{"id":241,"date":"2021-04-22T20:35:28","date_gmt":"2021-04-22T20:35:28","guid":{"rendered":"http:\/\/estonia.icomos.org\/?p=241"},"modified":"2021-04-22T20:35:28","modified_gmt":"2021-04-22T20:35:28","slug":"avalik-poordumine-riiklikult-tahtsate-kultuuriobjektide-rajamise-ja-renoveerimise-asjus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2021\/04\/22\/avalik-poordumine-riiklikult-tahtsate-kultuuriobjektide-rajamise-ja-renoveerimise-asjus\/","title":{"rendered":"Avalik p\u00f6\u00f6rdumine riiklikult t\u00e4htsate kultuuriobjektide rajamise ja renoveerimise asjus"},"content":{"rendered":"\n<p>ICOMOS Eesti toetab kahe k\u00e4ega k\u00f5ikide Eestile oluliste kultuuriobjektide korrastamist ja ehitamist, aga peab vajalikuks r\u00f5hutada, et uued v\u00e4\u00e4rtused ei tohi tulla vanade v\u00e4\u00e4rtuste arvel. ICOMOS Eesti on \u00fcllatunud, et riiklikult t\u00e4htsate objektide valikus on mitmeid ettepanekuid, mis on avalikkuse, ekspertide ja kohalike kogukondadega l\u00e4bi arutamata.<\/p>\n\n\n\n<p>Kahetseme, et oleme olukorras, kus peame kritiseerima Estonia teatri ja Helioru kontserdimaja asukoha valikuid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Estonia<\/strong>&nbsp;\u2013 maa ja rahva nime kandev teatri- ja kontserdisaal ehitati 1913. aastal Tallinna eestlaste seltsimajana. Estonia majasse on talletunud v\u00e4ga palju meie riigi ja iseolemisega seotud v\u00e4\u00e4rtusi, see on Eesti \u00fcks suurima s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtusega hooneid \u00fcldse. Hoone tellisid Tallinna eestlased Soome arhitektidelt Wivi L\u00f6nnilt ja Armas Lindgrenilt, selle arhitektuur kannab eneseteadvust kasvatava rahva ambitsioone ja unistusi. Rahva algatusel ja rahastusega ehitatud Estonia purustamine II maailmas\u00f5jas s\u00fcmboliseeris rahvusriigi kaotust. Seda olulisem oli inimeste jaoks&nbsp;&nbsp;ka okupatsiooni p\u00fcsimisel Estonia taastamine Alar Kotli tundliku projekti j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p>Estonia ooperi- ja balletiteater on juba aastak\u00fcmneid soovinud saada uut, suuremat ja parema akustikaga saali. Seoses rahastatavate riiklikult t\u00e4htsate kultuuriehitiste valimisega on taas p\u00e4evakorral Estonia teatri juurdeehituse kavandamine<\/p>\n\n\n\n<p>Estonia teatri direktor Ott Maaten tutvustas ICOMOS Eesti komiteele Estonia juurdeehituse kavandit, selle visuaal on n\u00e4ha ka Riigikogu Kultuurikomisjoni lehel. Juurdeehitus on kavandatud hoone tagumisele, P\u00e4rnu maantee poolsele k\u00fcljele. Kavandatud lisamaht on sisuliselt sama suur, kuid m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgem kui olemasolev hoone. Juurdeehitus varjutaks peaaegu t\u00e4ielikult hoone \u00fche k\u00fclje.<\/p>\n\n\n\n<p>ICOMOS Eesti m\u00f5istab Eesti esindusteatri vajadust suure saali j\u00e4rele, kuid pakutud lahendust ei ole v\u00f5imalik sellisel kujul ellu viia. M\u00f5ned olulisemad p\u00f5hjused:<\/p>\n\n\n\n<p>\u00b7&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Estonia asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja UNESCO maailmap\u00e4randi alal, kus tuleb s\u00e4litada ajaloolise linnatuumiku ja seda \u00fcmbritseva muldkindlustuste v\u00f6\u00f6ndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elemente.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00b7&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;uusehitise alla j\u00e4\u00e4ks 16. kuni 19. sajandini p\u00e4rineva muldkindlustuste v\u00f6\u00f6ndi p\u00f5hilise ehitisena kirdepoolne uus poolbastion, aga ka seda \u00fcmbritsev keskaegse vanalinna kaitseehitiste t\u00e4ies ulatuses j\u00e4rgutatud&nbsp;&nbsp;muldkindlustuste v\u00f6\u00f6nd ise.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00b7&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Estonia on juba praegu Tallinna vanalinna muinsuskaitseala suurim hoone, juurdeehitus muudab selle kaks korda suuremaks.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00b7&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Soome arhitektide Wivi L\u00f6nni ja Armas Lindgreni projekteeritud ja Alar Kotli projekti j\u00e4rgi taastatud hoone arhitektuur on suure s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtusega, hoone on projekteeritud igast k\u00fcljest vaadeldavana.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00b7&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Mastaapse juurdeehitusega v\u00e4heneks oluliselt alles hiljuti rekonstrueeritud Tammsaare park, hoone rajamisel tuleb maha raiuda suur hulk eluj\u00f5uliseid puid.<\/p>\n\n\n\n<p>ICOMOS Eesti kahetseb, et Eesti Vabariik ja Tallinna Linnavalitsus ei ole suutnud aastak\u00fcmnete jooksul prioritiseerida Estonia ruumivajaduse rahuldamist ja k\u00e4sitleda ka selle asukoha k\u00fcsimust riiklikult t\u00e4htsa k\u00fcsimusena. Nii n\u00e4iteks oleks v\u00f5inud uus saal kerkida praeguse Solarise kaubanduskeskuse asemele. Tallinnas, sh s\u00fcdalinna piirkonnas, on j\u00e4tkuvalt t\u00fchje krunte, sh selliseid, mida on ka ooperiteatri jaoks varem v\u00e4lja pakutud. ICOMOS Eesti on seisukohal, et niiv\u00f5rd t\u00e4htsa riikliku ehitise jaoks on oluline leida hea asukoht, soovitavalt linna s\u00fcdames ning leiab, et vajadusel tuleb riigil ja linnal j\u00f5uda kokkuleppele eraomanikega, juhul kui see on uue s\u00fcmbolhoone ehitamiseks vajalik.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Helioru kontserdimaja<\/strong>&nbsp;rajamise esialgne ettepanek oli teha see Ingeri bastioni k\u00f5rvale, n\u00fc\u00fcd on tekkinud plaan rajada kontserdimaja Skoone bastioni sisse ja peale. Ajalooline muldkindlustuste v\u00f6\u00f6nd ja selle p\u00f5hiehitised &#8211; bastionid &#8211; ei ole j\u00e4\u00e4tmaa ega lihtsalt muldkehand v\u00f5i pinnavorm, neid ei saa ajaloolises linnas, saati UNESCO maailmap\u00e4randiks tunnistatud linnas totaalselt \u00fcmber kujundada. Muldkindlustused on tunnism\u00e4rgid linna ja selle kindlustuste ajaloolisest kujunemisest, mille sisse, \u00fcmber ja peale ebamastaapselt suure uusehitise rajamine v\u00f5tab v\u00f5imaluse muldkindlustuste v\u00f6\u00f6ndi s\u00e4ilinud kindlustuste eksponeerimiseks, mis on seadustatud vanalinna muinsuskaitseala ja UNESCO maailmap\u00e4randi ala \u00fche eesm\u00e4rgina.<\/p>\n\n\n\n<p>ICOMOS Eesti loodab, et m\u00f5lemale Eesti kultuurile olulisele ehitisele leitakse parem asukoht.<\/p>\n\n\n\n<p>ICOMOS seisab hea ja v\u00e4\u00e4rtusliku linnaruumi eest ja tunnustab hea arhitektuurse lahendusega uute hoonete \u2013 meie kaasaja p\u00e4randi \u2013 ehitamist, kuid r\u00f5hutab, et t\u00e4nases kliimaprobleemide k\u00e4es vaevleva ja ressursside m\u00f5istlikku kasutamist r\u00f5hutavas maailmas tuleb eelistada olemasolevate hoonete korrastamist. Eriti uute rajatiste osas, n\u00e4iteks&nbsp;<strong>Louis Kahni keskus<\/strong>, tuleb kriitiliselt hinnata, kas kavandatud funktsioonid on realistlikud, kas neid saab mahutada teistesse rajatistesse ja kas v\u00f5imalikud uued ehitised leiavad piisavalt kasutust.&nbsp;Uute hoonete puhul on oluline nende ehitamise ja asukoha valikusse kaasata l\u00e4bi avalike arutelude v\u00f5i planeeringute kohalikku kogukonda ja Eesti rahvast laiemalt, eriti kui tegemist on \u00fcldrahvalikku huvi teenivate objektidega.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>ICOMOS Eesti toetab kahe k\u00e4ega k\u00f5ikide Eestile oluliste kultuuriobjektide korrastamist ja ehitamist, aga peab vajalikuks r\u00f5hutada, et uued v\u00e4\u00e4rtused ei tohi tulla vanade v\u00e4\u00e4rtuste arvel. ICOMOS Eesti on \u00fcllatunud, et riiklikult t\u00e4htsate objektide valikus on mitmeid ettepanekuid, mis on avalikkuse, ekspertide ja kohalike kogukondadega l\u00e4bi arutamata. Kahetseme, et oleme olukorras, kus peame kritiseerima Estonia teatri [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-241","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=241"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":242,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/241\/revisions\/242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}