{"id":1168,"date":"2026-03-18T19:21:44","date_gmt":"2026-03-18T19:21:44","guid":{"rendered":"https:\/\/estonia.icomos.org\/?p=1168"},"modified":"2026-03-18T19:28:50","modified_gmt":"2026-03-18T19:28:50","slug":"kas-kliimaministeeriumile-on-nuud-koormuse-vahendamine-meie-kultuuriparandist-tahtsam","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2026\/03\/18\/kas-kliimaministeeriumile-on-nuud-koormuse-vahendamine-meie-kultuuriparandist-tahtsam\/","title":{"rendered":"Keskkonnam\u00f5ju hindamise seadusemuudatused panevad kultuurip\u00e4randi halba olukorda"},"content":{"rendered":"\n

ICOMOS Eesti seisukohtadel p\u00f5hinev arvamusartikkel “Kas kliimaministeeriumile on n\u00fc\u00fcd koormuse v\u00e4hendamine meie kultuurip\u00e4randist t\u00e4htsam?” ilmus Postimehes 18.03.2026. Viide EKSPERDID \u27e9 Kas kliimaministeeriumile on n\u00fc\u00fcd koormuse v\u00e4hendamine meie kultuurip\u00e4randist t\u00e4htsam?<\/a><\/p>\n\n\n\n

Autorid:<\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti president, ICOMOS Kliima ning P\u00e4randi t\u00f6\u00f6grupi juht Ave Paulus,
ICOMOS asepresident Riin Alatalu*<\/p>\n\n\n\n

Kliimaministeerium on algatanud keskkonnam\u00f5ju hindamise ja keskkonnajuhtimiss\u00fcsteemi seaduse muutmise sooviga muuta keskkonnam\u00f5ju hindamise (KMH) menetlus t\u00f5husamaks ja v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat. Seadust rakendatakse, kui kavandatav tegevus v\u00f5ib eeldatavalt tuua kaasa olulise keskkonnam\u00f5ju ning hindamise eesm\u00e4rk on teha ettepanekuid, kuidas v\u00e4ltida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada s\u00e4\u00e4stvat arengut, kirjutavad Rahvusvahelise Kinnism\u00e4lestiste N\u00f5ukogu (ICOMOS) eksperdid Ave Paulus ja Riin Alatalu.<\/p>\n\n\n\n

<\/h3>\n\n\n\n

B\u00fcrokraatia v\u00e4hendamine on m\u00f5istetav ja tervitatav, ent eeln\u00f5usse s\u00fcvenemisel selgub, et muuta tahetakse ka keskkonnam\u00f5ju hindamise sisulist eesm\u00e4rki ning seatakse ohtu kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilimine. On muret tekitav, et eeln\u00f5u ei j\u00f5udnud \u00f5igel ajal ei kultuuriministeeriumi ega muinsuskaitseameti lauale, kuigi muudatused puudutavad otseselt nende p\u00e4devusvaldkonda. Hea haldus- ja \u00f5igusloome tava j\u00e4rgi tuleb oluliste seadusemuudatuste ettevalmistamisel kaasata varakult k\u00f5ik asjaomased asutused ja eksperdid. Kultuurip\u00e4randit puudutavate k\u00fcsimuste k\u00e4sitlemine ilma p\u00e4devate institutsioonideta ei ole hea n\u00e4ide.<\/p>\n\n\n\n

Eeln\u00f5u kisub kiiva juba seet\u00f5ttu, et see kitsendab keskkonna m\u00f5istet \u2013 kui seni hinnatakse planeeritava tegevuse otsest v\u00f5i kaudset m\u00f5ju looduskeskkonnale, inimese elukeskkonnale ja kultuurip\u00e4randile, siis n\u00fc\u00fcd piiratakse see ainult otsese m\u00f5ju hindamisega looduskeskkonnale. Tsiteerime: \u00abKui kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist m\u00f5ju looduskeskkonnale, siis j\u00e4relikult ei saa keskkonnamuutuse kaudu kaasneda ka olulist m\u00f5ju inimese tervisele, kultuurip\u00e4randile v\u00f5i varale. Seega sellises olukorras ei ole KMH\/KSH raames vaja hinnata m\u00f5ju inimese tervisele, kultuurip\u00e4randile v\u00f5i varale.\u00bb<\/p>\n\n\n\n

Pakutud muudatus on vastuolus Euroopa keskkonnam\u00f5jude hindamise p\u00f5him\u00f5ttega, et kultuurip\u00e4rand on keskkonna lahutamatu osa ja nii otsest kui kaudset m\u00f5ju sellele peab arvestama. Samuti on see vastuolus Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusega, mis seab Eesti riigi eesm\u00e4rgiks kultuuri s\u00e4ilitamise. Ka Euroopa Maastikukonventsioon ning Faro konventsioon r\u00f5hutavad kultuurmaastike ja kultuurikeskkonna olulisust keskkonna osana.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnam\u00f5ju hindamise eesm\u00e4rk ei ole kunagi olnud pelgalt formaalne menetlus. KMH m\u00f5te on selgitada juba v\u00f5imalikult varajases etapis v\u00e4lja, millised otsesed v\u00f5i kaudsed m\u00f5jud v\u00f5ib kavandatav tegevus kaasa tuua. Just varajane ja p\u00f5hjalik hindamine aitab v\u00e4ltida hilisemaid vaidlusi, ootamatuid takistusi ning p\u00f6\u00f6rdumatut kahju. Eeln\u00f5uga v\u00e4hendatakse ka kohustusliku hindamise juhtumeid ja piirdutakse paljudel juhtudel vaid keskkonnam\u00f5ju eelhinnanguga. Praktikas tugineb eelhinnang peamiselt olemasolevatele andmetele ning selle raames tavaliselt t\u00e4iendavaid uuringuid ei tehta. Kultuurip\u00e4rand aga vajab eksperdi pilku, kogu info ei ole otsustajatele k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n\n\n\n

<\/h3>\n\n\n\n
\"image.png\"\/<\/figure>\n\n\n\n

Metsanurga Kone metsavendade m\u00e4lestuskivi avamine 1990. aastal. 9. juulil 1945. aastal toimunud haarangus hukkusid 7 Eesti vabaduse eest seisnud metsavenda. Punkrite asupaigad, lahingupaik ning taastatud m\u00e4lestuskivi j\u00e4\u00e4vad Haljala vallas<\/strong> kavandatava<\/strong> tuulepargi planeeringualasse.\u00a0Kultuurim\u00e4lu ja omariikluse s\u00e4ilitamise seisukohalt on sellised m\u00e4lupaigad meie maastikus v\u00e4ga olulised ning keskkonnam\u00f5ju hindamisel peab sellist otsest m\u00f5ju p\u00e4randile arvestama.\u00a0Link<\/strong> <\/a>Eesti monumentide e-kataloog – Metsanurga metsavennad<\/a><\/p>\n\n\n\n

Kehtiv seadusruum n\u00e4eb ette keskkonnam\u00f5jude hindamise otsese v\u00f5i kaudse m\u00f5ju puhul arheoloogia, kultuurmaastike, sh looduslike p\u00fchapaikade puhul vastavalt muinsuskaitseseadusele, v\u00e4\u00e4rtuslikel k\u00fclamaastikel rahvusparkides vastavalt looduskaitseseadusele, milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikel aladel vastavalt planeerimisseadusele.<\/p>\n\n\n\n

Arheoloogiap\u00e4rand ja veealune kultuurip\u00e4rand ei ole alati teada, sest see eeldab eelnevaid uuringuid. N\u00e4iteks v\u00f5ivad ehitus- ja s\u00fcvendust\u00f6\u00f6d kahjustada kultuurkihte v\u00f5i ajaloolisi vrakke otsese f\u00fc\u00fcsilise sekkumise kaudu. Selline kahjustus on enamasti p\u00f6\u00f6rdumatu. Kui arheoloogiline kultuurkiht, ajalooline maastik v\u00f5i laevavrakk h\u00e4vib, ei ole seda v\u00f5imalik taastada.<\/p>\n\n\n\n

Eriti muret tekitavad on ettepanekud, mille j\u00e4rgi ei oleks mitmed merep\u00f5hja sekkumisega seotud tegevused \u2013 n\u00e4iteks s\u00fcvendamine v\u00f5i merre kaadamine \u2013 enam automaatselt olulise keskkonnam\u00f5juga tegevused. L\u00e4\u00e4nemeri on \u00fcks maailma erilisemaid veealuse kultuurip\u00e4randi piirkondi, kus paikneb tuhandeid vrakke ja muid arheoloogilisi objekte. Ainu\u00fcksi Eesti vetes on teada \u00fcle tuhande vraki ning tegelik arv v\u00f5ib olla m\u00e4rksa suurem. Nende kahjustamine oleks p\u00f6\u00f6rdumatu kaotus nii teadusele kui ka kultuurip\u00e4randile.<\/p>\n\n\n\n

Samuti tundub kriitiline ettepanek, mille j\u00e4rgi ei oleks ulatusliku metsamaa raadamise puhul enam kohustuslik keskkonnam\u00f5ju hindamine. Ligikaudu veerand arheoloogiam\u00e4lestiste pindalast asub metsamaal ning palju on veel avastamata. Ulatuslik raadamine v\u00f5ib kahjustada looduslikke p\u00fchapaiku ning muuta ajalooliste maastike terviklikkust.<\/p>\n\n\n\n

Ka ehitusp\u00e4randi puhul ei piirdu m\u00f5ju sageli \u00fcksnes \u00fcksiku hoonega. Uusarendused, ulatuslikud maastikumuudatused v\u00f5i infrastruktuuride, sh tuulikute rajamine, v\u00f5ivad muuta ajalooliste hoonete ja nende komplekside terviklikkust, m\u00f5jutada nende vaadeldavust v\u00f5i h\u00e4irida ajalooliselt kujunenud ruumilist struktuuri. Sellised muutused v\u00f5ivad v\u00e4hendada ehitusp\u00e4randi kultuurilist, aga ka majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust ka siis, kui hoone ise f\u00fc\u00fcsiliselt s\u00e4ilib.<\/p>\n\n\n\n

\"image.png\"\/<\/figure>\n\n\n\n

Holdre m\u00f5isast ca 1,5 km kaugusel k\u00f5rgub tulevikus t\u00f5en\u00e4oliselt tuulepark, mis muudab oluliselt riikliku kaitse all oleva m\u00f5isakompleksi vaateid ning selle l\u00e4hi\u00fcmbruse maastikulist konteksti, mis pakub hetkel m\u00f5isale toetavat maastikku. On oluline, et sellistes olukordades saaksid keskkonnam\u00f5jud p\u00f5hjalikult hinnatud, et leevendada muudatuste m\u00f5ju kultuurip\u00e4randile ja tagada meie ajaloolise keskkonna v\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilimine.<\/strong> Holdre m\u00f5is \u2013 Vikipeedia<\/a><\/p>\n\n\n\n

R\u00f5hutame, et Eesti ei ole lihtsalt t\u00fchi arendusruum, kus v\u00f5ib piiranguteta tegutseda. Meie p\u00e4randirikkad kultuurmaastikud, ehitusp\u00e4rand, m\u00e4lupaigad ja ajalooline keskkond on v\u00e4\u00e4rtus, mida ei saa ohverdada \u00fcksnes selleks, et arendajatel oleks mugavam ja kiirem tegutseda.<\/p>\n\n\n\n

On t\u00e4iesti arusaadav, et riik soovib v\u00e4hendada liigset halduskoormust. Kuid b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamine ei saa t\u00e4hendada ennetavate kaitsemehhanismide n\u00f5rgestamist. H\u00e4sti toimiv keskkonnam\u00f5ju hindamine ei ole arengu takistus, vaid vahend targemate otsuste tegemiseks. Kui v\u00f5imalikud m\u00f5jud selgitatakse v\u00e4lja kavandamise varajases etapis, on v\u00f5imalik tegevusi kohandada ning v\u00e4ltida hilisemaid konflikte, t\u00e4iendavaid uuringuid ja menetluste venimist.<\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu on oluline, et seadusemuudatusi edasi menetledes ei seataks kiirust ega formaalset lihtsust sisulise keskkonna- ja kultuurip\u00e4randi kaitsest ettepoole. Eesti kultuurikeskkond, kultuurip\u00e4rand, ehitusp\u00e4rand ja kultuurmaastikud vajavad ennetavat kaitset.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n