{"id":191,"date":"2020-07-13T07:10:38","date_gmt":"2020-07-13T07:10:38","guid":{"rendered":"http:\/\/estonia.icomos.org\/?p=191"},"modified":"2020-07-13T18:27:33","modified_gmt":"2020-07-13T18:27:33","slug":"icomos-turgi-taunib-hagia-sophia-muutmist-moseeks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2020\/07\/13\/icomos-turgi-taunib-hagia-sophia-muutmist-moseeks\/","title":{"rendered":"ICOMOS T\u00fcrgi taunib Hagia Sophia muutmist mo\u0161eeks"},"content":{"rendered":"\n

HAGIA SOPHIA peab s\u00e4ilima k\u00f5igi oma kihistustega, religioonide \u00fclese vendluse ja maailmarahu s\u00fcmbolina. Foto: Tim Schnarr whc.unesco.org\/en\/documents\/116919<\/a><\/p>\n\n\n\n

10. juuli  2020<\/p>\n\n\n\n

6. sajandist p\u00e4rinevat Hagia Sophiat on Vahemeremaades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud k\u00fclastajaid oma seinu ja p\u00f5randaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ja s\u00e4ravate kuld- ja h\u00f5bemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle 15. sajandi keskpaigas mo\u0161eeks ja ottomanid pidasid hoonest v\u00e4ga lugu. Sultan Mehmet II moodustas selle kultuurip\u00e4randi kaitseks fondi, annetades mitmeid kinnisvarasid hoone \u00fclalpidamiseks tagades nii hoone s\u00e4ilimise.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast T\u00fcrgi iseseisvuss\u00f5da v\u00f5ttis T\u00fcrgi Vabariik Anatoolia kultuurip\u00e4randi oma hoole alla, ekspertidele tehti \u00fclesandeks m\u00e4lestiste korrastamine nende identiteeti muutmata. Osa annetatud kinnisvarast (waqf<\/em>id) muudeti muuseumideks, raamatukogudeks jms, millega tagati nende korrashoid. N\u00e4itena v\u00f5ib esile tuua seld\u017eukkide medresed Konyas ja Sivases ning Mahmut Pasha Bazaari Ankaras.<\/p>\n\n\n\n

1934. aasta Atat\u00fcrki ja tema valitsuse liikmete otsus muuta Hagia Sophia muuseumiks peegeldab T\u00fcrgi Vabariigi maailmavaadet ja selle \u2018\u00fchise kultuurip\u00e4randi\u2019 k\u00e4sitlust. Ilmalik T\u00fcrgi valis muuseumifunktsiooni, et v\u00f5imaldada teaduslikku uurimist\u00f6\u00f6d ja kaitsta ning esitleda \u00fcleilmse v\u00e4\u00e4rtusega p\u00e4randit parimal moel. Kohandamisega muuseumiks toodi taas n\u00e4htavale hoone vahepeal kinnikaetud kunstiteosed. Muuseumifunktsioon v\u00f5imaldas eksponeerida figuraalseid mosaiike ja kalligraafilisi tahvleid rahumeelselt ja sallivalt teineteise k\u00f5rval. Mihrab, kantsel, sultani galerii ja k\u00f5nepult, mis olid lisatud ottomanide ajal mo\u0161ee vajadusteks, s\u00e4ilitati omal kohal ja Hagia Sophiast sai m\u00e4lestis, mis tutvustas inimestele k\u00f5ikjalt maailmast T\u00fcrgi mitmekihilist ajalugu.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nu T\u00fcrgi riigi tulevikku suunatud otsusele on paljude riikide teadlased uurinud m\u00e4lestise arhitektuuri, kandekonstruktsioone, dekoratiivseid elemente jne ning teinud ettepanekuid selle restaureerimiseks. Hagia Sophia kaitseks saadi ekspertabi UNESCOlt kui Hagia Sophia kanti osana ajaloolisest Istanbulist maailmap\u00e4randi nimekirja 1985. aastal. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sh ICCROM, Maailmap\u00e4randi Fond, Princetoni \u00dclikool ja Saksa Teadusfond, korraldasid kupli ja piilarite tehnilisi uuringuid ja toetasid seel\u00e4bi konserveerimist\u00f6id.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4na arutletakse Hagia Sophia muutmise \u00fcle mo\u0161eeks. Otsus teha Hagia Sophiast muuseum v\u00f5imaldas esile t\u00f5sta selle mitmekihilist olemust l\u00e4bi sajandite. Kasutuse muutmise l\u00e4bi ei tohi v\u00e4heneda v\u00f5imalus m\u00f5ista Hagia Sophiat kui 6. sajandist p\u00e4rinevat kunsti ja arhitektuuri meistriteost. Muuseumi funktsiooni s\u00e4ilitamine t\u00e4hendab ka UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja kantud silmapaistva \u00fclemaailmse v\u00e4\u00e4rtuse \u2013 selle kihilise identiteedi \u2013 s\u00e4ilitamist. <\/p>\n\n\n\n

Riigi otsuste j\u00e4rjepidevuse p\u00f5him\u00f5tet silmas pidades on ainu\u00f5ige j\u00e4tkata Hagia Sophia kasutamist muuseumina. Muuseumi funktsioon oli m\u00e4\u00e4rav ka selle kandmisel Maailmap\u00e4randi nimekirja. UNESCO maailmap\u00e4randi konventsiooni allkirjastanud riigina on T\u00fcrgi Vabariigil kohustus j\u00e4rgida konventsiooni reegleid. Austada tuleb ka T\u00fcrgi riigi rajaja Atat\u00fcrgi ja tema m\u00f5ttekaaslaste otsuseid. Hagia Sophia on Istanbuli k\u00f5ige k\u00fclastatavam muuseum. Seal toimuvad pideval teaduslikud uuringuid ja konserveerimist\u00f6\u00f6d. Hiljutine ingli n\u00e4o leidmine kupli kirdeviklil annab tunnistust, et ehitisel on veel palju avastamata saladusi. Interj\u00f6\u00f6ris sajandeid s\u00e4ilinud mosaiigid on k\u00f5rge kunstilise v\u00e4\u00e4rtusega ja neid ei tohi kinni katta.<\/p>\n\n\n\n

Kultuurip\u00e4randi kaitse m\u00f5te on tutvustada kultuuriobjektide autentset v\u00e4\u00e4rtust ja selle tunnuseid, kaitsta ja korrastada neid, austada nende ajaloolisi ja muidu olulisi v\u00e4\u00e4rtusi ning kindlustada, et erinevad \u00fchiskonnagrupid m\u00f5istaks neid ja hindaks nende olulisust ning peaksid neid oma elu rikastavaks ja t\u00e4hendusrikkaks osaks. M\u00e4lestiste olulised elemendid tuleb s\u00e4ilitada nende algses asukohas. Rahvusvahelisel tasandil v\u00e4\u00e4rtustatakse ajaloolise m\u00e4lu ja \u00fcleilmse, k\u00f5ikeh\u00f5lmava ning rahvuste \u00fclese kultuuri hoidmist. Hagia Sophia esitlemist koos k\u00f5igi tema kihistustega ei tohi takistada, et see maailma arhitektuuriajaloo imeline monument saaks edaspidigi k\u00f5iki meid inspireerida kui religioonide\u00fclese vendluse ja maailma rahu s\u00fcmbol.<\/p>\n\n\n\n

ICOMOS T\u00dcRGI KOMITEE<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

HAGIA SOPHIA peab s\u00e4ilima k\u00f5igi oma kihistustega, religioonide \u00fclese vendluse ja maailmarahu s\u00fcmbolina. Foto: Tim Schnarr whc.unesco.org\/en\/documents\/116919 10. juuli  2020 6. sajandist p\u00e4rinevat Hagia Sophiat on Vahemeremaades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud k\u00fclastajaid oma seinu ja p\u00f5randaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ja s\u00e4ravate kuld- ja h\u00f5bemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle 15. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-191","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=191"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":196,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191\/revisions\/196"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=191"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=191"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=191"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}