{"id":296,"date":"2022-04-04T06:29:01","date_gmt":"2022-04-04T06:29:01","guid":{"rendered":"https:\/\/estonia.icomos.org\/?p=296"},"modified":"2022-04-04T06:29:01","modified_gmt":"2022-04-04T06:29:01","slug":"avalik-vastulause-linnamae-paisu-ja-paisjarve-kaitseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2022\/04\/04\/avalik-vastulause-linnamae-paisu-ja-paisjarve-kaitseks\/","title":{"rendered":"Avalik vastulause\u00a0 Linnam\u00e4e paisu ja paisj\u00e4rve kaitseks"},"content":{"rendered":"\n

Keskkonnaamet<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti Vabariigi Valitsus<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaministeerium<\/p>\n\n\n\n

Kultuuriministeerium                                                                                    <\/p>\n\n\n\n

Pressiteade<\/p>\n\n\n\n

Avalik vastulause  Linnam\u00e4e paisu ja paisj\u00e4rve kaitseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Meie, allakirjutanud, tunneme s\u00fcgavat muret J\u00e4gala j\u00f5el asuva muinsuskaitsealuse Linnam\u00e4e paisu, paisj\u00e4rve ja nende koosm\u00f5jus kujunenud ajaloolise m\u00e4lu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu p\u00e4rast.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantj\u00e4rele l\u00e4bi Linnam\u00e4e HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille k\u00e4igus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesm\u00e4rgiks oli hinnata seda, kas Linnam\u00e4e paisul asuva h\u00fcdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene v\u00e4listab kindlak\u00e4eliselt Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine p\u00f5hjendab erandi tegemise v\u00f5imatust ning \u00fchtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult ning likvideerida t\u00e4ielikult paisj\u00e4rv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu t\u00e4ielikku lammutamist.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaameti teatel on \u201ep\u00e4dev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks \/\u2026\/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on v\u00f5imalik arvestada niiv\u00f5rd, kui seda v\u00f5imaldab EL keskkonna\u00f5igus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4)<\/em>.\u201c Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuurip\u00e4randi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on v\u00f5imalik, et Keskkonnaamet hindab p\u00e4devalt ja objektiivselt Linnam\u00e4e muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnam\u00e4e kultuurmaastiku s\u00e4ilitamisega seotud k\u00fcsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu v\u00e4ljendanud veendumust, et k\u00f5ige \u00f5igem oleks m\u00e4lestiseks olev ajalooline pais lammutada.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaamet p\u00f5hjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu v\u00f5i paisj\u00e4rve likvideerimist. Tegemist on j\u00e4rjekordse n\u00e4itega \u00fclem\u00e4\u00e4rasest Euroopa seadusakti t\u00f5lgendamisest. Mainitud direktiiv sedav\u00f5rd radikaalseid abin\u00f5usid ette ei n\u00e4e, sest \u201edirektiivi peamine eesm\u00e4rk on edendada bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamist, v\u00f5ttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke n\u00f5udeid, aitab k\u00e4esolev direktiiv kaasa s\u00e4\u00e4stva arengu \u00fcldise eesm\u00e4rgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse s\u00e4ilitamine v\u00f5ib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse j\u00e4tkamist v\u00f5i isegi soodustamist<\/em>\u201c.[1]<\/sup><\/a> M\u00f6\u00f6dunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta t\u00f5deb, et \u201eLoodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama t\u00e4ielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale<\/em>.\u201c2<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Linnam\u00e4e paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura J\u00e4gala j\u00f5e hoiuala oli paisj\u00e4rv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. P\u00e4rast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnam\u00e4e paisul ei ole tehtud.<\/p>\n\n\n\n

Natura erandi hindamise raames v\u00e4idab Keskkonnaamet, et avalik \u00fclekaalukas huvi paisu  s\u00e4ilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja m\u00e4lestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi t\u00f5estanud ning lammutamise v\u00e4listanud.  Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks s\u00e4ilitamiseks p\u00f6\u00f6rdumised Eesti kultuurip\u00e4randi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vaba\u00fchendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MT\u00dc Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooni\u00fching, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Vee\u00fching \u2013 k\u00f5ik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae O\u00dc) koostatud ekspertiis pole kultuurip\u00e4randi m\u00f5jude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt p\u00fcstitatud \u00fclesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnam\u00e4e HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi s\u00e4ilitamise alternatiive. Objektiivse m\u00f5jude hindamise puhul peaks \u00fcks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra s\u00e4ili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud \u00fclekaalukaid avalikke huve kultuurip\u00e4randi kaitsel. <\/p>\n\n\n\n

Leiame, et Linnam\u00e4e HEJ, selle paisu ja paisj\u00e4rve s\u00e4ilitamise puhul on tegemist just sellise \u00fclekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke \u00fclekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid \u00fclekaalukat avalikku huvi v\u00e4ljendavad ja toetavad k\u00f5ik allakirjutanud kultuurip\u00e4randi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vaba\u00fchendused, lisaks kohalikud p\u00e4randikogukonnad, l\u00e4bi kohaliku omavalitsuse \u2013 J\u00f5el\u00e4htme vallavolikogu ja vallavalitsuse \u2013 seisukohtade.<\/p>\n\n\n\n

Riigikohus on leidnud, et \u00fclekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodaniku\u00fchenduste soovis kaitsta v\u00e4ljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke v\u00e4\u00e4rtusi.3<\/sup><\/p>\n\n\n\n

\u00dclekaalukas avalik huvi on riigi \u00fcldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt v\u00f5ib olla n\u00e4iteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse v\u00f5i muinsuskaitsega. Tegu on k\u00f5rgemate \u00fcldiste v\u00e4\u00e4rtustega, mida peab kogu riigi territooriumil v\u00f5rdselt kaitsma. <\/p>\n\n\n\n

Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline v\u00f5i t\u00e4ielik lammutamine v\u00f5i olulisel m\u00e4\u00e4ral \u00fcmber ehitamine t\u00e4hendab m\u00e4lestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku h\u00e4vitamist ning kultuurip\u00e4randi h\u00e4vingut.<\/p>\n\n\n\n

Oleme veendunud, et Linnam\u00e4e paisu ning paisj\u00e4rve \u00fchiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtused pole \u00fcksteist v\u00e4listavad,  vaid koostoimelised, toetavad ja t\u00e4iendavad. Paisu ja\/v\u00f5i paisj\u00e4rve likvideerimine (selle \u00fcmber ehitamine  on selle lammutamine\/h\u00e4vitamine) seevastu p\u00f5hjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuurip\u00e4randile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnam\u00e4e paisu ja paisj\u00e4rve kui kultuurip\u00e4randi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha \u00fchiselt oma valdkondades p\u00e4devad institutsioonid. <\/p>\n\n\n\n

Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesm\u00e4rgiga \u2013 hoida meie kultuuri \u2013 ning t\u00e4ita riigile v\u00f5etud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuurip\u00e4randit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnam\u00e4e HEJ kompleksi s\u00e4ilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused  arheoloogiam\u00e4lestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et s\u00e4iliks t\u00f6\u00f6tavana Linnam\u00e4e v\u00e4\u00e4rtuslik vesiehitis, mis anti k\u00e4iku 1924. aastal. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00e4ilitame Linnam\u00e4e HEJ ja paisu tulevastele p\u00f5lvedele!<\/p>\n\n\n\n

Lugupidamisega<\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti komitee  (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

MT\u00dc Eesti Veskivaramu (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Vee\u00fching (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Betooni\u00fching (digiallkiri)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Linnam\u00e4e pais. Foto: Toomas Tuul<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

[1]<\/a> https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/?uri=celex%3A31992L0043 2<\/sup> vt Riigikohtu lahend 3-17-1739 <\/a>3<\/sup> vt Riigikohtu lahend 3-18-982.<\/a><\/p>\n\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Keskkonnaamet Eesti Vabariigi Valitsus Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium                                                                                     Pressiteade Avalik vastulause  Linnam\u00e4e paisu ja paisj\u00e4rve kaitseks Meie, allakirjutanud, tunneme s\u00fcgavat muret J\u00e4gala j\u00f5el asuva muinsuskaitsealuse Linnam\u00e4e paisu, paisj\u00e4rve ja nende koosm\u00f5jus kujunenud ajaloolise m\u00e4lu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu p\u00e4rast. 22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantj\u00e4rele l\u00e4bi Linnam\u00e4e HEJ Natura […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-296","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/10"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=296"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":300,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/296\/revisions\/300"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=296"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=296"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=296"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}