Climate literacy training programme with open seminar for heritage professionals, places and communities takes place on 3.-6. December in Tallinn, Estonia and a Hybrid format. ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals and Workshop targets North European heritage professionals, ICOMOS European partners, historic homes experts in Estonia.The special theme of these four days of the workshop is historic homes of Northern Europe in climate action.
4-day Programme Structure:
Capacity: Up to 30 participants per session, open seminar for 100 persons
Format: 4-day intensive programme (consists of separate modules that can be taken separately)
Partners and workshop participants: ICOMOS Climate Action Working Group and ICOMOS Estonia, partnership calls to ICOMOS Nordic-Baltic Region, ISCES, ICOMOS EPBD WG, UNESCO Tallinn stakeholders, Ministry of Culture, Heritage Board of Estonia, Tallinn City Government, Estonian Academy of Arts
Previous registration – ave.paulus@icomos.org for the workshop, registration link for the seminar and hybrid format will be provided at the end of October
Among the speakers and organisers are partners from ICOMOS and Estonia, including Ave Paulus, Riin Alatalu, William Megarry, Andrew Potts, David Hughes, Boris Dubovik, Tarmo Elvisto, and others. The list of speakers, organisers and supporters will be finalised and published by the end of October. In the case of interest in joining us, please write ave.paulus@icomos.org
Description of the modules:
MODULE 1 – TRAINING FOR 30 HERITAGE EXPERTS (in English)
3. December, Tallinn, Estonian Statehood House and Hybrid
ICOMOS Climate Literacy Foundational Training Module targeted for North Europe
The climate literacy training for heritage professionals addresses key topics identified as baseline competencies for heritage professionals in the ICOMOS Future of our Pasts Report(2019). These, in turn, reflect the key pillars of climate action outlined in the UNFCCC Paris Agreement (UNFCCC 2015). It is built around four cross-cutting themes. These are:
1. Climate Science and Impacts;
2. Carbon Footprints and Vulnerability;
3. Adaptation and Mitigation, and
4. Climate Justice and Equity.
The training uses regionally specific data and examples to assist participants and is delivered using an active and constructive pedagogical approach built around formal lectures and group discussions. Supporting material is provided before and after the training including ‘cheat sheets’ and guidance on key policy and more advanced reading.
ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals (CLTH) builds on a resource designed by the ICOMOS Climate Action Working Group (CAWG) through the Preserving Legacies project funded by the National Geographic Society and aims to develop place- and cultural heritage-based climate adaptation actions, transforming conservation practice as a field to meet the challenges of the climate crisis.
CLTH provides participants with an understanding of humanity’s impact on the climate and guidance on effected responses. It represents a core adaptation strategy which boosts the adaptive capacity of communities and reduces climate risk. It explores the intersections between culture and climate, examining both how climate change impacts culture and how culture can contribute to climate action.
CLTH aims to build confidence and promote action by providing a foundational knowledge of key language, concepts and ways to respond. It is suitable for anyone working in the cultural heritage sector and assumes no prior knowledge of climate change. The content of the CLTH aligns with important international documents including the UNESCO Policy Document on Climate Action for World Heritage, the ICOMOS Future of our Pasts Report and the Global Research and Action Agenda from the ICOMOS-UNESCO-IPCC International Co-Sponsored Meeting on Culture, Heritage and Climate Change. CLTH supportS key climate change policy including the UNFCCC Paris Agreement and is a key step in achieving the targets of the Global Goal on Adaptation which calls on Parties to develop ‘adaptive strategies for preserving cultural practices and heritage sites and by designing climate-resilient infrastructure, guided by traditional knowledge, Indigenous Peoples’ knowledge and local knowledge systems’.
MODULE 2
4. December. Open seminar “Historic Homes of North Europe in Climate Action”
Tallinn Town Hall, maximum 80 people, synchronous translation to Estonian, hybrid seminar.
Seminar and workshop on climate solutions for historic buildings and provided for historic buildings of Europe in collaboration with ISCES, EPBD WG, Wood committee and Stone committee
The public seminar serves as the participants’ contribution to the wider audience and region, centring on the themes of the workshop whilst bringing forward the competence and expertise of the participants. This component transforms the learning experience into knowledge sharing, allowing participants to present their findings, insights, and proposed solutions to local heritage professionals, community members, and stakeholders, democratising, empowering and deputising communities in the preservation of their heritage.
MODULE 3
5. December, workshop on Old limestone houses of medieval Tallinn. Applied community workshop. English, Estonian, with translation. No livestream.
The workshop creates a platform for dialogue between the international cohort of heritage professionals and the local Tallinn Old Town heritage communities, homeowners, and experts, fostering the exchange of best practices and collaborative approaches to climate adaptation, and embracing a plural knowledge approach based on the equitable and open sharing of knowledge and experience. Through this engagement, participants not only consolidate their learning but also contribute to building climate literacy within the broader heritage sector, ensuring that the knowledge gained during the intensive workshop modules reaches and benefits the wider regional heritage network.
MODULE 4
6. December, workshop on wooden houses of Kalamaja, Tallinn. Workshop “Climate-Smart materials and methods in Estonian Traditional Architecture” In Estonian, possible English translation.
Sustainable renovation is a modern discipline that deals with the antique values of historical houses while also considering environmental values. In our seminar, we focus on the different connections we have to historic well-preserved houses with traditional materials, and also to modern ways of using traditional climate-friendly materials, and how to reuse old materials. We will have a seminar in a sustainable renovation centre in Kalamaja where architects, designers, heritage specialists, restorers and houseowners together are discussing best practices and then will visit some sites, fresh or under construction, where theyare using ecological materials or are reusing old materials and building elements.
Registration to the workshop participation and further information will be available soon
Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti kutsuvad kuulama vestlusringi pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemadest. vestlusring toimub veebiülekandena
Eesti Ajaloomuuseumis avatava näituse „Sulle on pärandus“ raames kutsuvad Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti 2. oktoobril kell 14:00-16:00 kuulama vestlusringi, kus muinsuskaitsekorralduse, ruumilise planeerimise ja riigile kuuluva pärandi eest hoolt kandvate riigiasutuste juhid ja spetsialistid arutavad pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemal, otsides vastuseid küsimustele:
Mida hakkame peale oma sajandipikkuse muinsuskaitsekorralduse kogemusega?
Kas pärand on argument regionaalse arengu kujundamisel?
Kas riik on pärandile hea omanik?
Kas riigil on ühtne pärandipoliitika?
Kas pärandihaldus on teadmispõhine või maitseküsimus?
Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja ja õppejõud
Riin Alatalu, rahvusvahelise ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresident, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Kaja Pae, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Anna Semjonova, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik, üleriigilise planeeringu koordinaator
Ivika Maavere, Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse planeeringute osakonna juhataja
Tarmo Leppoja, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Karl Mänd, Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja
Vestlusringi juhib Indrek Treufeldt ning sellest toimub ka videoülekanne
Ürituse kaaskorraldajad:
Foto: Ülesvõte Valgjärve arheoloogilisest ekspeditsioonist 1958.a. Töömoment parvelt. Pildil vasakult paremale I. Maresk, P. Jegorov, E. Glazeri; vees M. Salve. 1958
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga kutsub teid 21. augustil Muhu saarele Hellamaa Külakeskusesse osalema ja kaasa mõtlema ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereerib Elo Lutsepp.
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Avasõnad seminarile “Kas taluarhitektuur vajab kaitsmist?”
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Sabina Kaukis. Millises suunas liigub kohalik pärandikaitse maapiirkondades?
Tarvi Sits. Taluarhitektuur riikliku kaitse all.
Ave Paulus. Taluarhitektuuri kaitse rahvusparkides.
Elo Lutsepp. Hoitud nn määratlemata pärandist ehk omaniku kaitse all olevast maaarhitektuurist.
Meelis Mereäär. Koguva katustest ja turistidest.
Heiki Pärdi. Muhu taluarhitektuuri eripäradest.
Seminaripäeva kokkuvõte, küsimused ja vastused.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreeruda SIIN
ICOMOS Eesti jälgib tähelepanelikult Estonia ooperiteatri juurdeehitisega seonduvaid arenguid. Kultuuriministeerium sedastas oma 5. mai pressiteates plaani kutsuda kokku töörühm juurdeehitise arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks. Esimese sammuna on vaja koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ja arhitektuurivõistluse lähteülesanne.
Paraku on Kultuuriministeeriumi algatuse eesmärk rajada juurdeehitis ooperiteatri tagusele alale, millele on olnud tugevalt vastu Muinsuskaitseamet, eriala organisatsioonid, sh ICOMOS Eesti, pärandikogukond ja laiem avalikkus. Muinsuskaitseamet andis 2024. aastal Estonia teatrihoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks muinsuskaitse eritingimused, milles selgitati põhjaliku analüüsi tulemusel välja maksimaalsed võimalused teatri laiendamiseks – Estonia teatrihoonet saab laiendada kuni 33% olemasolevast mahust. Selle lahenduse on heaks kiitnud ka UNESCO, kes andis tänavu aprillis seisukoha Muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnangule, mille peamine järeldus oli, et ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks maailmapärandi objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt. UNESCO rõhutas, et kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, tuleb kaaluda teist asukohta.
Töörühma moodustamine detailplaneeringu eritingimuste lähteülesande koostamiseks on arusaamatu, sest muinsuskaitseamet pole lubanud hoonet laiendada rohkem kui kolmandiku võrra. Kultuuriministeeriumi võetud suund ooperiteatrile suuremahulise juurdeehitise rajamiseks on vastuolus Eestis kehtivate muinsuskaitseliste regulatsioonidega ja ka UNESCO maailmapärandi konventsiooniga.
On taunitav, et Kultuuriministeerium paneb suuremahulise juurdeehitise kavandamise protsessiga muinsuskaitseseaduse rakendusasutuse ehk Muinsuskaitseameti pretsedenditusse olukorda, kus viimaselt oodatakse panust tegevusse, mille eesmärk on vastuolus ameti senise seisukoha, õigusaktide ja ameti poolt tellitud pärandimõju hinnangu tulemustega.
Kutsume Kultuuriministeeriumi üles seadma vanalinna ülemaailmse ja riikliku väärtuse hoidmist prioriteediks ning oleme seisukohal, et kokku kutsutud töörühm saab olla tulemuslik ainult siis, kui selle raames otsitakse uusi, seni arutamata võimalusi ja asupaiku ooperiteatri uue saali rajamiseks.
Tallinna vanalinna unikaalsed väärtused on mitte ainult hästisäilinud keskaegne linnatuumik, vaid ka unikaalne roheline bastionaalvöönd ja linnaehituslik mitmekihilisus. Eesti riik, kogu meie ühiskond peab seisma selle eest, et UNESCO maailmapärandisse kuuluv Tallinna vanalinn oleks väärtustatud ja elujõuline.
ICOMOS Eesti koostöös muinsuskaitseameti, ajalooliste hoonete ümarlaua, Eesti Kunstiakadeemia, mõisakoolide ühenduse, Baltisaksa Kultuuri Seltsi, Hiiumaa ametikooli, MTÜ Suuremõisa Lossi ja Hiiumaa vallaga kutsub teid Hiiumaale Suuremõisa mõisakooli osalema ja mõtteid vahetama Eesti mõisapärandi hetkeseisust ning väljakutsetest.
Päeva modereerib Ave Paulus, ICOMOS Eesti president
10.00-10.30 hommikukohv ja registreerimine 10.30-13.00 Mõisapärandi väärtused
Avasõnad päeva moderaatorilt ja korraldajalt Ave Pauluselt, ICOMOS Eesti
Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem. Suuremõisa loss – Hiiumaa rahvuspärand
Tarvi Sits, Muinsuskaitseamet. Ülevaade ehituspärandi väärtuspõhise hindamise põhimõtetest ja metoodikast
Hanna Selvet, Muinsuskaitseamet. Mõisapärandi inventeerimise hetkeseis
Sulev Nurme, Artes Terrae. Mõisapargi kui kultuuripärandi lugemine, mõistmine ja väärtustamine.
Katrin Koit, muinsuskaitseamet. Varemetes mõisapärand, kuidas kaitsta?
Viljar Vissel, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, ICOMOS Eesti. Mõisate hiilgus ja viletsus.
ICOMOS Eesti tunnustab põhjaliku ja tasakaalustatud töö eest Estonia ooperiteatri juurdeehituse mõjude hindamisel kultuuripärandile ning nõustub dokumendis esitatud hinnangute ja järeldustega.
Siiski toob ICOMOS Eesti välja mõned täiendamist vajavad aspektid. Need puudutavad bastionivööndit kui tervikut, mida kavandatav tegevus oluliselt mõjutab.
Punkt 4.1 Mõjude tuvastamine
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“Kuna kavandatav tegevus puudutab konkreetset kohta Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, on tegevuse mõju kõige olulisem antud piirkonnas. Kogu vanalinna aspektist mõjutab see oluliselt nii bastionaalvööndit, asustusmustrit kui ka vanalinnale iseloomulikke üksikelemente. Kavandatud tegevusega muutub bastionivööndi ruumistruktuur, hävivad linnakindlustused, muutub ehitusjoon ja vaatelisus, hävib osaliselt arhitektuurimälestis.
Mõjud võivad olla visuaalsed, funktsionaalsed, materiaalsed või sotsiaal majanduslikud, samuti võib maailmapärandi paigale avalduda kumulatiivne mõju. Mõjude tuvastamisele järgneb nende ulatuse hindamine vastavalt UNESCO juhises välja toodud skaalale.”
Punkt 4.1.3 Otsene füüsiline mõju
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“- väärtusliku arhitektuuripärandi tippu kuuluva hoone autentsuse ja terviklikkuse osaline hävimine, mis vaesestab Tallinna vanalinna arhitektuurlist mitmekesisust;
linnakindlustuste maa-aluste osade osaline hävimine (olemasolev poolbastion);
bastionivööndi terviklikkuse kadumine;
bastionivööndi ruumistruktuuri muutumine;
väärtusliku haljasala hävimine;
ühe ajaloolise mälupaiga hävimine (Uue Turu plats).”
Pärandi mõjuhinnangus tuleks pöörata tähelepanu ka teistele bastionivööndisse ehitatud hoonetele ja rajatistele võrdluses kavandatava Estonia ooperiteatri juurdeehitusega.
Et seda oleks hõlpsam teha, lisame arheoloogide Ragnar Nurga, Ulla Kadaka, Erki Russowi ja Villu Kadaka koostatud ülevaate:
Selleks, et Estonia võimalik juurdeehitus oleks võrreldav teiste muinsuskaitseala kehtimise ajal bastionaalvööndisse kerkinud hoonete/rajatiste kontekstis, on otstarbekas mõju hinnangus need välja tuua.
Ülevaatliku pildi uusehitistest annab muinsuskaitseala seinakaart: https://www.tallinn.ee/et/media/308115. Seal on helesinise värviga välja toodud nõukogude-aegsed uusehitised ja tumesinisega uuemad. Toome välja varem bastionaalvööndisse ehitatuga mõned olulised erinevused võrreldes Estoniale soovitava juurdeehitusega:
Suuremad uusehitused, uued ja nõukogude-aegsed, on rajatud väljakujunenud hoonestuskvartalites (Wismari // Estonia pst // Aia tn), mis on uusehitistele võimalikuna määratletud ka uues vanalinna kaitsekorras. Enamasti on olnud samal kohal teise ilmasõja eelne või mõnikord ka hilisem hoone/hooneosa, nii et linnaruumi muutus pole olnud niivõrd radikaalne kui see oleks Estonia juurdeehituse puhul. Nt Kaarli pst 8 kohal oli ka varasem üsna suur nõukogude mereväe staabihoone ja Vabamu kohal sama sõjaväelinnaku pääsla; Kalevi ujula laienduse kohal oli varem vist mingi katlamaja maht, Taani saatkonna hoone kohal oli enne suur puumaja, WW passaži kohal endine ujula jne. Peaaegu ainus erand on Inglise Kolledži spordihoone (siiski ka põhiosas üsna olemasolevate hoonete vahele sobituv) ja nüüd Reaalkooli juurdeehitus. Kuid ikkagi need kõik on olemasolevates hoonestuskvartalites.
Seni rajatud uushoonestusega ei ole kaasnenud avaliku linnaruumi hõivamist ja vähendamist. Uue turu plats – see oli ikkagi turuplats (sh ajaloos väga valusa sündmusega seotud). Nii Estonia kui ka Draamateatri hooned arvestasid sealpool avaliku ruumiga – sinna pole kunagi kavandatud hoonestust (v.a varasemad nõukaaegsed Estonia juurdeehituse teostamata variandid). Haljasala, avalik (vabaõhu)ruum iseenesest markeerib muldkindlustuste ala. Ja Tammsaare park – see on hoopis hea näide, kuidas haljasalade ringi laiendamist ja võimalikult tervikuks sidumist, mida oli süstemaatiliselt alustatud Eesti Vabariigi ajal, jätkati ka pärast teist maailmasõda. Sama põhimõte – haljasalasid laiendada/mitte vähendada – on välja toodud uue kaitsekorra mustandis.
Seniste uute rajatistega ei ole kaasnenud mõju linnakindlustustest säilinud elementidele või pole võrreldav sellega, mida eeldaks Estonia juurdeehitus ooperi plaanide järgi (vt täpsemalt allpool).
Vabaduse väljaku parkla ja samba rajamisel pandi arheoloogid (Tallinna arheoloogia eksperdinõukogu) fakti ette, seal ei olnud enam midagi võimalik tagasi keerata. Hea et niigi läits, kui arvestada, millal projekteerijad müüride olemasolust (säilivusest) teada said, siis suudeti ümber projekteerimisega säilitada neist vähemalt 90%.
Muldkindlustused ei ole ainuüksi arheoloogiapärand (algse kasutuse minetanud inimtegevuse jälg), vaid täiel määral kasutusel olev ehituspärand – oma olemasoluga on bastionaalvöönd mõjutanud 19.-20. sajandil, st pärast kaitserajatise rolli lõppemist, linna planeerimist, nende alade ümber mõtestamist ja kasutusele võttu (avaliku ruumina, haljasvööndina linna ümber jne).
Pärast teist ilmasõda tehtud teatrimaja juurdeehitus, nagu kogu teatrihoone, paikneb muidugi muldkindlustuste alal, kuid piirdub eeskindlustuste ja vallikraavi osaga ega ulatu põhiehitise ehk poolbastioni peale – see ulatub täpselt Estonia praeguse Pärnu mnt poolse välisseinani.
Kindlustustega seotud müüride säilivust saab alati täiendavate uuringutega täpsustada, kuid poolbastioni eskarpmüüri osas ei jäta juba senised uuringud vähimatki kahtlust, et see on väga hästi säilinud (vt dokumendile lisatud RN plaan kõrgusmärkidega). Müüre on dokumenteeritud juba 1980. aastate trassitöödel vahetult Estonia hoone kõrval, vt K. Lange aruande joonised leht 13 ja 15:
Veelgi ulatuslikumalt tulid müürid välja äsjasel Tammsaare pargi rekonstrueerimisel, kuigi kaevetööde sügavus oli väike. Müür jääb maapinnast u 1 m sügavusele, vt aruande joonis leht 6, pealtvaade 3: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-18016_A-jlg&A-pk_20172018_HeinlooE_mka-2589_Tln-TammsaarePark.pdf.
Oluline on märkida, et kogu poolbastioni ehk kindlustuste selle lõigu põhiehitise eskarpmüür on maa sees säilinud ja paikneb praegu hoonestamata alal – terviklikult. Põhimõtteliselt ei saa välistada kunagi tulevikus selle markeerimist linnaruumis.
Kontreskarpmüüri kohta konkreetselt selle poolbastioni ees andmed säilivuse kohta puuduvad. Osaliselt jääb see müür Estonia alla, kuid väljaspool Estonia hoonet pole küll mingit põhjust, miks see müür ei võiks olla säilinud. Uueturu platsi kaevetööd ei ulatunud selle müürini ilmselt põhjusel, et see paikneb mõnevõrra sügavamal. Samas on kontreskarpmüüri varasemalt dokumenteeritud mõlemal pool, nii Reaalkooli krundil G. Otsa tn ääres kui ka Pärnu maanteel Viru hotelli poolse jalakäijate ülekäiguraja kohal. (Lisaks, nagu näha RN plaanilt, võib olla säilinud ka varasema vallikraavi müüri osa).
Kommenteerime arheoloogia vaatenurgast ka teisi ehitisi:
Reaalkooli juurdeehitus ulatub ühe nurgaga vähesel määral vallikraavi tugimüüri ehk kontreskarpmüüri peale. Müür suures osas säilitatakse ja eksponeeritakse hoones. Läbilõiked tehakse ristumisel hoone välisseintega. Eskarpmüüri ehitus üldse ei puuduta. Nii et see pole mingil määral võrreldav mõju.
Vabaduse väljaku maa-alust parklat võiks tuua – arvestades toonaseid asjaolusid – pigem heaks näiteks, kui palju õnnestus linnakindlustuste osi säilitada ja eksponeerida. Kindlasti oleksid võinud autode läbipääsuks tehtud lammutused olla väiksemad. Erinevus ooperiga on asjaolu, et maa-aluses parklas jäid müürid vaadeldavaks ühes suures ruumis + autode parkimiskohti oli võimalik ümber paigutada vastavalt müüride konfiguratsioonile. Ooper, seevastu, vajab, eriti lava(de?) all, teatud suurusega ja korrapärase kujuga ruume, kuhu müüre jääda ei saa, ja isegi kui mingis osas saaks, siis oleksid need müürid arusaamatult tükeldatud eri ruumide vahel. Vähese positiivsena saame välja tuua, et ooperi viimases versioonis (vt dokumendi lisa) on võrreldes riigikogus olnud variandist mõneti rohkem mõeldud müüride eksponeerimisele. Siiski jääks avalikus ruumis külastajale vaadeldavaks vaid paar arusaamatut fragmenti mingi ruumi eri nurkades.
Inglise Kolledži spordihoone ehitusel osa eskarpmüürist lammutati, kuna ei olnud osatud selle olemasolu projekteerimisel ette näha, aga osa müürist ka säilitati hoonest väljaspool ja eksponeeriti keldrikorruselt vaateakna kaudu.
WW passaaži ehitusel eskarpmüür suuremas osas säilitati, see on osalt hoone seinaks.
Aia tn uue maja all (WW passaažist üle ristmiku) tenaili müür säilitati hoone all. Kontreskarpmüüri kohta andmeid ei ole.
Ülejäänud uusehitiste puhul muldkindlustusvööndis ei tea, et nendega oleks kaasnenud olulist mõju säilinud kindlustuselementidele.
Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes
Eile lõppes Tallinnas ICOMOS Eesti korraldatud rahvusvaheline konverents, mis tõi kokku eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast, et arutleda ajalooliste hoonete renoveerimise ja energiatõhususe üle rohepöörde kontekstis.
„Kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamine tähendab rohkemat kui lihtsalt tehnoloogilisi lahendusi – see on arusaamine ajaloolisest väärtusest ja sellega sobivatest innovaatilistest meetoditest, tasakaalu leidmine vana ja uue vahel. Kui suudame maju targalt ja väärikalt kasutuses hoida, saavad ka järeltulevad põlved sellest ajaloost osa,“ ütles ICOMOS Eesti president Ave Paulus.
Konverentsil oli esinejaid Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Norrast, Soomest, Lätist, Tšehhist ja Eestist. Esimesel päeval, 28. oktoobril, keskenduti Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, tuues näiteid Põhja- ja Baltimaadest. Esinejate seas oli nii rahvusvahelise kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid. Teiste hulgas kõneles näiteks Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi ekspertgrupi esimees Johanna Leissner kultuuripärandist kliimamuutuste kontekstis, Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rohepöördest Tallinnas, Läti Arhitektide Liidu president Arturs Lapins jätkusuutlikust restaureerimisest ning ICOMOS Soome esindajad Marko Huttunen ja Juulia Mikkola loomuliku ventilatsiooni lahendustest hoonete taastamisel.
Konverents jätkus praktiliste aruteludega teisel päeval, mil keskenduti ajaloolistele hoonetele sobivate renoveerimislahenduste leidmisele. Räägiti koduomanike hoiakute kujundamisest kultuuriväärtuslike majade energiatõhustamisel, ajalooliste hoonete määratlusest eri riikides, toetusprogrammide mõjust ning Eesti perspektiivist nende pärandhoonete puhul, mis muinsuskaitse all ei ole. Toodi esile ka negatiivseid näiteid, kus hoonete lausaline rekonstrueerimine on tekitanud keskkonnakahju, samuti otsest kahju inimeste tervisele. Rõhutati, et hoonete tõhustamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu mõistlikule energiakasutusele ehk otsida võimalusi lihtsate vahendite või harjumuste muutmisega energiakulu vähendada – leida tuleb säästvaid lahendusi, et vähendada lammutamist ja äraviskamist ning soodustada parendamist ja uuskasutust.
Konverents toimus teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames. LIFE heritageHOME projekti ehk „Muinsuskodu renoveerimise teejuhi“ fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine viisil, mis säilitab hoonete kultuuriväärtused. Lähemalt saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel.
Sündmust korraldas ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Konverentsi videosalvestust saab järele vaadata ICOMOS Eesti veebilehel. Pressiteatele on lisatud sündmuse foto autoriks Toomas Tuul. Fotogalerii asub ICOMOS Eesti komitee Facebooki lehel
28. ja 29. oktoobril korraldab ICOMOS Eesti teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames rahvusvahelise konverentsi, kuhu saabuvad kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe üle arutlema eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast.
„Ehituspärand mängib olulist rolli kohaidentiteedi ning kogukonnatunde kujundaja, säilitaja ja arendajana. Ajaloolised traditsioonilised majad sisaldavad ühelt poolt ajaproovile vastu pidanud ehitustarkust, teiselt poolt väärivad erihoolt just neile sobivate nutikate energialahenduste leidmisel. Rahvusvahelisel konverentsil osalejad keskenduvad just neile küsimustele Euroopa pärandkodude ning neile sobivate energialahenduste leidmisel,“ rääkis ICOMOS Eesti president Ave Paulus.
28. oktoobril, konverentsi esimesel päeval keskendutakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, Põhja- ja Baltimaade näidetele, siseriiklikele ja rahvusvahelistele ajalooliste hoonete energiatõhustamise projektidele. Esinejate seas on nii Euroopa rohepöörde pärandipoliitika kujundajaid kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi ja praktikuid, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid, uurimisprojektide vedajaid, planeerijaid ja ehitajaid, pärandkodude omanikke. Konverentsi teisel päeval, 29. oktoobril toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis ümarlaud ajaloolistele hoonetele sobilikest renoveerimislahendustest. Arutelu jätkub Eesti Vabaõhumuuseumis seminariga ajalooliste hoonete jätkusuutlikest energialahendustest ning kliimaeesmärkidest tingitud renoveerimislainest.
Konverentsil vahetatakse kogemusi kogu Euroopast. Esinejate seas on Johanna Leissner ja Philip Hesse Saksamaalt, Anne Grady Iirimaalt, Robyn Pender Suurbritanniast, Ulrika Mebus, Tina Wik ja Petra Eriksson Rootsist, Arnstein Brekke Norrast, Marko Huttunen ja Juulia Mikkola Soomest, Arturs Lapins Lätist ning Andro Mänd, Alois Andreas Põdra, Üllar Alev, Kadri Kallast, Riin Alatalu ja Ave Paulus Eestist. Konverentsi modereerivad Ülar Mark ja Henry Kuningas.
Programmi LIFE heritageHOME ehk muinsuskodu renoveerimise teejuhi, mida kaasrahastab Euroopa Liit, fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine. Eesmärk on leida võimalus kaasata ka need elamud renoveerimismaratoni viisil, mis tagab nii energiakulu kokkuhoiu kui ka hoonete eripära ja väärtused. Rohkem infot programmi kohta leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt. Rohkem infot LIFE IP BuildEST projekti ehk renoveerimismaratoni kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Konverentsil on võimalik osaleda kohapeal (kohtade arv piiratud) ning Zoomi või Facebooki ülekande vahendusel. Konverentsi töökeel on inglise keel, konverentsi esimesel päeval on olemas ka eestikeelne sünkroontõlge. Rohkem infot leiab ICOMOS Eesti kodulehelt ja Facebooki lehelt. Konverentsi korraldab ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Kui olete huvitatud sündmusel osalemisest, palume end registreerida ICOMOS Eesti kodulehe kaudu või siin lingil.
Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.
ICOMOS Eestile saabus arvamuse avaldamiseks “Kliimakindla majanduse seaduse” eelnõu. Arvestades suvist puhkuste perioodi, teeb ICOMOS Eesti üldised ja esialgsed ettepanekud. Palume eelnõu sellisel kujul tagasi võtta ja sellega põhjalikult ja sisuliselt seotud osapooli kaasates edasi tegeleda.
ICOMOS Eesti arvamus:
Leiame, et seaduseelnõu ei saa sellisel kujul vastu võtta, kuna ta ei käsitle kultuuri ega kultuurikeskkonna, sealhulgas ehitatud keskkonna, olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
Toetame Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide kirjades väljatoodud üldiseid seisukohti ja konkreetseid ettepanekuid eelnõule.
ICOMOS Eesti leiab, et kultuur ja kultuurikeskkond peaks eelnõus olema läbivalt käsitletud. Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on Eesti kultuuri säilimise tagamine. Eestil on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised kohustused säilitada kultuuri, kultuurikeskkonda ning kultuuripärandit (nt Muinsuskaitseseadus, Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, Eesti poolt ratifitseeritud UNESCO pärandit käsitlevad konventsioonid). Viimastel aastatel on valjuhäälselt rõhutatud vajadust integreerida kultuuripärand Euroopa roheleppe kliimapoliitikasse ning seadusloomesse (nt „Euroopa kultuuripäraandi rohepaber“[1], Euroopa komisjoni avatud töögrupi suunised kultuuripärandi integreerimiseks rohepöördesse[2]). Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ asjakohased direktiivid toovad esile väärtuslike kultuurikeskkondade, kultuuripärandi ja ajalooliste hoonete säilitamisvajaduse. ÜRO Inimõiguste raport kliimamuutustest, kultuurist ja kultuurilistest õigustest toob välja, et kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse kadu on sama drastiline kui bioloogilise mitmekesisuse kadu ning rõhutab läbivalt, et kliimamuutustega võitlemisel ja kohanemisel tuleb arvestada inimeste ja kogukondade kultuurilisi õigusi[3]. COP 28 raames toimunud ministrite kõrgetasemelisel kohtumisel osapoolte poolt allkirjastatud kultuuri ja kliimamuutust käsitlev deklaratsioon[4] toob välja kultuuril ja kultuuripärandil põhinevate kliimastrateegiate hädavajaduse õiglasel kliimamuutustega toimetulekul.
ICOMOS Eesti teeb mõned esialgsed ettepanekud eelnõu sõnastuse osas:
Peatükk 3. Põhimõtted:
§ X Kultuuripärandiga arvestamise põhimõte
Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamisel arvestatakse kultuuripärandit ja kultuurikeskkonda. Kultuuripärand on võimalus ja võti rohepöörde väljakutsetes. Kultuuripärandi keskseks printsiibiks on olemasoleva maksimaalne säilitamine, korrastamine ja taaskasutamine, mis haakub üks-ühele ringmajanduse kesksete põhimõtetega.
§ 14. Õiglase ülemineku põhimõte
Käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kliimaeesmärgid saavutatakse õiglaselt ja kaasavalt, arvestades sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnamõju, nii et ka haavatavatel kultuurikogukondadel ja ühiskonnarühmadel, sektoritel ja ettevõtjatel oleks võimalik oma tegevust vastavalt kliimaeesmärkidele kohandada.
§ 24. Süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate tegevuste ja praktikate soosimine
Soositakse tegevusi, praktikaid, kohalikke kultuuritraditsioone ja looduspõhiseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuvaru püsivat talletamist mullas ja ökosüsteemides, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või suurendavad kasvuhoonegaaside sidumist eri sektorites.
Peatükk 4. Eesmärgid:
§ 33. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid
(2) Täpsemad kliimamuutustega kohanemise eesmärgid seatakse valdkonna arengukavades ja tegevusprogrammides, et tagada:
X) kultuurikeskkonna hea seisund, kultuuripärandi kaitse ning parem valmisolek kliima muutumisega kaasnevate mõjudega toimetulekuks, leides kultuuripärandil põhinevaid kliimalahendusi;
7) looduspõhiste ning kultuuritraditsioone arvestavate kohanemislahenduste edendamine ja eelistamine, eriti tiheasustusaladel ning põllumajandusmaastikel, nii et need toetaksid elurikkust, looduse hüvede säilimist, kultuurikeskkonda ja inimeste heaolu.
Toetame Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide Liidu ettepanekut korraldada seaduseelnõu ettevalmistajatega kohtumine, et selgitada kultuurikeskkonna ja kultuuripärandi olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu sellisel kujul ei täida oma eesmärki kohaneda õiglaselt kliimamuutustega. Ühineme ettepanekutega panustada põhjalikumalt seaduseelnõu teksti ja loodame konstruktiivsele koostööle.
Heritage Dialogues together with cooperaation partner ICOMOS Estoniaa warmly welcomes everybody to the Heritage Dialogues Festival week 28.07 – 4.08.2024 in coastal villages around Bodø, the cultural capital of Europe 2024. Heritage Dialogues is a series of international and interdisciplinary creative workshops dedicated to the resilience and beauty of the heritage of coastal landscapes and villages in Norway, Estonia, and North Europe. The programme includes subprogrammes on architecture and heritage conservation, music and arts, and local livelihoods and traditions.
Arnstein Brekke, leader of the Heritage Dialogues project and conservation officer in Bodø municipality, emphasizes the significance of coastal heritage: “The festival aims to highlight the resilience and fragility of coastal cultures and ecosystems in a changing world, fostering connections between places and people from across Europe. The festival is set in the unique heritage landscapes of Misværmarka, Ljønes village, Givær, and Fleinvær islands. In collaboration with local communities, participants will explore the coastal village’s heritage —its nature and culture, past and present, histories and people, buildings and lifestyles, handicrafts and arts, voices and music.”
Ave Paulus, international coordinator of Heritage Dialogues and heritage expert from the Estonian coast: „Among the 50 active participants of the festival are besides Norwegians heritage experts and architects from Estonia and Nordic countries, musicians and artists from up to Faroe islands. All share a deep appreciation for coastal culture and a love for the sea.“
Open festival days consist of several seminars, exhibitions, roundtables, walks, and concerts. „Pitesamiske stemmer“ on 28.07 resonates with Pite Sami heritage – stories, buildings, music, language, places and people. 31.07 festival in Ljønes is dedicated to coastal landscapes, fjords, buildings, and climate change. Heritage Dialogues open festival day on Givær on 2.08 and deals with coastal livelihoods, histories, heritage and communities. 3.08 roundtable and concerts in Fleinvær island conclude the festival week.
The open festival days are free of charge and open to all, both in-person and online. Due to the small size of the venues, prior registration is required. The events will be live-streamed on the festival homepage and Facebook. For more information and registration, visit https://heritagedialogues.com/
Heritage Dialogues is a collaborative project involving several organizations and institutions from Norway, Estonia, and other Nordic countries. It has received financial support from Nordic Culture Point, the Municipality of Bodø, the Sami Parliament, the Directorate for Cultural Heritage, the Estonian Ministry of Culture, the Eesti Kulturkapital, ICOMOS Estonia, and others.
