ICOMOS Workshop and Conferences  “Coastal Communities, Heritage and Climate Change”

22.-28.08.2022 Estonia – Narva-Tallinn-Lahemaa-Saaremaa

ICOMOS Nordic-Baltic Network in cooperation with ICOMOS Rights-Based Approaches Working Group, International Scientific Committee on Water and Heritage, Estonian Academy of Arts, Environmental Board of Estonia and other partners calls members of ICOMOS and heritage communities to take part in the ICOMOS workshop on coastal heritage, communities and climate in August in Estonia. The working language is English, translations can be provided in case of necessity. The event is supported by the Nordic Council of Ministers

The workshop consists of open conferences, site visits and separate thematic closed workshops in Tallinn and Lahemaa NP. There are two site visits- to the War, and Iron Curtain landscapes up to Sillamäe and the Viking age and medieval coasts of Saaremaa island. The site visits are optional. The heritage workshop is preceded by special workshops on the threats to  Ukrainian heritage and future collaboration of Nordic-Baltic ICOMOS NC-s.

Within the workshops, there will be two open conferences for the general public – „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ on 24.08 in Tallinn and “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” on 26.08 in Viinistu. Registration for the conference participants in Tallinn and Viinistu is open here https://forms.gle/GgAkMN7NzCTUTxby6 .

The third Nordic-Baltic workshop on community rights and heritage is dedicated to the interrelations between communities, heritage and climate change on the example of coastal communities. Themes – traditional communities, indigenous peoples, UNESCO sites, conflicting histories, climate resilience, coastal landscape changes and challenges, heritage impact assessments, heritage in conflicts. The workshop aims to contribute to the cooperation of regional experts in working with contemporary challenges of heritage protection – community inclusion and the implementation of sustainable development goals. The workshop targets expert and heritage community levels.

With the topic of coastal heritage and climate change, we hope to get a deeper understanding of the variety of issues heritage is tackling in the face of rapid climate change via very concrete coastal communities’ perspectives, knowledge, practices and livelihoods. This workshop concentrates on holistic approaches to coastal heritage – tangible and intangible, movable and immovable heritage, landscapes and spaces, land and water.  

Workshop schedule:

Monday, 22.08

9.00-19.00 Start at Kalev Spa. Pre-tour with bus led by Robert Treufeldt (ICOFORT). Tallinn – Sillamäe City – Narva castle (lunch at Rondeel, 19 eur) and Kreenholm – Sinimäed (Ivika Maidre ja Igor Sedunov, coffee and pies) – Tallinn

Tuesday, 23.08

9.00-12.00 Start at Kalev Spa Pretour in Tallinn with public transport – Memorial of the Victims of Communism and Maarjamäe memorial, led by Robert Treufeldt, ICOFORT

12.30 -13.30 Lunch /Rottermann R14, lunch offer 7.50/5.00 eur/

14.00 Battery Sea Fortress, introduction by Artur Ümar, meeting at Chimney

15.00-17.00 Special hybrid workshops in Battery Sea Fortress and zoom, link https://zoom.us/j/94474469350

15.00-16.15 Special workshop on Threats to Ukrainian coastal heritage and communities

Keynote lecture: Mykola Haida. Landscapes of War.

Discussion with ICOMOS Ukraine on the situation in Ukraine. Moderated by Riin Alatalu. ICOMOS Ukraine participants – Olena Serdiuk, Serhii Kozak, Mykola Yakovyna, Mykola Hayda

16.15-17.15 Special workshop on Nordic-Baltic Cooperation “Heritage Dialogues“, Tallinn and web Moderated by Ave Paulus and Arnstein Brekke.

17.15 Evening tour in Battery Sea Fortress Prison Museum with Robert Treufeldt

18.00-19.30 Evening tour in Seaplane Harbour with Mihkel Karu, Teele Saar and Priit Lätti

Dinner /place to be specified/

24.08.2022. Tallinn, Estonian Academy of Arts

Open Conference „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.

10.00 Welcome Words. Mart Kalm, Rector of Estonian Academy of Arts

10.10 Opening lecture. Riin Alatalu, Estonian Academy of Arts, ICOMOS International. State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn

10.40 Opening lecture. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo University. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition

11.10  Rita Johansen, Vega World Heritage Foundation, Norway. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities

11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve

12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norway. Bryggen Bergen: Facing the Sea

12.40 – 13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.

13.10-14.10 Lunch break /nearest places are in Baltic Station Market/

14.10 – 14.40 Aivar Ruukel. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat

14.40  – 15.10 Hanne Seljesaeter. Kystlaget Salta, Norway. Coastal Heritage Societies keeping UNESCO Nordic Klinker Boat tradition alive.

15.10 – 15.40 Helgi Sigurdsson. ICOMOS Iceland. Icelandic Antique Boat tradition 

15.40 – 16.10 Maili Roio. Historical Wrecks in Estonian waters

16.00 – 18.00 Tour in Tallinn Old Town and Maritime museum Fat Margaret, led by Henry Kuningas

18.00-19.00 Tour in Maritime museum “Fat Margaret” led by Maili Roio and

19.00 ICOMOS Estonia welcome reception in Maritime museum “Fat Margaret”

25.08. 9-19 Workshop and site visits on the North Coast of Estonia  – Lahemaa. Communities as part of coastal and water heritage management – practice and challenges. Bus from Kalev Spa 9.00

Jägala Linnamäe HEP case.

Hara harbour – Tarvi Velström (Hara), Artur Talvik (Juminda Peninsula Society, SAR)

Käsmu maritime museum and boat building – Aarne Vaik. Lunch and museum 25 eur person

Viinistu harbour – from Fish Factory to Art Haven. Jaan Manitski

Accommodation in Viinistu hotel

26.08. International Conference in Viinistu “Chapel”  “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.

10.00 Welcome words.

10.10 Opening lecture.  Nils Ahlberg, ICOMOS Committee on Water Heritage, ICOMOS Sweden.  “Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems”

10.40 Opening lecture. Ave Paulus, ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Estonia

11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraine. Ukraine Landscapes of Princely Halych

11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge

12.10 Arnstein Brekke. ICOMOS Norway. Wisdom in Wood – Nordland coastal architecture

12.40 Hele Liimann, Uppsala University. /Theme to be specified/

13.10-14.10 Buffet lunch /15 eur/

14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Ireland. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative

14.40 – 15.10  Andris Sne. ICOMOS Latvia. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions

15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Latvia. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing

15.40-16.00 Jaan Vali, Estonian Lighthouse Society. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa

16.00 – 21.00 Evening picnic in the Mohni island and lighthouse complex

27.08 7.30 Viinistu/9.00 Tallinn – 28.08.2022. 19.00 Tallinn. Post-tour to Muhumaa and Saaremaa: Anneli Randla, Inga Raudvassar, Riin Alatalu and Villu Kadakas

Muhu church and Koguva village community – Kadri Tüür, Maasi Forthill, Valjala church, Kuressaare town (staying overnight), and Salme Viking finds exhibition, Kudjape cemetery, Kaali, Pöide church

The transport partner of the event is GoBus. Special thanks.

The accommodation partner for the workshop is Kalev Spa https://www.kalevspa.ee/en/hotel/spa-offers/ in Tallinn and Viinistu Art Hotel https://www.viinistu.ee/hotell

There is a special price for the accommodation of participants of the workshops,  code ICOMOS. For the presenters, two nights 23.08-25.08 in Tallinn and two nights 25.05-27.08 in Viinistu, are at the organiser’s expense. For additional nights, please, use promo code “ICOMOS” on the official home pages (or contact directly), not other booking sites.

ICOMOS Estonia welcomes contribution to the post-tour to Saaremaa heritage sites for 160 euros (including transport, accommodation and meals in Saaremaa)

We welcome you to Estonia!

With special thanks to the Nordic Council of Ministers and Environmental Board of Estonia

On behalf of the organisers and partners of the workshop,

Ave Paulus, 

President of ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia



Partners of the Workshop, organising committee:

Ave Paulus ICOMOS Estonia, President, CCH, OCD-RBA, Water Heritage, Environmental Board of Estonia

Riin Alatalu ICOMOS Estonia, ICOMOS International Vice President, Estonian Academy of Arts

Nils Ahlberg, ICOMOS Sweden, Water and Heritage Vice President

Magnus Borgos ICOMOS Norway, President

Ulrika Mebus, ICOMOS Sweden, President

Kirsti Kovanen, ICOMOS Finland, President

Katrina Kukaine ICOMOS Latvia, President

Stsiapan Stureika, ICOMOS Belarus, President in exile

Laura Robinson, ICOMOS OCD-RBA Focal Point

Arnstein Brekke, ICOMOS Norway, OCD-RBA

Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA

Jana Jakobsone, ICOMOS Latvia

Käsmu lighthouse. Photo: Toomas Tuul
Tallinn. Toomas Tuul
Viinistu Art Haven and hotel. Toomas Tuul

Rannapärandi ja merekultuuri konverentsid

ICOMOS Põhja-Balti võrgustik koostöös Eesti kunstiakadeemia ja keskkonnaametiga kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. augustil Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias ja 26. augustil Lahemaal Viinistul toimuvatest rannapärandi konverentsidest. Töökeeleks on inglise keel. Üritust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Registreerida saate selle lingi kaudu https://forms.gle/JZhxzxHGMSsqhjG5A

24. augustil toimub Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents „Rannaalade maailmapärand ja pärandkogukonnad“

10.00 Konverentsi avamine. Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

10.10 Avaloeng. Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. kuidas elab Tallinna vanalinn? UNESCO 50 – kuidas elab Tallinna vanalinn? State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn

10.40 Avaloeng. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo Ülikool. Inimõigused, kultuurilised õigused, pärand ja traditsioon. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition

11.10 Rita Johansen, Vega Maailmapärandi Fond, Norra. Vega maailmapärand – väike ühiskond väljakutsete ja võimalustega. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities

11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Asukohad UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialal. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve

12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norra. Bergeni Bryggen: Näoga mere poole. Bryggen Bergen: Facing the Sea

12.40-13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. Kliimamuutuste mõju identiteedile: veealune kultuuripärand. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.

12.40 – 13.40 Lõunapaus

14.00 – 14.30 Aivar Ruukel, Haabjaselts. Eesti ühepuulootsik maailmapärandiks. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat

14.30 – 15.00 Hanne Seljesaeter. Rannikuselts Salta, Norra. Norra rannakultuuri seltsid – UNESCO Põhjamaade klinkerpaatide traditsioonide hoidjad. Coastal Heritage Societies keeping UNESCO Nordic Klinker Boat tradition alive.

15.00 – 15.30 Helgi Sigurdsson. ICOMOS Island. Islandi antiikpaadi traditsioon. Icelandic Antique Boat tradition

15.30 – 16.00 Maili Roio, Muinsuskaitseamet. Ajaloolised vrakid Eesti vetes. Estonian Historical wrecks.

26.08. Viinistu kabelis v hea ilma korral kunstimuuseumi siseõues toimub rahvusvaheline konverents “Näoga mere poole – pärandi ja traditsioonide seosed” Räägime rannapärandist ja merekultuurist.

10.00 Tervitussõnad

10.10 Avaloeng. Nils Ahlberg, ICOMOS veepärandi komitee, ICOMOS Rootsi. Veepärand Rootsis – suur tähtsus ja suured probleemid. Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems

10.40 Avaloeng. Ave Paulus, ICOMOS Eesti, Keskkonnaamet. Lahemaa rannapärandi terviklik kontseptsioon. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Lahemaa

11.10 Arnstein Brekke. ICOMOS Norra. Puidu tarkus – Nordlandi rannaalade arhitektuur. Wisdom in Wood – Nordland coastal architecture

11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraina. Ukraina Halõtši maastikud. Ukraine Landscapes of Princely Halych

11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Väljakutsed muutuvas kliimas väikestele veepiiril asuvatele muinsuskaitsealustele hoonetele. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge

12.10 Arnstein Brekke. ICOMOS Norra. Puidu tarkus – Nordlandi rannaalade arhitektuur. Wisdom in Wood – Nordland coastal architecture

12.40 Hele Liimann, Uppsala ülikool. /Teema täpsustub/

13.10-14.10 lõuna

14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Iirimaa. Harbourview: Iiri-Walesi võrgustiku koostöö. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative

14.40 – 15.10 Andris Sne. ICOMOS Läti. Eelajalooline ja ajalooline rannapärand Lätis: kadunud paigad ja elavad traditsioonid. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions

15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Läti. Pärand ja selle hoidjad Läti looderannikul – säilitamine, kohandamine, arendamine. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing.

15.40-16.00 Jaan Vali, Eesti Tuletorni Selts. Lahemaa ajaloolised tuletornid ja navigatsioonivahendid. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa

Ootame kõiki osalema! Regage ennast siin! https://forms.gle/JZhxzxHGMSsqhjG5A

Korraldajate ja partnerite nimel

Ave Paulus,



Tallinn ja Viinistu. Fotod Toomas Tuul

ICOMOS Eesti seisukoht  Muinsuskaitseameti 13. juulil avaldatud käskkirja eelnõule, mis käsitleb  275 ajaloo- ja kunstimälestise kaitse lõpetamist

ICOMOS Eesti pöördus 27.07.2022 Muinsuskaitseameti poole seoses 13. juulil avaldatud sõjahaudade kaitse lõpetamise eelnõuga, link  https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/sojahaudade-topeltkaitse-lopetamise-eelnou

Eelnõus on välja toodud 273 matmispaika (ajaloomälestised) ning kaks monumenti (kunstimälestised), mille Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel mälestiseks olemine soovitakse lõpetada, kuna nende kaitse on tagatud  ka Sõjahaudade Kaitse Seadusega (SHKS).

ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kiirkorras 275 mälestise kaitse lõpetamise  protsess, asjakohase analüüsi ja selgitusteta,  pole seaduspärane ning kahjustab lisaks pärandile Eesti muinsuskaitse mainet ja põhimõtteid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.  

Muinsuskaitseamet on välja toonud, et soovitakse lõpetada topeltkaitset. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et SHKS kohane  ja MuKS alune kaitse pole samaväärne ega topeltkaitse MuKS tähenduses. Muinsuskaitseamet on kõnealuses eelnõus ka ise üheselt öelnud, et tegemist pole topeltkaitsega MuKS § 20 lõike 1 punkti 3 tähenduses – “sõjahaudade kaitset ei ole topeltkaitse vältimise ning mälestiseks olemise lõpetamise alusena MuKS-s eraldiseisvalt välja toodud”. Järelikult ei ole võimalik kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist  selle paragrahvi ja punkti alusel. Täiendavalt märgime, et MuKS menetlemise eelnõu seletuskirja § 118 on viidatud üheselt, et SHKS sisalduv erisus haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõpetamise kohta peab olema kooskõlas MuKS sisalduva mälestiseks olemise lõpetamise alustega (§ 20). 

ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kaitse lõpetamise menetlus tuleb läbi viia MuKS  § 20 alusel ja vastavate ekspertiisidega kultuuri- ja kaitseväärtustest ja selle lõpetamise võimalikkusest ja asjakohasusestt. MuKS § 20 sätestab mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ning muutmise reeglid. Lõikes 3 sätestatakse MuKS seletuskirja kohaselt, et mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlus viiakse läbi sama korra järgi kui kaitse alla võtmine. St mälestiseks olemise lõpetamiseks küsitakse puudutatud isikute arvamust, koostatakse eksperdihinnang ja kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitsealaks lõpetamine viiakse läbi avatud menetluses. Antud ettepaneku ja nimekirja juures sellist protseduuri järgitud ei ole. Palume seda teha. Palume esitada koos eelnõuga 275 mälestise vastavad ekspertiisid ning kaasata puudutatud isikud, järgida seadusega ette nähtud menetlust koos mõistlike tähtaegadega. Märgime, et hetkel onokupatsioonimonumentide ja II maailmasõja traagilise pärandi teema väga tundlik ja nõuab väga korrektset ja  põhjendatud lähenemist.

Ettepanekus sisaldub nimekiri 275 mälestisega, mis koosneb 273 väidetavast sõjahauast ja matmispaigast ning 2 kunstimälestisest. Nimekiri sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata.  Väärtuste ja topeltkaitse analüüs eelnõu juures puudub ning nimekiri võib  sellest johtuvalt lugeda vigaseks ja puudulikuks.  

Ajaloomälestistena kaitse all olevate sõjahaudade ja matmispaikade nimekiri sisaldab 273 kirjet. MuKS alusel tuleb ajaloomälestiste puhul kaaluda eksperthinnanguga nende väärtust ajaloomälestistena ja alternatiive. Tegemist on mittetäieliku nimekirjaga eritüübilistest sõjahaudadest, matmispaikadest ja tähistest juba kaitse all olevatel kalmistutel, mitte kaitse all olevatel kalmistutel, avalikel väljakutel ja parkides ning ka eramaal. 

Nimekirja enda koostamine sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Nimekirja koostamiseks peaks kõigepealt teadma täpselt ajaloolisi kalmistuid, sõjahaudu ja  matmispaiku ning Nõukogude sõjamälestusmärke. Teadaolevalt  pole aga neist isegi arvulist ülevaadet. Vastavate alusuuringute ja inventuuride puudumise tõttu ei ole võimalik teada, millised matmispaigad üldse on topeltkaitse all.

Nimekirjas on mitu mälestistena kaitstud sõjahauda ja matmispaika, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolisel kalmistul ning on tõepoolest MuKS mõistes topeltkaitse all. Kuid on ka eraldiasuvaid sõjahaudu ja matmispaiku, mis praegu ongi kaitstud iseseisva mälestisena ning millel topeltkaitse MuKS tähenduses puudub. Nende sõjahaudade ja matmispaikade (nt mälestis nr 10, ingeri pagulaste kalmistu Põllkülas; mälestis nr 23, “Eestirannal” hukkunute kalmistu Prangli saarel) kavatsetav väljaarvamine lõpetaks nende üle igasuguse riikliku kaitse.

Samas on jäänud käsitlemata palju sõjahaudu ja matmispaiku, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolistel kalmistutel. Miks ühed sellised sõjahauad ja matmispaigad on arvatud nimekirja ja teised on jäänud välja, pole eelnõus selgitatud.

Samuti on jäetud käsitlemata haudadelt eemaldatavate tähiste ja muude matmispaikades asuvate sõjamonumentide edasine saatus. Pärandi olemus eeldaks, et tähiste jm musealiseerimine või muu lahendus, oleks siiski reglementeeritud ja dokumenteeritud.

Sõjahaudade ja terroriohvrite hukkamiskohtade puhul tuleb kindlasti arvestada ka Eestile rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest võetud kohustustega, mille rikkumine kahjustab Eesti kui õigusriigi mainet. Terroriohvrite hukkamiskohad on seotud II MS traagilise pärandiga, sh juudi kogukonna suhtes. Nimekirjas on lisaks Nõukogude pärandile näiteks ka Saksa kalmistuid ja vangilaagreid. 

Kahe kunstimälestisest monumendi puhul ei ole SHKS üldse asjasse puutuv. Nii mälestis reg-nr 6280 “Tehumardi memoriaal, R. Kuld, M. Varik,  A. Murdma, 1966 (dolomiit)” kui ka mälestis reg-nr 6281 Saaremaal Tagaveres “Monument II maailmasõjas hukkunud sõduritele, M. Mõtus, 1978 (dolomiit)” mälestisena ei ole tegu ei haudade ega matmispaikadega ning seetõttu ei saa nende mälestiseks olemist eelnõus välja toodud põhjendusel lõpetada. 

ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et 275 mälestise kaitse lõpetamisega ilma asjakohaste ekspertarvamusteta  ning avaliku menetluseta ei tohi anda signaali, et mälestisi – ajaloolisi haudu ja nõukogudeaegseid tähiseid maastikus – võib kiirkorras ilma aruteluta teisaldada või hävitada. Muinsuskaitse roll on teha just teadlikke valikuid ajaloo tunnismärkide säilitamisest nii avalikus ruumis  kui ka muuseumides. 

Palume eelnõu tagasi võtta. Kaitse lõpetamise ettepanekud ja protsess tuleb viia läbi  iga mälestist eraldi käsitledes, asjakohaselt, eelnevate uuringute ja ekspertiiside toel, kaaludes alternatiivseid võimalusi, kaasates puudutatud isikuid ja järgides häid menetlustavasid.

ICOMOS Eesti komitee on valmis koostööks teemaga edasisel tegelemisel.


Mälestis reg nr 23 , II Maailmasõjas hukkunute ühishaud

1941. aastal aurulaeval “Eestirand” hukkunud inimeste matmispaik Prangli saarel Idaotsa külas.

Eesti laeva “Eestirand” saatus ja tema mälestamine on eriti iseloomulik Eesti traagilisele lõhestatusele Teises maailmasõjas. Nõukogude sõjaväe relvastatud transpordilaevaks muudetud kaubaaurikul oli mitu tuhat mobiliseeritut ning laev liikus augustis 1941 Kroonlinna poole, kui teda ründasid Saksa ja hiljem Soome lennukid. Laeva kapten Boris Nelke tõesti kangelaslik tegutsemine hoidis ära laeva uppumise, kuid päästva randa kinnisõidu jooksul hukkus kümneid laevalviibinuid – seda nii lennukite tule kui ka laeval olnud punaväelaste kaptenile vastutöötamise tõttu.

Nõukogude okupatsiooni ajal pandi matmispaigale mälestuskivi, kuid nii selle kui ka matmispaikade tähistus oli nõukogulik ja valede andmetega. Tänapäeval on mälestuskivilt eemaldatud Nõukogude propagandatekst ning asendatud tekstiga hukkunute mälestamisest. Ka teadaolevate matmispaikade tähistused on asendatud sobivamatega.

Eestirannal hukkunute matmispaik Prangli saarel on unikaalne Teise maailmasõjas hukkunute mälestusmärk, mis sellisena peaks säilitama oma riikliku kultuurimälestise staatuse.

Foto: Toomas Tuul

ICOMOS Eesti annab oma panuse Ukraina pärandisektori toimimiseks

Seoses intensiivse sõjategevusega Ukrainas ning pärandobjektide sihiliku ründamisega on rünnaku alla sattunud ka Ukrainas elavad pärandispetsialistid.

Et nad saaksid jätkata oma tööd Ukrainas ja hoida ning kaitsta Ukraina kultuuripärandit, on hädavajalik tagada spetsialistide tööks ja eluks vajalikud vahendid. Nende tegevuste võimaldamiseks on Ukraina muuseumitöötajad loonud mittetulundusühingu HERI (Heritage Emergency Response Initiative), mille üheks eesmärgiks on pärandiga seotud töö jätkamine ka keerulises olukorras.

HERI tegevust ja selle kaudu Ukraina pärandi säilimist on võimalik toetada ICOMOS Eesti kaudu (teostame makseid kord nädalas) või otse.

Mittetulundusühing Eesti ICOMOS pangakonto on EE254204278618753001 (Coop pank), palun märkige seletusse kindlasti märksõna “Ukraina HERI”

On ka võimalus teha rahvusvaheline ülekanne otse Ukrainale, kes on ka meie maksete saaja (Tustan NGO). Võtke meiega ühendust! Aitame koos! Слава Україні!

Lisainfo ICOMOS Eesti liikmetelt:

Linda Lainvoo – linda.lainvoo@gmail.com, 56 652 865

Ave Paulus – ave.paulus@artun.ee, 5239404

A direct hit by a Russian missile destroyed the Hryhoriy Skovoroda National Museum in Kharkiv Region, 7.05.2022. Photo by Oleh Synehubov and the Main Directorate of the State Emergency Service of Ukraine in Kharkiv Oblast (Фото Олег Синєгубов та Головне управління ДСНС України у Харківській області).


Ukraina kaart Pirogivi muuseumist, foto Ave Paulus

Avalik vastulause  Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks


Eesti Vabariigi Valitsus




Avalik vastulause  Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks

Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.

22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.

Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.

Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.[1] Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2

Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud.

Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu  säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud.  Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.

Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel. 

Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.

Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.3

Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. 

Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.

Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad,  vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine  on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid. 

Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused  arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal. 

Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!


ICOMOS Eesti komitee  (digiallkiri)

Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)

Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)

Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)

MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)

Eesti Veeühing (digiallkiri)

Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)

Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)

Eesti Betooniühing (digiallkiri)

Linnamäe pais. Foto: Toomas Tuul

[1] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043 2 vt Riigikohtu lahend 3-17-1739 3 vt Riigikohtu lahend 3-18-982.

Open Statement of Baltic, Belarus and Georgian ICOMOS National Committees to Board of ICOMOS International considering Ukraine

We fully support the Statement on Ukraine by ICOMOS on February 24. We continue to follow the ongoing invasion in Ukraine of Putin’s regime as well as arrests of peaceful protesters against the war in the Russian Federation and Belarus. We applaud actions already taken by governments, organizations and citizens in support of Ukraine, but more needs to be done.

It obliges us to request additional actions from ICOMOS:

1. to condemn the Russian Federation’s military invasion and war in Ukraine as crimes against humanity and war crimes
2. to condemn Putin`s regime violations against Human Rights in Ukraine and the Russian Federation.
3. to offer all help possible to Ukraine on behalf of ICOMOS International
4. to not to conduct or support any international events in the Russian Federation, to ask UNESCO not to have meetings in aggressors’ territory
5. to support any way possible the BlueShield International procedures regarding protected cultural properties in Ukraine
We pray for Ukraine and for all the lives of the soldiers and civilians involved in the war.


Ave Paulus, ICOMOS Estonia, President
Katrina Kukaine, ICOMOS Latvia, President
Dainius Elertas, ICOMOS Lithuania, President
Stsiapan Stureika, ICOMOS Belarus, President
Nato Tsintsabadze, ICOMOS Georgia, President


The request is open for additional support

Baltikumi, Valgevene ja Gruusia ICOMOS rahvuskomiteede ühisavaldus ICOMOS Internationali juhatusele Ukraina küsimuses

Toetame täielikult ICOMOS International 24. veebruari avaldust Ukraina teemal. Jälgime murega jätkuvat Putini režiimi sissetungi Ukrainasse ning rahumeelsete sõjavastaste meeleavaldajate arreteerimist Vene Föderatsioonis ja Valgevenes.

Kiidame valitsuste, organisatsioonide ja kodanike poolt Ukraina toetuseks juba ette võetud meetmeid, kuid teha tuleb rohkem.

Palume ICOMOS Rahvusvahelisel komiteel:

1. mõista hukka Vene Föderatsiooni sõjaline invasioon ja sõda Ukrainas kui inimsusevastased ja sõjakuriteod

2. mõista hukka Putini režiimi poolsed inimõiguste rikkumised Ukrainas ja Vene Föderatsioonis

3. pakkuda Ukrainale igakülgset toetust ICOMOSI poolt;

4. mitte korraldada ega toetada rahvusvahelisi üritusi Vene Föderatsioonis, paluda ka UNESCO-l mitte pidada kohtumisi agressorite territooriumil;

5. toetada igal võimalikul viisil BlueShield International-i tegevusi seoses Ukraina kultuuriväärtustega. 

Palvetame Ukraina ja kõigi sõjas osalevate sõdurite ja tsiviilisikute elude eest.


Ave Paulus, ICOMOS Eesti komitee president

Katrina Kukaine, ICOMOS Läti komitee president

Dainius Elertas, ICOMOS Leedu komitee president

Stsiapan Stureika, ICOMOS Valgevene komitee president

Nato Tsintsabadze, ICOMOS Gruusia komitee president


Avalik pöördumine on avatud ICOMOS teiste komiteede toetusele

Heritage Thursdays Webinar Series | Webinar 6: Coastal heritage, communities and climate

This Heritage Thursdays webinar organised by the ICOMOS Our Common Dignity Rights-Based Approaches Working Group is focusing on coastal heritage, communities and climate change. With this specific topic, we hope to get a deeper understanding of the variety of issues heritage is tackling in face of rapid climate change via very concrete coastal communities perspectives, their knowledge, practices and livelihoods. This webinar concentrates on holistic approaches to coastal heritage – tangible and intangible, movable and immovable heritage, landscapes and spaces, land and water. The webinar series has been dedicated to the ICOMOS Resolution on People-Centred Approaches to Heritage and this webinar resonates with the voices of heritage communities of European coasts.

Deirdre McDermott, Vice President, ICOMOS Advisory Committee, will discuss the “Living Heritage”  Symposium and a coastal village in Ireland. Nils Ahlberg, ICOMOS Board member, discusses the new ISC on Water and Heritage and water heritage as a vital concern for everyone. Bente Mathisen, ICOMOS OCD-RBA Focal point, has a story on Bryggen, a sinking harbour site. Dmitrii Harakka-Zaitsev, Chair of the Consultative Committee of Finno-Ugric peoples concentrates on the preservation of the traditional environment in Finno-Ugric context. Ingrians and Votians: new historical stage. Arnstein Brekke, Board member of ICOMOS Norway, takes us north of the Arctic Circle and shows us climate resilience embedded in traditional coastal architecture and crafts. Nicole Franceschini (ICCROM ) and Francesco Marchese (UNESCO Site Office, consultant) showcase the opportunities of the Panorama platform and coastal heritage. Ave Paulus, ICOMOS Estonia president, chairs the event and tells a small story from her home shores at Finnish Gulf.


12:00 Ave Paulus, ICOMOS Estonia President. Chair and introduction. Coasts of the Baltic Sea

12:15 Deirdre McDermott, Vice President, ICOMOS Advisory Committee. Symposium “Living Heritage” and a coastal village in Ireland.

12:30 Nils Ahlberg, ICOMOS Sweden Board member. Water Heritage – a Vital Concern for Everyone. On the new ISC on Water and Heritage

12:45 Bente Mathisen, ICOMOS OCD-RBA Focal point. Bryggen, a sinking harbour site

13:00 Dmitrii Harakka-Zaitsev, Chair of the Consultative Committee of Finno-Ugric peoples. Preservation of the traditional environment in Finno-Ugric context. Ingrians and Votians: new historical stage

13:15 Arnstein Brekke, Board member of ICOMOS Norway. North of the Arctic Circle – Climate resilience embedded in traditional coastal architecture and crafts.

13:30 Nicole Franceschini (ICCROM ) and Francesco Marchese (UNESCO Site Office, consultant) Panorama and coastal heritage. 

Please join us this Heritage Thursday:

25 November 2021

12:00-14:00 (CET)Register at : https://us02web.zoom.us/meeting/register/tZwtd-irqz8jGdya39kCWTG29tVa3di4_99b

Link to the recording

Speakers bios

Avalik pöördumine riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamise ja renoveerimise asjus

ICOMOS Eesti toetab kahe käega kõikide Eestile oluliste kultuuriobjektide korrastamist ja ehitamist, aga peab vajalikuks rõhutada, et uued väärtused ei tohi tulla vanade väärtuste arvel. ICOMOS Eesti on üllatunud, et riiklikult tähtsate objektide valikus on mitmeid ettepanekuid, mis on avalikkuse, ekspertide ja kohalike kogukondadega läbi arutamata.

Kahetseme, et oleme olukorras, kus peame kritiseerima Estonia teatri ja Helioru kontserdimaja asukoha valikuid.

Estonia – maa ja rahva nime kandev teatri- ja kontserdisaal ehitati 1913. aastal Tallinna eestlaste seltsimajana. Estonia majasse on talletunud väga palju meie riigi ja iseolemisega seotud väärtusi, see on Eesti üks suurima sümbolväärtusega hooneid üldse. Hoone tellisid Tallinna eestlased Soome arhitektidelt Wivi Lönnilt ja Armas Lindgrenilt, selle arhitektuur kannab eneseteadvust kasvatava rahva ambitsioone ja unistusi. Rahva algatusel ja rahastusega ehitatud Estonia purustamine II maailmasõjas sümboliseeris rahvusriigi kaotust. Seda olulisem oli inimeste jaoks  ka okupatsiooni püsimisel Estonia taastamine Alar Kotli tundliku projekti järgi.

Estonia ooperi- ja balletiteater on juba aastakümneid soovinud saada uut, suuremat ja parema akustikaga saali. Seoses rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valimisega on taas päevakorral Estonia teatri juurdeehituse kavandamine

Estonia teatri direktor Ott Maaten tutvustas ICOMOS Eesti komiteele Estonia juurdeehituse kavandit, selle visuaal on näha ka Riigikogu Kultuurikomisjoni lehel. Juurdeehitus on kavandatud hoone tagumisele, Pärnu maantee poolsele küljele. Kavandatud lisamaht on sisuliselt sama suur, kuid märgatavalt kõrgem kui olemasolev hoone. Juurdeehitus varjutaks peaaegu täielikult hoone ühe külje.

ICOMOS Eesti mõistab Eesti esindusteatri vajadust suure saali järele, kuid pakutud lahendust ei ole võimalik sellisel kujul ellu viia. Mõned olulisemad põhjused:

·      Estonia asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja UNESCO maailmapärandi alal, kus tuleb sälitada ajaloolise linnatuumiku ja seda ümbritseva muldkindlustuste vööndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elemente.

·      uusehitise alla jääks 16. kuni 19. sajandini pärineva muldkindlustuste vööndi põhilise ehitisena kirdepoolne uus poolbastion, aga ka seda ümbritsev keskaegse vanalinna kaitseehitiste täies ulatuses järgutatud  muldkindlustuste vöönd ise.

·      Estonia on juba praegu Tallinna vanalinna muinsuskaitseala suurim hoone, juurdeehitus muudab selle kaks korda suuremaks. 

·      Soome arhitektide Wivi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritud ja Alar Kotli projekti järgi taastatud hoone arhitektuur on suure sümbolväärtusega, hoone on projekteeritud igast küljest vaadeldavana.

·      Mastaapse juurdeehitusega väheneks oluliselt alles hiljuti rekonstrueeritud Tammsaare park, hoone rajamisel tuleb maha raiuda suur hulk elujõuliseid puid.

ICOMOS Eesti kahetseb, et Eesti Vabariik ja Tallinna Linnavalitsus ei ole suutnud aastakümnete jooksul prioritiseerida Estonia ruumivajaduse rahuldamist ja käsitleda ka selle asukoha küsimust riiklikult tähtsa küsimusena. Nii näiteks oleks võinud uus saal kerkida praeguse Solarise kaubanduskeskuse asemele. Tallinnas, sh südalinna piirkonnas, on jätkuvalt tühje krunte, sh selliseid, mida on ka ooperiteatri jaoks varem välja pakutud. ICOMOS Eesti on seisukohal, et niivõrd tähtsa riikliku ehitise jaoks on oluline leida hea asukoht, soovitavalt linna südames ning leiab, et vajadusel tuleb riigil ja linnal jõuda kokkuleppele eraomanikega, juhul kui see on uue sümbolhoone ehitamiseks vajalik.  

Helioru kontserdimaja rajamise esialgne ettepanek oli teha see Ingeri bastioni kõrvale, nüüd on tekkinud plaan rajada kontserdimaja Skoone bastioni sisse ja peale. Ajalooline muldkindlustuste vöönd ja selle põhiehitised – bastionid – ei ole jäätmaa ega lihtsalt muldkehand või pinnavorm, neid ei saa ajaloolises linnas, saati UNESCO maailmapärandiks tunnistatud linnas totaalselt ümber kujundada. Muldkindlustused on tunnismärgid linna ja selle kindlustuste ajaloolisest kujunemisest, mille sisse, ümber ja peale ebamastaapselt suure uusehitise rajamine võtab võimaluse muldkindlustuste vööndi säilinud kindlustuste eksponeerimiseks, mis on seadustatud vanalinna muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandi ala ühe eesmärgina.

ICOMOS Eesti loodab, et mõlemale Eesti kultuurile olulisele ehitisele leitakse parem asukoht.

ICOMOS seisab hea ja väärtusliku linnaruumi eest ja tunnustab hea arhitektuurse lahendusega uute hoonete – meie kaasaja pärandi – ehitamist, kuid rõhutab, et tänases kliimaprobleemide käes vaevleva ja ressursside mõistlikku kasutamist rõhutavas maailmas tuleb eelistada olemasolevate hoonete korrastamist. Eriti uute rajatiste osas, näiteks Louis Kahni keskus, tuleb kriitiliselt hinnata, kas kavandatud funktsioonid on realistlikud, kas neid saab mahutada teistesse rajatistesse ja kas võimalikud uued ehitised leiavad piisavalt kasutust. Uute hoonete puhul on oluline nende ehitamise ja asukoha valikusse kaasata läbi avalike arutelude või planeeringute kohalikku kogukonda ja Eesti rahvast laiemalt, eriti kui tegemist on üldrahvalikku huvi teenivate objektidega. 

Koolitus Pärandikogukonnad ja õigused

ICOMOS Eesti ja Eesti Kunstiakadeemia ning ICOMOSi „Meie ühine väärikus – õiguste põhine lähenemine“ töögrupp korraldasid 2.-5. septembril 2020 Tallinnas ja veebis rahvusvahelise seminari “Pärandikogukonnad ja inimõigused“. Koolitus toimus koos IUCN ja ICCROMiga.

Koolituse viisid läbi Dr. Peter Bille Larsen Genfi Ülikoolist ja Dr. Stener Ekern Oslo Ülikoolist. ICCROMi esindasid Rohit Jigyasu ja Eugene Jo, IUCNi  Tim Badman. Sissevaate pärandi ja turismi vahekorda andis Claudio Milano Barcelona Autonoomsest Ülikoolist.  Koolitust modereerisid Bente Mathisen (Norra), Riin Alatalu, Ave Paulus ja Triin Talk.

Koolitus keskendus kogukonna põhisele  pärandi kaitsele ning inimõiguste põhimõtete rakendamisele. Õiguste põhine lähenemine keskendub otsusprotsessidele ning selle eesmärk on jälgida, et kedagi, eriti vähemusi ja haavatavaid ühiskonna gruppe, ei jäetaks otsuste tegemisel kõrvale. Koolituse eesmärk oli õppida, kuidas märgata otsustega mõjutatavaid  isikuid ja kogukondi ning kuidas kaasata neid otsustusprotsessi.

Neli päeva kestnud koolitusel osales ligi 50 osalejat ja vaatlejat 24 riigist  Euroopas, Aasias, Ameerikas, Austraalias ja Lähis-Idas. Koolitus koosnes nii teoreetilistest loengutest kui ka osalejate näidisjuhtumistest. Kogukonna õiguste põhjalikumaks käsitluseks olid näidisjuhtumid jagatud teemaplokkidesse – mitmekihilised mälumaastikud, turismist mõjutatud linnakeskkonnad ja majandustegevuse piirangud kaitsealadel. Koolituse põhjal on koostamisel artiklite kogumik.

Lisainfo: Riin.alatalu@artun.ee

ICOMOS Estonia and Estonian Academy of Arts hosted 2.-5.09.2020 in Tallinn and in the web the „Our Common Dignity “ working group training course „Heritage Communities and Human Rights “. Training course was held together with IUCN and ICCROM.

The training course was led by  Peter Bille Larsen, the University of Geneva, and  Stener Ekern, the University of Oslo. ICCROM was represented by Rohit Jigyasu and Eugene Jo, IUCN by Tim Badman. Special contribution on heritage and tourism was given by Claudio Milano from Autonomous University of Barcelona. Thematic modules were moderated by Bente Mathisen, Riin Alatalu,  Ave Paulus (ICOMOS “Our Common Dignity” working group), and Triin Talk (EKA). 

The training course focused on community-based heritage protection, the theory and application of human rights-based approaches in the heritage field. The rights-based approaches method follows the decision making processes and aims that nobody, specially marginalized and vulnerable groups in heritage actions, are left behind. The aim of the seminar was to train how to map who are the relevant individuals and communities and how should they be involved in the decision-making process. 

The four-days training brought together nearly 50 participants and observers from 24 countries in Europe, Asia, Americas, Australia and Middle-East. The course combined theoretical approaches from the lecturers and practical case-study presentations from participants. Each day the community rights were discussed under different angle – the multi-layered memory sites, the tourism affected urban heritage and restrictions on economic activities in protected landscapes.  The training has a follow up as a publication.

Additional information: riin.alatalu@icomos.org

Foto: https://whc.unesco.org/en/list/356/gallery/&index=13&maxrows=12

ICOMOS Türgi taunib Hagia Sophia muutmist mošeeks

HAGIA SOPHIA peab säilima kõigi oma kihistustega, religioonide ülese vendluse ja maailmarahu sümbolina. Foto: Tim Schnarr whc.unesco.org/en/documents/116919

10. juuli  2020

6. sajandist pärinevat Hagia Sophiat on Vahemeremaades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud külastajaid oma seinu ja põrandaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ja säravate kuld- ja hõbemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle 15. sajandi keskpaigas mošeeks ja ottomanid pidasid hoonest väga lugu. Sultan Mehmet II moodustas selle kultuuripärandi kaitseks fondi, annetades mitmeid kinnisvarasid hoone ülalpidamiseks tagades nii hoone säilimise.

Pärast Türgi iseseisvussõda võttis Türgi Vabariik Anatoolia kultuuripärandi oma hoole alla, ekspertidele tehti ülesandeks mälestiste korrastamine nende identiteeti muutmata. Osa annetatud kinnisvarast (waqfid) muudeti muuseumideks, raamatukogudeks jms, millega tagati nende korrashoid. Näitena võib esile tuua seldžukkide medresed Konyas ja Sivases ning Mahmut Pasha Bazaari Ankaras.

1934. aasta Atatürki ja tema valitsuse liikmete otsus muuta Hagia Sophia muuseumiks peegeldab Türgi Vabariigi maailmavaadet ja selle ‘ühise kultuuripärandi’ käsitlust. Ilmalik Türgi valis muuseumifunktsiooni, et võimaldada teaduslikku uurimistööd ja kaitsta ning esitleda üleilmse väärtusega pärandit parimal moel. Kohandamisega muuseumiks toodi taas nähtavale hoone vahepeal kinnikaetud kunstiteosed. Muuseumifunktsioon võimaldas eksponeerida figuraalseid mosaiike ja kalligraafilisi tahvleid rahumeelselt ja sallivalt teineteise kõrval. Mihrab, kantsel, sultani galerii ja kõnepult, mis olid lisatud ottomanide ajal mošee vajadusteks, säilitati omal kohal ja Hagia Sophiast sai mälestis, mis tutvustas inimestele kõikjalt maailmast Türgi mitmekihilist ajalugu.

Tänu Türgi riigi tulevikku suunatud otsusele on paljude riikide teadlased uurinud mälestise arhitektuuri, kandekonstruktsioone, dekoratiivseid elemente jne ning teinud ettepanekuid selle restaureerimiseks. Hagia Sophia kaitseks saadi ekspertabi UNESCOlt kui Hagia Sophia kanti osana ajaloolisest Istanbulist maailmapärandi nimekirja 1985. aastal. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sh ICCROM, Maailmapärandi Fond, Princetoni Ülikool ja Saksa Teadusfond, korraldasid kupli ja piilarite tehnilisi uuringuid ja toetasid seeläbi konserveerimistöid.

Täna arutletakse Hagia Sophia muutmise üle mošeeks. Otsus teha Hagia Sophiast muuseum võimaldas esile tõsta selle mitmekihilist olemust läbi sajandite. Kasutuse muutmise läbi ei tohi väheneda võimalus mõista Hagia Sophiat kui 6. sajandist pärinevat kunsti ja arhitektuuri meistriteost. Muuseumi funktsiooni säilitamine tähendab ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud silmapaistva ülemaailmse väärtuse – selle kihilise identiteedi – säilitamist. 

Riigi otsuste järjepidevuse põhimõtet silmas pidades on ainuõige jätkata Hagia Sophia kasutamist muuseumina. Muuseumi funktsioon oli määrav ka selle kandmisel Maailmapärandi nimekirja. UNESCO maailmapärandi konventsiooni allkirjastanud riigina on Türgi Vabariigil kohustus järgida konventsiooni reegleid. Austada tuleb ka Türgi riigi rajaja Atatürgi ja tema mõttekaaslaste otsuseid. Hagia Sophia on Istanbuli kõige külastatavam muuseum. Seal toimuvad pideval teaduslikud uuringuid ja konserveerimistööd. Hiljutine ingli näo leidmine kupli kirdeviklil annab tunnistust, et ehitisel on veel palju avastamata saladusi. Interjööris sajandeid säilinud mosaiigid on kõrge kunstilise väärtusega ja neid ei tohi kinni katta.

Kultuuripärandi kaitse mõte on tutvustada kultuuriobjektide autentset väärtust ja selle tunnuseid, kaitsta ja korrastada neid, austada nende ajaloolisi ja muidu olulisi väärtusi ning kindlustada, et erinevad ühiskonnagrupid mõistaks neid ja hindaks nende olulisust ning peaksid neid oma elu rikastavaks ja tähendusrikkaks osaks. Mälestiste olulised elemendid tuleb säilitada nende algses asukohas. Rahvusvahelisel tasandil väärtustatakse ajaloolise mälu ja üleilmse, kõikehõlmava ning rahvuste ülese kultuuri hoidmist. Hagia Sophia esitlemist koos kõigi tema kihistustega ei tohi takistada, et see maailma arhitektuuriajaloo imeline monument saaks edaspidigi kõiki meid inspireerida kui religioonideülese vendluse ja maailma rahu sümbol.