{"id":388,"date":"2022-08-08T17:09:38","date_gmt":"2022-08-08T17:09:38","guid":{"rendered":"https:\/\/estonia.icomos.org\/?p=388"},"modified":"2022-08-08T19:29:34","modified_gmt":"2022-08-08T19:29:34","slug":"275malestist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2022\/08\/08\/275malestist\/","title":{"rendered":"ICOMOS Eesti seisukoht\u00a0 Muinsuskaitseameti 13. juulil avaldatud k\u00e4skkirja eeln\u00f5ule, mis k\u00e4sitleb\u00a0 275 ajaloo- ja kunstim\u00e4lestise kaitse l\u00f5petamist"},"content":{"rendered":"\n

ICOMOS Eesti p\u00f6\u00f6rdus 27.07.2022 Muinsuskaitseameti poole seoses 13. juulil avaldatud s\u00f5jahaudade kaitse l\u00f5petamise eeln\u00f5uga, link  https:\/\/www.muinsuskaitseamet.ee\/et\/sojahaudade-topeltkaitse-lopetamise-eelnou<\/a><\/p>\n\n\n\n

Eeln\u00f5us on v\u00e4lja toodud 273 matmispaika (ajaloom\u00e4lestised) ning kaks monumenti (kunstim\u00e4lestised), mille Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel m\u00e4lestiseks olemine soovitakse l\u00f5petada, kuna nende kaitse on tagatud  ka S\u00f5jahaudade Kaitse Seadusega (SHKS).<\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kiirkorras 275 m\u00e4lestise kaitse l\u00f5petamise  protsess, asjakohase anal\u00fc\u00fcsi ja selgitusteta,  pole seadusp\u00e4rane ning kahjustab lisaks p\u00e4randile Eesti muinsuskaitse mainet ja p\u00f5him\u00f5tteid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. <\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Muinsuskaitseamet on v\u00e4lja toonud, et soovitakse l\u00f5petada topeltkaitset. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et SHKS kohane  ja MuKS alune kaitse pole samav\u00e4\u00e4rne ega topeltkaitse MuKS t\u00e4henduses. Muinsuskaitseamet on k\u00f5nealuses eeln\u00f5us ka ise \u00fcheselt \u00f6elnud, et tegemist pole topeltkaitsega MuKS \u00a7 20 l\u00f5ike 1 punkti 3 t\u00e4henduses – \u201cs\u00f5jahaudade kaitset ei ole topeltkaitse v\u00e4ltimise ning m\u00e4lestiseks olemise l\u00f5petamise alusena MuKS-s eraldiseisvalt v\u00e4lja toodud\u201d. J\u00e4relikult ei ole v\u00f5imalik kohaldada m\u00e4lestiseks olemise l\u00f5petamist  selle paragrahvi ja punkti alusel. T\u00e4iendavalt m\u00e4rgime, et MuKS menetlemise eeln\u00f5u seletuskirja \u00a7 118 on viidatud \u00fcheselt, et SHKS sisalduv erisus haua ja matmispaiga m\u00e4lestiseks olemise l\u00f5petamise kohta peab olema koosk\u00f5las MuKS sisalduva m\u00e4lestiseks olemise l\u00f5petamise alustega (\u00a7 20). <\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kaitse l\u00f5petamise menetlus tuleb l\u00e4bi viia MuKS  \u00a7 20 alusel ja vastavate ekspertiisidega kultuuri- ja kaitsev\u00e4\u00e4rtustest ja selle l\u00f5petamise v\u00f5imalikkusest ja asjakohasusestt. MuKS \u00a7 20 s\u00e4testab m\u00e4lestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise l\u00f5petamise ning muutmise reeglid. L\u00f5ikes 3 s\u00e4testatakse MuKS seletuskirja kohaselt, et m\u00e4lestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise l\u00f5petamise menetlus viiakse l\u00e4bi sama korra j\u00e4rgi kui kaitse alla v\u00f5tmine. St m\u00e4lestiseks olemise l\u00f5petamiseks k\u00fcsitakse puudutatud isikute arvamust, koostatakse eksperdihinnang<\/strong> ja kuulatakse \u00e4ra Muinsuskaitse N\u00f5ukogu seisukoht. Muinsuskaitsealaks l\u00f5petamine viiakse l\u00e4bi avatud menetluses. Antud ettepaneku ja nimekirja juures sellist protseduuri j\u00e4rgitud ei ole. Palume seda teha. Palume esitada koos eeln\u00f5uga 275 m\u00e4lestise vastavad ekspertiisid ning kaasata puudutatud isikud, j\u00e4rgida seadusega ette n\u00e4htud menetlust koos m\u00f5istlike t\u00e4htaegadega. M\u00e4rgime, et hetkel onokupatsioonimonumentide ja II maailmas\u00f5ja traagilise p\u00e4randi teema v\u00e4ga tundlik ja n\u00f5uab v\u00e4ga korrektset ja  p\u00f5hjendatud l\u00e4henemist.<\/p>\n\n\n\n

Ettepanekus sisaldub nimekiri 275 m\u00e4lestisega, mis koosneb 273 v\u00e4idetavast s\u00f5jahauast ja matmispaigast ning 2 kunstim\u00e4lestisest. Nimekiri sellisel kujul on p\u00f5hjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata.  V\u00e4\u00e4rtuste ja topeltkaitse anal\u00fc\u00fcs eeln\u00f5u juures puudub ning nimekiri v\u00f5ib  sellest johtuvalt lugeda vigaseks ja puudulikuks.  <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ajaloom\u00e4lestistena kaitse all olevate s\u00f5jahaudade ja matmispaikade nimekiri<\/strong> sisaldab 273 kirjet. MuKS alusel tuleb ajaloom\u00e4lestiste puhul kaaluda eksperthinnanguga nende v\u00e4\u00e4rtust ajaloom\u00e4lestistena ja alternatiive. Tegemist on mittet\u00e4ieliku nimekirjaga erit\u00fc\u00fcbilistest s\u00f5jahaudadest, matmispaikadest ja t\u00e4histest juba kaitse all olevatel kalmistutel, mitte kaitse all olevatel kalmistutel, avalikel v\u00e4ljakutel ja parkides ning ka eramaal. <\/p>\n\n\n\n

Nimekirja enda koostamine sellisel kujul on p\u00f5hjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Nimekirja koostamiseks peaks k\u00f5igepealt teadma t\u00e4pselt ajaloolisi kalmistuid, s\u00f5jahaudu ja  matmispaiku ning N\u00f5ukogude s\u00f5jam\u00e4lestusm\u00e4rke. Teadaolevalt  pole aga neist isegi arvulist \u00fclevaadet. Vastavate alusuuringute ja inventuuride puudumise t\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik teada, millised matmispaigad \u00fcldse on topeltkaitse all.<\/p>\n\n\n\n

Nimekirjas on mitu m\u00e4lestistena kaitstud s\u00f5jahauda ja matmispaika, mis juba asuvad m\u00e4lestisena kaitstud ajaloolisel kalmistul ning on t\u00f5epoolest MuKS m\u00f5istes topeltkaitse all. Kuid on ka eraldiasuvaid s\u00f5jahaudu ja matmispaiku, mis praegu ongi kaitstud iseseisva m\u00e4lestisena ning millel topeltkaitse MuKS t\u00e4henduses puudub. Nende s\u00f5jahaudade ja matmispaikade (nt m\u00e4lestis nr 10, ingeri pagulaste kalmistu P\u00f5llk\u00fclas; m\u00e4lestis nr 23, “Eestirannal” hukkunute kalmistu Prangli saarel) kavatsetav v\u00e4ljaarvamine l\u00f5petaks nende \u00fcle igasuguse riikliku kaitse.<\/p>\n\n\n\n

Samas on j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sitlemata palju s\u00f5jahaudu ja matmispaiku, mis juba asuvad m\u00e4lestisena kaitstud ajaloolistel kalmistutel. Miks \u00fched sellised s\u00f5jahauad ja matmispaigad on arvatud nimekirja ja teised on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4lja, pole eeln\u00f5us selgitatud.<\/p>\n\n\n\n

Samuti on j\u00e4etud k\u00e4sitlemata haudadelt eemaldatavate t\u00e4histe ja muude matmispaikades asuvate s\u00f5jamonumentide edasine saatus. P\u00e4randi olemus eeldaks, et t\u00e4histe jm musealiseerimine v\u00f5i muu lahendus, oleks siiski reglementeeritud ja dokumenteeritud.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5jahaudade ja terroriohvrite hukkamiskohtade puhul tuleb kindlasti arvestada ka Eestile rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest v\u00f5etud kohustustega, mille rikkumine kahjustab Eesti kui \u00f5igusriigi mainet. Terroriohvrite hukkamiskohad on seotud II MS traagilise p\u00e4randiga, sh juudi kogukonna suhtes. Nimekirjas on lisaks N\u00f5ukogude p\u00e4randile n\u00e4iteks ka Saksa kalmistuid ja vangilaagreid. <\/p>\n\n\n\n

Kahe kunstim\u00e4lestisest monumendi<\/strong> puhul ei ole SHKS \u00fcldse asjasse puutuv. Nii m\u00e4lestis reg-nr 6280 “Tehumardi memoriaal, R. Kuld, M. Varik,  A. Murdma, 1966 (dolomiit)” kui ka m\u00e4lestis reg-nr 6281 Saaremaal Tagaveres “Monument II maailmas\u00f5jas hukkunud s\u00f5duritele, M. M\u00f5tus, 1978 (dolomiit)” m\u00e4lestisena ei ole tegu ei haudade ega matmispaikadega ning seet\u00f5ttu ei saa nende m\u00e4lestiseks olemist eeln\u00f5us v\u00e4lja toodud p\u00f5hjendusel l\u00f5petada. <\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et 275 m\u00e4lestise kaitse l\u00f5petamisega ilma asjakohaste ekspertarvamusteta  ning avaliku menetluseta ei tohi anda signaali, et m\u00e4lestisi – ajaloolisi haudu ja n\u00f5ukogudeaegseid t\u00e4hiseid maastikus – v\u00f5ib kiirkorras ilma aruteluta teisaldada v\u00f5i h\u00e4vitada. Muinsuskaitse roll on teha just teadlikke valikuid ajaloo tunnism\u00e4rkide s\u00e4ilitamisest nii avalikus ruumis  kui ka muuseumides. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Palume eeln\u00f5u tagasi v\u00f5tta. Kaitse l\u00f5petamise ettepanekud ja protsess tuleb viia l\u00e4bi  iga m\u00e4lestist eraldi k\u00e4sitledes, asjakohaselt, eelnevate uuringute ja ekspertiiside toel, kaaludes alternatiivseid v\u00f5imalusi, kaasates puudutatud isikuid ja j\u00e4rgides h\u00e4id menetlustavasid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti komitee on valmis koost\u00f6\u00f6ks teemaga edasisel tegelemisel.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ide:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestis reg nr 23 , II Maailmas\u00f5jas hukkunute \u00fchishaud<\/a> <\/p>\n\n\n\n

1941. aastal aurulaeval “Eestirand” hukkunud inimeste matmispaik Prangli saarel Idaotsa k\u00fclas. <\/p>\n\n\n\n

Eesti laeva “Eestirand” saatus ja tema m\u00e4lestamine on eriti iseloomulik Eesti traagilisele l\u00f5hestatusele Teises maailmas\u00f5jas. N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4e relvastatud transpordilaevaks muudetud kaubaaurikul oli mitu tuhat mobiliseeritut ning laev liikus augustis 1941 Kroonlinna poole, kui teda r\u00fcndasid Saksa ja hiljem Soome lennukid. Laeva kapten Boris Nelke t\u00f5esti kangelaslik tegutsemine hoidis \u00e4ra laeva uppumise, kuid p\u00e4\u00e4stva randa kinnis\u00f5idu jooksul hukkus k\u00fcmneid laevalviibinuid – seda nii lennukite tule kui ka laeval olnud punav\u00e4elaste kaptenile vastut\u00f6\u00f6tamise t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal pandi matmispaigale m\u00e4lestuskivi, kuid nii selle kui ka matmispaikade t\u00e4histus oli n\u00f5ukogulik ja valede andmetega. T\u00e4nap\u00e4eval on m\u00e4lestuskivilt eemaldatud N\u00f5ukogude propagandatekst ning asendatud tekstiga hukkunute m\u00e4lestamisest. Ka teadaolevate matmispaikade t\u00e4histused on asendatud sobivamatega.<\/p>\n\n\n\n

Eestirannal hukkunute matmispaik Prangli saarel on unikaalne Teise maailmas\u00f5jas hukkunute m\u00e4lestusm\u00e4rk, mis sellisena peaks s\u00e4ilitama oma riikliku kultuurim\u00e4lestise staatuse.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Foto: Toomas Tuul<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ICOMOS Eesti p\u00f6\u00f6rdus 27.07.2022 Muinsuskaitseameti poole seoses 13. juulil avaldatud s\u00f5jahaudade kaitse l\u00f5petamise eeln\u00f5uga, link  https:\/\/www.muinsuskaitseamet.ee\/et\/sojahaudade-topeltkaitse-lopetamise-eelnou Eeln\u00f5us on v\u00e4lja toodud 273 matmispaika (ajaloom\u00e4lestised) ning kaks monumenti (kunstim\u00e4lestised), mille Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel m\u00e4lestiseks olemine soovitakse l\u00f5petada, kuna nende kaitse on tagatud  ka S\u00f5jahaudade Kaitse Seadusega (SHKS). ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kiirkorras 275 m\u00e4lestise kaitse […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-388","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/388","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=388"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/388\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":405,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/388\/revisions\/405"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=388"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=388"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=388"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}