{"id":627,"date":"2024-05-06T09:54:40","date_gmt":"2024-05-06T09:54:40","guid":{"rendered":"https:\/\/estonia.icomos.org\/?p=627"},"modified":"2024-10-01T19:27:30","modified_gmt":"2024-10-01T19:27:30","slug":"icomos-eesti-komitee-avalik-vastulause-keskkonnaametile-linnamae-hudroelektrijaama-paisu-ning-selle-kultuurikeskkonnaga-seotud-malestiste-kaitseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2024\/05\/06\/icomos-eesti-komitee-avalik-vastulause-keskkonnaametile-linnamae-hudroelektrijaama-paisu-ning-selle-kultuurikeskkonnaga-seotud-malestiste-kaitseks\/","title":{"rendered":"ICOMOS Eesti komitee avalik vastulause\u00a0 Keskkonnaametile Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama\u00a0 paisu ning selle kultuurikeskkonnaga seotud m\u00e4lestiste kaitseks"},"content":{"rendered":"\n

ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik O\u00dc-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eeln\u00f5uga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5) <\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti j\u00e4\u00e4b oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu, MT\u00dc Eesti Veskivaramu, Eesti Vee\u00fchingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooni\u00fchingu \u00fchiskirjas (https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2022\/04\/<\/a>) toodud seisukohtade juurde.<\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti on seisukohal, et Linnam\u00e4e paisu,\u00a0 h\u00fcdroelektrijaama ja nende l\u00e4heduses olevate arheoloogiam\u00e4lestiste kultuuriv\u00e4\u00e4rtused peavad s\u00e4ilima tervikuna neid toetavas kultuurikeskkonnas. Kavandatav vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning\u00a0 osaline rajatise\u00a0 lammutamise kavatsus\u00a0 m\u00e4lestise kaitsev\u00f6\u00f6ndis ei ole aktsepteeritav\u00a0 ning eirab igati riiklike kultuurim\u00e4lestiste ja\u00a0 kaitsev\u00f6\u00f6ndi\u00a0 kaitse eesm\u00e4rke. Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline v\u00f5i t\u00e4ielik lammutamine v\u00f5i olulisel m\u00e4\u00e4ral \u00fcmber ehitamine t\u00e4hendab m\u00e4lestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku h\u00e4vitamist ning kultuurip\u00e4randi h\u00e4vingut.<\/p>\n\n\n\n

Veeloa andmisest keeldumine viib  j\u00e4rgmise sammuna paisutuse likvideerimiseni, mis  toob  kaasa keskkonnah\u00e4iringu ja olulise keskkonnam\u00f5ju. Keskkonnah\u00e4iring on inimtegevusega kaasnev vahetu v\u00f5i kaudne ebasoodne m\u00f5ju kultuurip\u00e4randile (Ke\u00dcS \u00a73). Keskkonnam\u00f5ju on oluline, kui see v\u00f5ib eeldatavalt \u00fcletada m\u00f5juala keskkonnataluvust, p\u00f5hjustada keskkonnas p\u00f6\u00f6rdumatuid muutusi v\u00f5i seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuurip\u00e4randi v\u00f5i vara (KeHJS \u00a7 22).<\/p>\n\n\n\n

Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama, selle paisu ja paisj\u00e4rve s\u00e4ilitamise puhul on tegemist just sellise \u00fclekaaluka avaliku huviga, kus saab rakendada Natura erandit. Oleme seisukohal, et Loodusdirektiivi tuleb kohaldada koosk\u00f5las ja koostoimes selle teiste artiklitega. Loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi n\u00f5udeid ning piirkondlikke ja kohalikke ise\u00e4rasusi. Loodusdirektiivi preambulas on \u00f6eldud, et bioloogilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamisel tuleb arvesse v\u00f5tta majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadus. <\/p>\n\n\n\n

Seega tuleb direktiivi rakendades arvestada kultuurim\u00e4lestistega. Kultuurip\u00e4rand on taastumatu ressurss ja kultuurim\u00e4lestised on unikaalsed objektid. Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama, paisu, arheoloogiam\u00e4lestisi ja kultuurikeskkonda tervikuna ei ole v\u00f5imalik asendada m\u00f5nes teises asukohas m\u00f5ne muu ehitisega v\u00f5i kompleksiga.<\/p>\n\n\n\n

Loodusdirektiivi Natura 2000 erandi tegemiseks vajalikku eriti \u00fclekaalukat avalikku huvi v\u00e4ljendasid Muinsuskaitseamet ja toetasid\u00a0 k\u00f5ik 4.04.2022 allakirjutanud kultuurip\u00e4randi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vaba\u00fchendused, lisaks kohalikud p\u00e4randikogukonnad, kes on esindatud l\u00e4bi kohaliku omavalitsuse \u2013 J\u00f5el\u00e4htme vallavolikogu ja vallavalitsuse \u2013 seisukohtade. Vabariigi Valitsuse korralduses on p\u00f5hjalikult k\u00e4sitletud Linnam\u00e4e paisu ja arheoloogiam\u00e4lestiste v\u00e4\u00e4rtusi, vt n\u00f5usolek tegevusloa andmiseks Linnam\u00e4e paisul J\u00e4gala j\u00f5e paisutamiseks ja Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaamas h\u00fcdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel, vastu v\u00f5etud 03.06.2022 nr 163. RT III, 07.06.2022, 5 https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/307062022005<\/a>. Veeloa eeln\u00f5us pole Keskkonnaamet eelpoolnimetatud asutuste ja organisatsioonide ega Vabariigi Valitsuse seisukohti\u00a0 arvestanud ning on selle asemel hoopis ajaloolase Kalle Krooni (kes ei ole ehitus- ega arheoloogiap\u00e4randi ekspert) arvamuse p\u00f5hjal andnud hinnangu kultuurim\u00e4lestisele ja selle alusel sisustanud veeloast keeldumise otsuse eeln\u00f5ud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Oleme seisukohal, et Natura 2000 erandi jaoks vajalikud kriteeriumid on t\u00e4idetud: (1) kultuurim\u00e4lestised ja nende kaitsev\u00f6\u00f6nd  on h\u00e4vimisohus ning nende s\u00e4ilimiseks puudub alternatiiv; (2) \u00fclekaalukas avalik huvi kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilimiseks on olemas \u2013 lisaks mitmele kultuurip\u00e4randi riiklikule institutsioonile ja ekspertorganisatsioonile toetab seda Vabariigi Valitsuse antud korraldus riikliku kultuurim\u00e4lestisega seotud funktsionaalsuse s\u00e4ilitamiseks; (3) kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilimisel s\u00e4ilivad ka olemasolevad looduskaitselised v\u00e4\u00e4rtused ning looduskaitselist taastamispotentsiaali saab realiseerida mujal. Seda on Eestis ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tehtud.<\/p>\n\n\n\n

Natura 2000 v\u00f5rgustiku elupaigat\u00fc\u00fcpide v\u00f5i liikide kaitseks asutatud loodusalade 15.06.2024 loodud nimekirjas on J\u00e4gala loodusalal (EE0010150) kaitstavat elupaigat\u00fc\u00fcpi J\u00f5ed ja ojad (3260) Eestis lisaks veel 92 kohas; nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on\u00a0 saarmas (Lutra lutra<\/em>)\u00a0 – lisaks 50 kohas; paksukojaline j\u00f5ekarp (Unio crassus<\/em>) \u2013 lisaks 47 kohas, harilik v\u00f5ldas (Cottus gobio<\/em>) \u2013 lisaks 49 kohas, j\u00f5esilm (Lampetra fluviatilis<\/em>) \u2013 lisaks 41 kohas, l\u00f5he (Salmo salar<\/em>) \u2013 lisaks 12 kohas. Loodusala h\u00f5lmab J\u00e4gala j\u00f5e ala J\u00e4gala joast suudmeni Soome lahes. Keskkonnaameti loast keeldumise aluseks pole mitte J\u00e4gala loodusalal olemasolevate loodusv\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamine, vaid v\u00f5imalike v\u00e4\u00e4rtuste taastamispotentsiaal m\u00f5ne kilomeetri ulatuses J\u00e4gala h\u00fcdroelektrijaamast kuni J\u00e4gala joani. Riigikohtu Halduskolleegium on O\u00dc Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses \u00f6elnud, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama t\u00e4ielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.\u00a0 Sama p\u00f5him\u00f5te kohaldub veel j\u00f5ulisemalt Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama ja paisu puhul \u2013 riigil ei ole kohustust taastada paari kilomeetri pikkust v\u00f5imalikku kudemisala riiklike kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste ning \u00fclekaaluka avaliku huvi arvelt.<\/p>\n\n\n\n

Eeln\u00f5us esitatud v\u00e4itega, et Keskkonnaametil on ka endal p\u00e4devus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuurip\u00e4rand on osa keskkonnast, ei saa n\u00f5ustuda. Kultuurip\u00e4rand on \u00fcldm\u00f5iste, mis h\u00f5lmab nii riiklikult kaitstavaid m\u00e4lestisi kui ka p\u00e4randit laiemalt. Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama pais ja arheoloogiam\u00e4lestised on kaitstavad Muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutused on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. \u00a0Riiklike kultuurim\u00e4lestiste ja nende kaitsev\u00f6\u00f6ndis tehtavad otsuste tegemisel on p\u00e4dev haldusorgan Muinsuskaitseamet, kellele on p\u00f5hikirjaga vastav \u00fclesanne antud. KeHJS on seadus, millega peavad arvestama k\u00f5ik sellega kokkupuutuvad asutused ja haldusorganid ja see seadus ei saa anda Keskkonnaametile p\u00e4devust otsustada m\u00e4lestiste \u00fcle ega m\u00e4\u00e4rata Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks Keskkonnaametit. Keskkonnaamet on Looduskaitseseaduse alusel kaitstava p\u00e4randi rakendusasutus, tema t\u00f6\u00f6valdkonda kuulub Looduskaitseseaduse alusel kaitstava kultuurip\u00e4randi kaitse rahvusparkides, parkides ja puistutes. Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama pais ei asu rahvuspargis. Riik ja kohaliku omavalitsuse \u00fcksused peaksid arvestama oma \u00fclesannete t\u00e4itmisel kultuurip\u00e4randi kui avaliku v\u00e4\u00e4rtusega ning tegema omavahel koost\u00f6\u00f6d, et toetada kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilimist ja kasutuses hoidmist (MuKs \u00a7 3 lg 7). Kahjuks pole Keskkonnaamet seda teinud.<\/p>\n\n\n\n

ICOMOS Eesti on  veendunud, et Linnam\u00e4e paisu, elektrijaama ning paisj\u00e4rve \u00fchiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtused pole \u00fcksteist v\u00e4listavad, vaid koostoimelised, toetavad ja t\u00e4iendavad. Paisu ja\/v\u00f5i paisj\u00e4rve likvideerimine (\u00fcmberehitamine, lammutamine\/h\u00e4vitamine) seevastu p\u00f5hjustaks keskkonnah\u00e4iringu ja korvamatut kahju olemasolevale kultuurip\u00e4randile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnam\u00e4e paisu, paisj\u00e4rve ja l\u00e4heduses olevate arheoloogiam\u00e4lestiste saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha \u00fchiselt oma valdkondades p\u00e4devad eksperdid ja  institutsioonid. <\/p>\n\n\n\n

Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusliku m\u00f5tte ja eesm\u00e4rgiga \u2013 hoida meie kultuuri \u2013 ning t\u00e4ita riigile v\u00f5etud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuurip\u00e4randit. Nende kohustuste hulka kuulub ka Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama kompleksi s\u00e4ilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks arheoloogiam\u00e4lestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume teha otsus Natura erandi rakendamiseks, et s\u00e4iliks t\u00f6\u00f6tavana Linnam\u00e4e v\u00e4\u00e4rtuslik vesiehitis, mis anti k\u00e4iku 1924. aastal, ning sealne v\u00e4\u00e4rtuslik kultuurikeskkond.<\/p>\n\n\n\n

Soovime olla kaasatud Keskkonnaameti poolt kavandatavasse avalikku arutellu.<\/p>\n\n\n\n

S\u00e4ilitame Linnam\u00e4e h\u00fcdroelektrijaama paisu ja kultuurikeskkonna tulevastele p\u00f5lvedele!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Linnam\u00e4e pais. Foto: Toomas Tuul<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik O\u00dc-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eeln\u00f5uga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5)  ICOMOS Eesti j\u00e4\u00e4b oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu, MT\u00dc Eesti Veskivaramu, Eesti Vee\u00fchingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooni\u00fchingu \u00fchiskirjas (https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/2022\/04\/) toodud seisukohtade juurde. ICOMOS […]<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-627","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/627","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/10"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=627"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/627\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":635,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/627\/revisions\/635"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=627"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=627"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/estonia.icomos.org\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=627"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}