Foto: https://whc.unesco.org/en/list/356/gallery/&index=13&maxrows=12

ICOMOS Türgi taunib Hagia Sophia muutmist mošeeks

HAGIA SOPHIA peab säilima kõigi oma kihistustega, religioonide ülese vendluse ja maailmarahu sümbolina. Foto: Tim Schnarr whc.unesco.org/en/documents/116919

10. juuli  2020

6. sajandist pärinevat Hagia Sophiat on Vahemeremaades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud külastajaid oma seinu ja põrandaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ja säravate kuld- ja hõbemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle 15. sajandi keskpaigas mošeeks ja ottomanid pidasid hoonest väga lugu. Sultan Mehmet II moodustas selle kultuuripärandi kaitseks fondi, annetades mitmeid kinnisvarasid hoone ülalpidamiseks tagades nii hoone säilimise.

Pärast Türgi iseseisvussõda võttis Türgi Vabariik Anatoolia kultuuripärandi oma hoole alla, ekspertidele tehti ülesandeks mälestiste korrastamine nende identiteeti muutmata. Osa annetatud kinnisvarast (waqfid) muudeti muuseumideks, raamatukogudeks jms, millega tagati nende korrashoid. Näitena võib esile tuua seldžukkide medresed Konyas ja Sivases ning Mahmut Pasha Bazaari Ankaras.

1934. aasta Atatürki ja tema valitsuse liikmete otsus muuta Hagia Sophia muuseumiks peegeldab Türgi Vabariigi maailmavaadet ja selle ‘ühise kultuuripärandi’ käsitlust. Ilmalik Türgi valis muuseumifunktsiooni, et võimaldada teaduslikku uurimistööd ja kaitsta ning esitleda üleilmse väärtusega pärandit parimal moel. Kohandamisega muuseumiks toodi taas nähtavale hoone vahepeal kinnikaetud kunstiteosed. Muuseumifunktsioon võimaldas eksponeerida figuraalseid mosaiike ja kalligraafilisi tahvleid rahumeelselt ja sallivalt teineteise kõrval. Mihrab, kantsel, sultani galerii ja kõnepult, mis olid lisatud ottomanide ajal mošee vajadusteks, säilitati omal kohal ja Hagia Sophiast sai mälestis, mis tutvustas inimestele kõikjalt maailmast Türgi mitmekihilist ajalugu.

Tänu Türgi riigi tulevikku suunatud otsusele on paljude riikide teadlased uurinud mälestise arhitektuuri, kandekonstruktsioone, dekoratiivseid elemente jne ning teinud ettepanekuid selle restaureerimiseks. Hagia Sophia kaitseks saadi ekspertabi UNESCOlt kui Hagia Sophia kanti osana ajaloolisest Istanbulist maailmapärandi nimekirja 1985. aastal. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sh ICCROM, Maailmapärandi Fond, Princetoni Ülikool ja Saksa Teadusfond, korraldasid kupli ja piilarite tehnilisi uuringuid ja toetasid seeläbi konserveerimistöid.

Täna arutletakse Hagia Sophia muutmise üle mošeeks. Otsus teha Hagia Sophiast muuseum võimaldas esile tõsta selle mitmekihilist olemust läbi sajandite. Kasutuse muutmise läbi ei tohi väheneda võimalus mõista Hagia Sophiat kui 6. sajandist pärinevat kunsti ja arhitektuuri meistriteost. Muuseumi funktsiooni säilitamine tähendab ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud silmapaistva ülemaailmse väärtuse – selle kihilise identiteedi – säilitamist. 

Riigi otsuste järjepidevuse põhimõtet silmas pidades on ainuõige jätkata Hagia Sophia kasutamist muuseumina. Muuseumi funktsioon oli määrav ka selle kandmisel Maailmapärandi nimekirja. UNESCO maailmapärandi konventsiooni allkirjastanud riigina on Türgi Vabariigil kohustus järgida konventsiooni reegleid. Austada tuleb ka Türgi riigi rajaja Atatürgi ja tema mõttekaaslaste otsuseid. Hagia Sophia on Istanbuli kõige külastatavam muuseum. Seal toimuvad pideval teaduslikud uuringuid ja konserveerimistööd. Hiljutine ingli näo leidmine kupli kirdeviklil annab tunnistust, et ehitisel on veel palju avastamata saladusi. Interjööris sajandeid säilinud mosaiigid on kõrge kunstilise väärtusega ja neid ei tohi kinni katta.

Kultuuripärandi kaitse mõte on tutvustada kultuuriobjektide autentset väärtust ja selle tunnuseid, kaitsta ja korrastada neid, austada nende ajaloolisi ja muidu olulisi väärtusi ning kindlustada, et erinevad ühiskonnagrupid mõistaks neid ja hindaks nende olulisust ning peaksid neid oma elu rikastavaks ja tähendusrikkaks osaks. Mälestiste olulised elemendid tuleb säilitada nende algses asukohas. Rahvusvahelisel tasandil väärtustatakse ajaloolise mälu ja üleilmse, kõikehõlmava ning rahvuste ülese kultuuri hoidmist. Hagia Sophia esitlemist koos kõigi tema kihistustega ei tohi takistada, et see maailma arhitektuuriajaloo imeline monument saaks edaspidigi kõiki meid inspireerida kui religioonideülese vendluse ja maailma rahu sümbol.

ICOMOS TÜRGI KOMITEE