Eile l\u00f5ppes Tallinnas ICOMOS Eesti korraldatud rahvusvaheline konverents, mis t\u00f5i kokku eksperdid P\u00f5hja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast, et arutleda ajalooliste hoonete renoveerimise ja energiat\u00f5hususe \u00fcle rohep\u00f6\u00f6rde kontekstis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eKultuuriv\u00e4\u00e4rtuslike hoonete energiat\u00f5hususe parandamine t\u00e4hendab rohkemat kui lihtsalt tehnoloogilisi lahendusi \u2013 see on arusaamine ajaloolisest v\u00e4\u00e4rtusest ja sellega sobivatest innovaatilistest meetoditest, tasakaalu leidmine vana ja uue vahel. Kui suudame maju targalt ja v\u00e4\u00e4rikalt kasutuses hoida, saavad ka j\u00e4reltulevad p\u00f5lved sellest ajaloost osa,\u201c \u00fctles ICOMOS Eesti president Ave Paulus<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Konverentsil oli esinejaid Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Norrast, Soomest, L\u00e4tist, T\u0161ehhist ja Eestist. Esimesel p\u00e4eval, 28. oktoobril, keskenduti Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehitusp\u00e4randi strateegiatele rohep\u00f6\u00f6rdes, tuues n\u00e4iteid P\u00f5hja- ja Baltimaadest. Esinejate seas oli nii rahvusvahelise kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi, arhitekte, insenere ja p\u00e4randikaitsjaid. Teiste hulgas k\u00f5neles n\u00e4iteks Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi ekspertgrupi esimees Johanna Leissner<\/strong> kultuurip\u00e4randist kliimamuutuste kontekstis, Tallinna peaarhitekt Andro M\u00e4nd<\/strong> rohep\u00f6\u00f6rdest Tallinnas, L\u00e4ti Arhitektide Liidu president Arturs Lapins<\/strong> j\u00e4tkusuutlikust restaureerimisest ning ICOMOS Soome esindajad Marko Huttunen<\/strong> ja Juulia Mikkola<\/strong> loomuliku ventilatsiooni lahendustest hoonete taastamisel.<\/p>\n\n\n\n Konverents j\u00e4tkus praktiliste aruteludega teisel p\u00e4eval, mil keskenduti ajaloolistele hoonetele sobivate renoveerimislahenduste leidmisele. R\u00e4\u00e4giti koduomanike hoiakute kujundamisest kultuuriv\u00e4\u00e4rtuslike majade energiat\u00f5hustamisel, ajalooliste hoonete m\u00e4\u00e4ratlusest eri riikides, toetusprogrammide m\u00f5just ning Eesti perspektiivist nende p\u00e4randhoonete puhul, mis muinsuskaitse all ei ole. Toodi esile ka negatiivseid n\u00e4iteid, kus hoonete lausaline rekonstrueerimine on tekitanud keskkonnakahju, samuti otsest kahju inimeste tervisele. R\u00f5hutati, et hoonete t\u00f5hustamise k\u00f5rval on oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu m\u00f5istlikule energiakasutusele ehk otsida v\u00f5imalusi lihtsate vahendite v\u00f5i harjumuste muutmisega energiakulu v\u00e4hendada \u2013 leida tuleb s\u00e4\u00e4stvaid lahendusi, et v\u00e4hendada lammutamist ja \u00e4raviskamist ning soodustada parendamist ja uuskasutust.<\/p>\n\n\n\n Konverents toimus teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames. LIFE heritageHOME projekti ehk \u201eMuinsuskodu renoveerimise teejuhi\u201c fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiat\u00f5hususe parandamine viisil, mis s\u00e4ilitab hoonete kultuuriv\u00e4\u00e4rtused. L\u00e4hemalt saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel<\/a>. <\/p>\n\n\n\n S\u00fcndmust korraldas ICOMOS Eesti koost\u00f6\u00f6s ICOMOSe t\u00f6\u00f6gruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vaba\u00f5humuuseumiga.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/estonia.icomos.org\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/464690225_1163344495503502_2714628605167422754_n-1024x683.jpg\")
<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"