ICOMOS Estonia conference Heritage Homes in Green Transition and Renovation Waves  

Heritage Homes in Green Transition and Renovation Waves  

28-29 October 2024, Tallinn, Estonia  

Conference & Stakeholder Roundtable 

Aims: 1) to gather lessons from current and past renovation waves in the Nordic region regarding historic buildings;  2) to exchange experiences from ongoing research and development programmes on energy renovation and heritage; 3) to conduct a roundtable with stakeholders on Green Transition Charter of Estonian Heritage Buildings. (

Format: hybrid  

Locations:  Acdemy of Arts and Ministry of Culture of Estonia, Tallinn

October 28th, 2024Conference Presentations  

  • Estonian Academy of Arts 11.00-18.00

October 29th, 2024 – Working Groups and Stakeholder Roundtable 

10.00-13.00 – Parallel working groups in Estonian Academy of Arts 

14.00 – 17.00 – Stakeholder Roundtable on Green Transition Charter of Estonian Heritage Buildings, Estonian Ministry of Culture (in Estonian language)

14.00 – 17.00 Networking and site visits for invited speakers and ICOMOS experts according to specific interests:

  • Centre of Rural Architecture, Estonian Open-Air Museum
  • The Institute of Civil Engineering and Architecture, TalTech
  • The Centre of Sustainable Renovation, Kalamaja 

Organisers: ICOMOS Estonia in cooperation with Estonian Ministry of Culture, Estonian Ministry of Climate, Estonian National Heritage Board, Tallinn Technical University, Estonian Academy of Arts

Contact:

Ave Paulus, Presdient of ICOMOS Estonia, estonia@icomos.org

Vastulause Muinsuskaitseameti mittenõustumisele ICOMOS Eesti komitee arvamusega Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõule

ICOMOS Eesti komitee (edaspidi komitee) ei nõustu jätkuvalt Muinsuskaitseameti (edaspidi amet) seisukohaga, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ning palub loobuda kavatsusest muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusest ning jätkata kaitsekorra koostamise protsessi ja menetlusega.

Amet sedastab oma vastuses, et Valgas on mitmeid väärtuslikke ajaloolisi kihistusi ja leiab, et need on säilinud vaid fragmentaarselt ning ei moodusta üheselt mõistetavat ja tajutavat terviklikku linnaruumi, mis vastaks riikliku kaitse üldistele ning muinsuskaitseala kriteeriumitele. Muinsuskaitseseaduse ((MuKS) RT I, 7.03.2023, 61) § 10 lg 2 ja KM 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” (RT I, 10.11.2020, 7) § 1 lg 2 kohaselt võib asi või maa-ala vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile ning kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Ameti 2022. aastal koostatud eksperdiarvamuses „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ tõdetakse ekslikult, et tegemist ei ole esinduslikuma ja hästi säilinud linnatuumikuga Eestis (lk. 10), kuna arvestamata on jäetud Valga ja selle muinsuskaitseala eripäraga.

Komitee jääb oma seisukoha juurde, et Valga muinsuskaitsealal on ajalooliselt väärtuslikke kihte alates keskajast ja lõpetades postmodernismiga, seda nii asula struktuuri ja teedevõrgu, hoonestuse kui kultuurikeskkonna teiste elementide osas. Unikaalsus (vastavus selektiivsuse kriteeriumile) seisneb ka ajastuslisuses – linnaõigused saadi Poola kuningalt – ning Valga-Valka raudteelinna ja piirilinna, kus leiab nt Riia (Liivimaa pealinna), sh selle juugendarhitektuuri, mõjutusi, eripäras. Linnaruumis on reljeefselt eristatavad erinevad ajaloolised hoonestuskihid, mis mahulises plaanis pole teineteist matvad, nende vahel on piisavalt ruumilist avarust, mis loob võimalusi kvaliteetseteks ruumilisteks arenguteks. Arhitekt ja muinsuskaitsja Lilian Hansar märgib doktoritöös „Linnast muinsuskaitsealaks. Linnaehituslike struktuuride muutused Eesti väikelinnades 13.–20. saj”, et erinevate ajastute arhitektuurikihistused ja hoonestusstruktuur peegeldavad linna pikka ajalugu. Hoonestuse vahelduvus ja tühjade kruntide lüngad tähistavad kunagisi lõppe ja alguseid ning just ajaloo mitmekihilisus ja tähenduslikkus lepitab kontraste (lk. 164).

Ameti eksperdiarvamuses leitakse, et linnatuumiku struktuur on linnaruumis tajutav vähestes piirkondades. Leiame, et  ajalooline linnastruktuur on Valgas siiski alles ning see tuleb linnapildis jõuliselt esile: säilinud on ajaloolised kesksed tänavad, neil on ajaloolised nimed, valdavalt on säilinud linna tänavate kujunemisajale iseloomulik suletud ja poolsuletud hoonetefrondiga perimetraalne hoonestus, sellele iseloomulikud ehitusjooned ja krundistruktuur. Nendes tänavalõikudes, kus varasem hoonestusstruktuur on hävinud (Kesk-, Sepa- ja Raja tänavad), on algne linnastruktuur samuti tajutav hilisema hoonestuse ja ruumiliste kihistuste kontekstis.

Juhime tähelepanu, et Valga keskaegse alevi arheoloogilise kultuurkihi ja ehitusjäänuste seni mitte leidmine ei võimalda automaatselt järeldada, et alev ei paiknenud hilisema linnatuumiku, praeguse muinsuskaitseala kohal. Sellistele linnamüürita keskaegsetele väikelinnadele (Eestis nt Paide) ja alevitele olid iseloomulikud suured, laia tänavafrondiga kinnistud, mille elamud paiknesid hõredalt tänava ääres, nii et kultuurkiht tekkis vaid eraldatud laikudena majapidamiste ümber ning see võib täiesti puududa tänavatsoonis. Arvestades seniste arheoloogiliste uuringute vähesust ja toimumist eeskätt tänavaaladel, on senises uurimisseisus keskaegsete leidude puudumine loomulik ja ootuspärane. Ei ole ka muud alust oletada või järeldada, et Valga keskaegne alev paiknes kuskil mujal kui muinsuskaitseala kohal, mida ka kõik senised uurijad on kirjalike allikate ja ajaloolise kaardimaterjali alusel üksmeelselt hinnanud (vt Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, 2019, lk. 149–151).

Tõene ei ole ameti 2.05.2024 vastuses olev põhjendus, et võrreldes 1995. aastaga, mil Valga muinsuskaitseala moodustati, on muutunud suhtumine eraomandisse ning täna tuleb varasemast rohkem kaaluda, mida muinsuskaitselised piirangud ja otsused toovad kaasa eraomanikule.

Eesti Vabariigi Põhiseadus ((PS) RT I, 15.05.2015, 2) võeti rahvahääletusel vastu 28.06.1992 ning see jõustus 3.07.1992. Muutumatult kehtivad nii omandipõhiõigus (PS § 32) kui võrdsuspõhimõte (PS § 12). Ka Riigikohtu praktikast ei nähtu muutuseid neisse, ehk eraomandi kaal oleks tänapäeval kaalukam kui põhiseaduse preambulis seatud  imperatiiv: riigi kohus on kaitsta Eesti kultuuri(pärandit).

Taasiseseisvunud Eesti esimene muinsuskaitseseadus (RT I 1994, 24, 391) jõustus 28.03.1994 ning ei ole põhjust arvata, et see, nagu ka 1.04.2002 jõustunud muinsuskaitseseadus, mille alusel Valga linnatuumik muinsuskaitse alla võeti, oleks vastuolus põhiseadusega. Lisaks, vaieldamatult oli Valga muinsuskaitseala moodustamine põhjalikult analüüsitud ning kaalutletud protsess ja otsus. Lilian Hansar, käsitledes eelnimetatud doktoritöös üksikasjalikult muinsuskaitsealade loomise ajalugu ja metoodikat, tõdes, et kaitsealade, varasemalt kaitsetsoonide, moodustamine oli kvalitatiivselt uus etapp Eesti arhitektuuriajaloo kui teadusliku distsipliini ajaloos, mis võimaldas kõnelda ja kirjutada ajaloost, kultuurist ja arhitektuurist ning mis mõjutas rahvusliku identiteedi säilimist (lk. 157)

Eksitav on ameti vastuses põhjendus, et muinsuskaitseala säilitamisega jääb piirangute mõju alla suur osa territooriumist, mis ei vajaks riiklikku kaitset ning eraomandit piiratakse muinsuskaitseliste nõuetega ebaproportsionaalselt. Amet märgib, et Valga linna ajaloolise hoonestuse kaitsmine riiklikul tasandil jätkub üksikmälestiste kaitsmisega. Kaitseala (22,7 ha suurune maa-ala) lõpetamise eelnõuga paralleelselt on ette valmistatud kaitsevööndite kehtestamise ning arheoloogilise leiukoha (17,2 ha suurune maa-ala) määramise eelnõud. Mälestiste kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas kehtivad muinsuskaitselised piirangud, vastavalt MuKS § 58  ja § 26, sh ei ole kaitsevööndites leevendusi ette nähtud. Eelnõudes puudub piirangute mõjuhinnang, sh nii halduskoormusele kui sotsiaal-majanduslik analüüs. Nt ei ole kinnismälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste omanikel, erinevalt muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste omanikest, võimalust taotleda ehitiste korrashoiuks toetust (MuKS § 35). Tegevusetus või tegude kaootilisus ei aita kindlasti täita plaanitavate kaitsevööndite eesmärki – tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas.

Komitee peab vajalikuks rõhutada, et muinsuskaitseala asemele varauusaegse alevi ja uusaegse linna kultuurkihi kaitseks arheoloogilise leiukoha kehtestamine ei kaitse Valga keskaegse alevi ja varauusaegse linna arheoloogilist kultuurkihti senisel ja vajalikul määral. Arheoloogiline leiukoht, erinevalt muinsuskaitsealast, ei võimalda Muinsuskaitseametil anda kaevetööde kavandamisel linnale ja kinnistute omanikele ennetavalt nõu ega nõuda leidmisel väärtuslike ehitusjäänuste (nt Tallinna, Tartu, Riia linnadele ja kohalikele aadlikele kuulunud majade jäänused) säilitamist.

Kohatu on vastuses kommentaar, et Eestis on mitmeid maakondi, kus maakonnakeskuses ei ole muinsuskaitseala (Hiiumaa, Raplamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa) ning Valgamaa ei oleks seetõttu erandlik pretsedent. Ameti kodulehel on kenasti lahti seletatud muinsuskaitsealade kaitse eesmärgid ning kuidas ja miks kaitsealad loodi. Ajaloolise asula maakonnakeskuseks olemine ei ole ju muinsuskaitseala moodustamise põhjuseks. Muinsuskaitsealad on Lihulas ja Rebalas, riiulile on tõstetud kaitseala loomine Sillamäel. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine on aga kindlasti halb regionaalpoliitiline pretsedent, mille mõju on kaitseala lõpetamise eelnõus samuti hindamata.

Komitee hinnangul on amet eksinud hea halduse (PS § 14) ja kaasamise põhimõtete vastu. Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ja väärtuspõhiseks hindamiseks moodustati 2019. aastal töörühm, kuhu kuulusid Valga vallavalitsuse liikmed ning eksperdid arhitektuuriajaloolased Kristo Kooskora ja Oliver Orro, samuti ameti maakonnanõunik Margis Sein, ning mille ülesandeks oli analüüsida ja kaaluda riikliku kaitse eeldusi, nende olemasolul kaasajastada muinsuskaitseala eesmärgid ja põhimõtted ning valmistada ette kaitsekorra eelnõu. Kaitsekorra töörühma töö soikus Covid-pandeemia tõttu, kuid laiali seda ei saadetud. Valga Vallavalitsuse kinnitusel on nende kaasamine muinsuskaitseala lõpetamise protsessi toimunud ainult teavitamise vormis. Samuti on ameti suhtlus omanikega olnud olematu ning puudunud on sisuline koostöö ja arutelu osapoolte vahel. Ka ameti ehitismälestiste ekspertnõukogu ei pooldanud kaitseala lõpetamist. Kohalik omavalitsus on korduvalt ja selgelt väljendanud tahet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala jätkumiseks ning kaitsekorra koostamises osalemiseks. Samuti on kaitseala kestmist toetanud linnakodanikud ja Eesti Muinsuskaitse Selts.

1.08.2021 liitus Eesti Vabariik Faro konventsiooniga, millega võeti enesele kohustus toetada pärandi kogukondi ja ühiselt määratletud pärandit. Valga pärandi kogukond, keda esindab Valga volikogu, toetab ühehäälselt muinsuskaitseala jätkumist ning ootab  30-aastase riikliku kompetentsi ja toe jätku kultuuripärandi kaitsel ja edendamisel piirilinna linnatuumikus. Vallavalitsus on lubanud tagada, et uusi arendusi kavandatakse kooskõlas muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidega. Omavalitsus tunnetab ohtu, et kaitseala kadumisega kasvab ajalooliste ehitiste lammutamise ja kahjustamise surve ning pelgalt planeeringutega seda ei ohja. Omavalitsus tajub vajadust meetmete kompleksi: tingimused, ekspertide tugi, teavitus, toetusmeetmed, jms – järele.

2021. aastal eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” meetme “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes” Valga linnatuumikus Kesk tn 19 asuva ajaloolise puithoone restaureerimiseks 478 679,20 eurot toetust. Valga valla omaosalus oli 119 669,80 eurot. Meetme eesmärk oli väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimine ning kasutuselevõtt kohaliku kogukonna vajadusteks, et seeläbi elavdada muinsuskaitseala kasutust. Kesk tn 19 hoone restaureerimine sai toetust, kuivõrd seda hinnati kui võimalust, millega tehakse samm ajaloolise linnasüdame taaselustamiseks, mis on oluline elanikkonna kahanemisega kaasnevate probleemide leevendamiseks ja muinsuskaitseala tähtsuse rõhutamiseks linna kultuurilise ning majandusliku arengu edendamises. Aasta hiljem aga kaotas Valga muinsuskaitseala kabinetivaikuses oma eripära ja potentsiaali, ehkki ameti kodulehel seisab: Valga on eriline ja tuntud kui targalt kahanev linn, kus ajalooline keskus mängib väga tähtsat rolli. Hea elukeskkonna loomiseks ei ole sageli vaja esmajoones mitte ehitada uut, vaid võimestada vana.

Lõpetuseks. Kas amet kaalus, et eksperdiarvamuse „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ koostanud ametnik ei peaks osalema ameti vastuskirja koostamises, kuivõrd see seab kahtluse alla vastuse erapooletuse (HMS § 10 lg 4). Õigus ei pea üksnes olema, vaid ka näima õiglane ja õige.

Komitee hinnangul vastab Valga linnatuumik jätkuvalt muinsuskaitseala riikliku kaitse eeldustele. Komitee palub jätkata Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamist õiglases ja kõiki osapooli kaasavas menetluses, sh taastada Valga muinsuskaitseala kaitsekorra töörühma töö. Komitee hindab, et läbi aastate on ametiga olnud võimalik teha kaitsekordade koostamisel viljakat koostööd ning loodab, et koostöö on tulemuslik ka Valga linnatuumiku muinsuskaitseala puhul.

ICOMOS Eesti komitee avalik vastulause  Keskkonnaametile Linnamäe hüdroelektrijaama  paisu ning selle kultuurikeskkonnaga seotud mälestiste kaitseks

ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõuga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5) 

ICOMOS Eesti jääb oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooniühingu ühiskirjas (https://estonia.icomos.org/index.php/2022/04/) toodud seisukohtade juurde.

ICOMOS Eesti on seisukohal, et Linnamäe paisu,  hüdroelektrijaama ja nende läheduses olevate arheoloogiamälestiste kultuuriväärtused peavad säilima tervikuna neid toetavas kultuurikeskkonnas. Kavandatav vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning  osaline rajatise  lammutamise kavatsus  mälestise kaitsevööndis ei ole aktsepteeritav  ning eirab igati riiklike kultuurimälestiste ja  kaitsevööndi  kaitse eesmärke. Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.

Veeloa andmisest keeldumine viib  järgmise sammuna paisutuse likvideerimiseni, mis  toob  kaasa keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnamõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju kultuuripärandile (KeÜS §3). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Linnamäe hüdroelektrijaama, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, kus saab rakendada Natura erandit. Oleme seisukohal, et Loodusdirektiivi tuleb kohaldada kooskõlas ja koostoimes selle teiste artiklitega. Loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Loodusdirektiivi preambulas on öeldud, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel tuleb arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadus. 

Seega tuleb direktiivi rakendades arvestada kultuurimälestistega. Kultuuripärand on taastumatu ressurss ja kultuurimälestised on unikaalsed objektid. Linnamäe hüdroelektrijaama, paisu, arheoloogiamälestisi ja kultuurikeskkonda tervikuna ei ole võimalik asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega või kompleksiga.

Loodusdirektiivi Natura 2000 erandi tegemiseks vajalikku eriti ülekaalukat avalikku huvi väljendasid Muinsuskaitseamet ja toetasid  kõik 4.04.2022 allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, kes on esindatud läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade. Vabariigi Valitsuse korralduses on põhjalikult käsitletud Linnamäe paisu ja arheoloogiamälestiste väärtusi, vt nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel, vastu võetud 03.06.2022 nr 163. RT III, 07.06.2022, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062022005. Veeloa eelnõus pole Keskkonnaamet eelpoolnimetatud asutuste ja organisatsioonide ega Vabariigi Valitsuse seisukohti  arvestanud ning on selle asemel hoopis ajaloolase Kalle Krooni (kes ei ole ehitus- ega arheoloogiapärandi ekspert) arvamuse põhjal andnud hinnangu kultuurimälestisele ja selle alusel sisustanud veeloast keeldumise otsuse eelnõud. 

Oleme seisukohal, et Natura 2000 erandi jaoks vajalikud kriteeriumid on täidetud: (1) kultuurimälestised ja nende kaitsevöönd  on hävimisohus ning nende säilimiseks puudub alternatiiv; (2) ülekaalukas avalik huvi kultuuripärandi säilimiseks on olemas – lisaks mitmele kultuuripärandi riiklikule institutsioonile ja ekspertorganisatsioonile toetab seda Vabariigi Valitsuse antud korraldus riikliku kultuurimälestisega seotud funktsionaalsuse säilitamiseks; (3) kultuuripärandi säilimisel säilivad ka olemasolevad looduskaitselised väärtused ning looduskaitselist taastamispotentsiaali saab realiseerida mujal. Seda on Eestis ka märkimisväärselt tehtud.

Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade 15.06.2024 loodud nimekirjas on Jägala loodusalal (EE0010150) kaitstavat elupaigatüüpi Jõed ja ojad (3260) Eestis lisaks veel 92 kohas; nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on  saarmas (Lutra lutra)  – lisaks 50 kohas; paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – lisaks 47 kohas, harilik võldas (Cottus gobio) – lisaks 49 kohas, jõesilm (Lampetra fluviatilis) – lisaks 41 kohas, lõhe (Salmo salar) – lisaks 12 kohas. Loodusala hõlmab Jägala jõe ala Jägala joast suudmeni Soome lahes. Keskkonnaameti loast keeldumise aluseks pole mitte Jägala loodusalal olemasolevate loodusväärtuste säilitamine, vaid võimalike väärtuste taastamispotentsiaal mõne kilomeetri ulatuses Jägala hüdroelektrijaamast kuni Jägala joani. Riigikohtu Halduskolleegium on OÜ Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses öelnud, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.  Sama põhimõte kohaldub veel jõulisemalt Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisu puhul – riigil ei ole kohustust taastada paari kilomeetri pikkust võimalikku kudemisala riiklike kultuuriväärtuste ning ülekaaluka avaliku huvi arvelt.

Eelnõus esitatud väitega, et Keskkonnaametil on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast, ei saa nõustuda. Kultuuripärand on üldmõiste, mis hõlmab nii riiklikult kaitstavaid mälestisi kui ka pärandit laiemalt. Linnamäe hüdroelektrijaama pais ja arheoloogiamälestised on kaitstavad Muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutused on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium.  Riiklike kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndis tehtavad otsuste tegemisel on pädev haldusorgan Muinsuskaitseamet, kellele on põhikirjaga vastav ülesanne antud. KeHJS on seadus, millega peavad arvestama kõik sellega kokkupuutuvad asutused ja haldusorganid ja see seadus ei saa anda Keskkonnaametile pädevust otsustada mälestiste üle ega määrata Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks Keskkonnaametit. Keskkonnaamet on Looduskaitseseaduse alusel kaitstava pärandi rakendusasutus, tema töövaldkonda kuulub Looduskaitseseaduse alusel kaitstava kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja puistutes. Linnamäe hüdroelektrijaama pais ei asu rahvuspargis. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused peaksid arvestama oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning tegema omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist (MuKs § 3 lg 7). Kahjuks pole Keskkonnaamet seda teinud.

ICOMOS Eesti on  veendunud, et Linnamäe paisu, elektrijaama ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (ümberehitamine, lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks keskkonnahäiringu ja korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu, paisjärve ja läheduses olevate arheoloogiamälestiste saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad eksperdid ja  institutsioonid. 

Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusliku mõtte ja eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub ka Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume teha otsus Natura erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal, ning sealne väärtuslik kultuurikeskkond.

Soovime olla kaasatud Keskkonnaameti poolt kavandatavasse avalikku arutellu.

Säilitame Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja kultuurikeskkonna tulevastele põlvedele!

Linnamäe pais. Foto: Toomas Tuul

ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arvamus  Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõu kohta

ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arutas Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõud ja leiab, et selleks pole piisavat alust. Ei Valga vald ega ehitismälestiste ekspertnõukogu toeta seda mõtet. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine linnasüdames vaatamata kohalike elanike soovile muinsuskaitseala säilitada oleks erakordne pretsedent.
Ajaloolise linnasüdame struktuuris ja tänavavõrgus on loetavad mitmed ajalookihistused. Lisaks uuritud ja uurimata arheoloogiapärandile (keskaegse alevi kultuurkiht ja ehitiste jäänused) on seal tervikuna ja fragmentaarselt säilinud väärtusi erinevatest ajalooperioodidest, Vaatamata sellele, et ka viimastel aastakümnetel on osa linna ajaloolist substantsi hävinud (nt Raja tänava elukasarmud, Sõpruse tänava vana elumaja, veinitehase hooned, Kesk tn 18), on seda olulisem hoida ja edendada veel allesjäänud väärtusi vanalinna südames tervikliku linnastruktuurina.
Piirkonna eduka arengu eelduseks on maakonnakeskuse võimalikult atraktiivne ja elav südalinn, mida vääristab tähelepanu ja riiklik kaitse. Kaitseala lõpetamine devalveerib riigi ja linna viimaste aastate edukaid pingutusi ajaloolise keskkonna hoidmisel ning Valga elanike huvi oma linna vastu. Pelgalt mälestise kaitsevööndiga linnastruktuuri koos tänavate võrguga tervikuna kaitsta ega mõjutada ei saa ja see ei ole kohane meede ajaloolise väärtusega linnaruumi säilitamiseks. Muuhulgas jääksid Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned pelgalt kultuuriväärtuslikeks üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust ajaloolise linnastruktuuri osana ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. Vanalinna kaitsekorra kehtestamisega saaks anda neile hoonetele väärtusklassid ja tagada seeläbi väärtuslike eksterjööride ja vajadusel ka interjööride säilimise. Juhime ka tähelepanu, et alusuuring selleks on alles hiljuti tehtud ja see on heaks kiidetud nii Valga vallavalitsuse kui ka Muinsuskaitseameti poolt.
ICOMOS Eesti on seisukohal, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku kaitse eeldustele ja on tajutav tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana, mistõttu on põhjendatud Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine.

Mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules” Lahemaal Palmses

6. detsembril  toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes päris mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”. Korraldajad: Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid, ICOMOS Eesti, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Mõisate Ühendus.


Kliimaeesmärkide saavutamine ja Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv on tõstnud lauale rea intrigeerivaid ja kokkuleppeid nõudvaid küsimusi – kuidas väärtustada olemasolevaid hooneid ja materjale ressursina ja kuidas parendada nende energiatõhusust ilma arhitektuurseid väärtuseid rikkumata. Mõttekoja eesmärk on tutvustada erinevate valdkondade lähenemist ja arutleda, kuidas antud kontekstis defineerida pärandit, sõnastada üheselt mõistetavalt nõudeid energiatõhususele ning vastavad kriteeriumid.

Mõttekotta on kutsutud ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ametite esindajad, pärandikaitsjad, arhitektid, insenerid, pärandiomanikud, huvilised, kes soovivad kaasa mõelda. Mõttekoda toimub nii koha peal kui veebis. Registreerumine kuni 4.detsembrini või kuni kohtade täitumiseni sellel lingil https://forms.gle/iR6QTWmxyGQAz2fN9

AJAKAVA 

9.00-9.30  hommikukohv 

9.30-13.00  Ettekanded. Modereerivad Andro Mänd (Eesti Arhitektide Liit) ja Tarmo-Andre Elvisto (Säästva Renoveerimise Infokeskus)

9.30 Ave Paulus, Keskkonnaamet, ICOMOS. Rahvusparkide ehituspärandi kliimaneutraalsusest ja energiatõhususest.

9.50 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. Arutelud ICOMOSi Euroopa grupis.  

10.10 Reesi Sild, Kultuuriministeerium. Määratletud ja määratlemata pärand.  Life Heritage Home projekt

10.30 Katrin Koit, Muinsuskaitseamet. Kohaliku pärandi käsitlus üldplaneeringute viimases laines

11.00-11.30 kohvipaus

11.30 Viljar Vissel, SA Virumaa Muuseumid, Jaanus Kiili, Eesti Mõisate Ühendus.  Energiatõhusad mõisad.  

12.00 Veronika Valk-Siska, Kliimaministeerium. Ajalooliste hoonete energiatõhustamise toetusmeetmete perpsektiiv. 

12.20 Markus Kaasik, Eesti Arhitektide Liit. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. 

12.40 Kadri-Ann Kertsmik, Tallinna Tehnikaülikool, LIFE IP BuildEST. Ajalooliste hoonete süsiniku jalajälje vähendamine, Resto projekti näitel (Fr.R.Kreutzwaldi 2, Võru). 

Lõunapaus 13.00 – 14.00

14.00-16.00 Mõttekoja II osa. Ümarlaud, moderaatorid Riin Alatalu ja Reesi Sild

Ümarlaud tegeleb sellega, millises osas ja millistele hoonetele on vaja täiendavaid erisusi hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatuste rakendamisel. Eesmärk on jõuda ühisele arusaamisele, milline osa kultuuripärandiga hooneid vajab täiendavat erandit ja kuidas erandid sõnastada nii, et ka kultuuriväärtuslikud hooned saaks energiatõhusamaks oma kultuuriväärtusi hoides ja säilitades. Ümarlaud suunab Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatustega seotud töögruppi tegevusi.

Ümarlauda modereerivad Reesi Sild ja Riin Alatalu

14.00-14.30 Kuidas defineerida ajaloolised hooned selliselt, et muinsuskaitsealused, looduskaitsealused, miljööväärtuslikud hooned ja määratlemata pärand hõlmatud oleks?

Töö gruppides 14.30-15.15

  1. Millised kultuuriväärtusega hooned vajavad veel energiatõhususe miinimumnõuete osas erisusi? Nt rahvusparkide väärtuslikud hooned ja taluarhitektuur? Kuidas taluarhitektuuri määratleda? Grupijuhid Ave Paulus ja Elo Lutsepp
  2. Missugused on erisused ja leevendused? Paindlikud lahendused, vähemalt 1 klass võrra tõhusamaks saamine, tervikrenoveerimise kohustuslikkuse asemel osalise renoveerimise võimaldamine. Kuidas seda saavutada? Grupijuhid Üllar Alev ja Kais Matteus
  3. Ettepanekud toetuste tingimuste täpsustamiseks kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimisel. Grupijuhid Katrin Koit ja Veronika Valk-Siska
  4. Zoom grupi veebiarutelu – Grupijuht Anni Martin

15.15 -16.00 Kokkuvõtted ja ühine arutelu

Lisainfo:

kaitsealad.ee

Ave Paulus, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Palmse mõis. Foto: Toomas Tuul

ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C/Nordic-Baltic conference

ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C seminar

18.-22. June in Estonia

ICOMOS Estonia NC and ISC20c cordially invites ICOMOS members to Estonia in June 2023 to the ICOMOS Europe Group meeting and public seminar “Challenges of 20th Century Heritage” accompanied by a study tour. Online participation is enabled for the meeting and seminar.

Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu
Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary,
National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO
Bus, Go Hotel Shnelli.

Preliminary agenda:

17.06 Saturday Sightseeing in Tallinn on individual agreements, 

18.06 Sunday 12:00 Sightseeing in Tallinn Old Town, UNESCO WH Site;  

                        17:00 Tour in Nõmme suburb; 

                        18:00 Welcome drinks in Nõmme 

19.06 Monday 

                        10:00-13:00 Europe group meeting Part I Estonian Ministry of Foreign Affairs

Main focus points: Ukraine; International cooperation;  Heritage alerts

13:00 Lunch

14:00-19:00 Tallinn 20th century heritage tour                           

20.06 Tuesday.  Early morning departure to Tartu by bus (185 km)

13.00 Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library. 

AGENDA:

Dissonant heritage:

Dissonant heritage:

  • Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
  • Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola
    Dobrović’s masterpiece
  • Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th
    century architecture of Kosovo
  • Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on
    Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
  • Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication

Coffee break
Urban layers

  • Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
  • Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the
    Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and
    Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
  • Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
  • Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural
    Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
  • Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case
    studies from Slovenia
  • Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International
    works of Álvaro Siza in Europe
    War graves and symbols of occupation
  • Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic
    ideologies
  • Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
  • Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway
    Discussion

17:00 Tours in Tartu

20:00 Departure to Vidrike (close to Otepää, 50 km from Tartu)

21.06 Wednesday 

10:00 EG meeting Part II

Focus themes:

ICOMOS University Forum in Europe; EBPD; World Heritage and National Committees; ICHT Charter

            15:00 Kääriku, Kobela, Otepää 20th century heritage; Hellenurme watermill. 

            20:00 Midsummer 

22.06 Thursday Tour 20th century heritage in rural areas, end in Tallinn at 19:00. (adjustable individual arrangements possible if needed for departures)

            Viljandi city, Ugala theatre and firehouse; Raikküla Cultural Centre; Rapla KEK; Kurtna experimental poultry research centre

Registration:

https://forms.gle/DEdVP91FE4csKBZa7

Please note: Participation fee 200 euros for the program and accommodation 20.-22.06

Call for abstracts:

Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library. 

– dissonant post-war monuments and memorial buildings
– young/recent (concrete) heritage as ecological resource

– special session on Nordic-Baltic dissonant Heritage 

  • The deadline for the abstract is March 31st. 
  • Abstract: 300 words + short bio
  • Please send the abstract to estonia@icomos.org
  • Priority is given to presenters who will participate at the seminar in situ

Avalik pöördumine seoses Riigikogu poolt 20. detsembril 2022 saadetud kaasamiskirjaga ehitusseadustiku muutmise seaduse kommenteerimiseks

07.03.2023 uudis – Eest Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata, pidades seda Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaseks https://www.err.ee/1608906677/president-jattis-nn-punamonumentide-seaduse-valja-kuulutamata

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadus 746 SE

Meie avalik pöördumine tõukub Riigikogu poolt 20. detsembril erinevatele valdkonnaga seotud organisatsioonidele välja saadetud kaasamiskirjast. Leiame, et ekspertide kaasamine üksnes seadusemuudatuse menetlemise lõppfaasis (st neid seadusloomesse mitte kaasates) ning küsides nende arvamust vahetult jõulupühade eel, lühikese vastamistähtajaga ning väga valikuliselt, kohati ka juhuslikule adressaatide ringile saadetud kirja näol vaid teeskleb kaasamist ja ei vasta seadusloome heale tavale.

Areng on seda kahetsusväärsem, et küsimus ekspertide kaasamisest nõukogude pärandiga seoses tekkinud vaidluste ja küsimuste lahendamisse on olnud Eestis päevakajaline suvest alates. Erialaliidud jt organisatsioonid on selle vajalikkusele juba kahes oma avalikus kirjas ka varasemalt tähelepanu juhtinud:

https://www.err.ee/1608679063/erialaliidud-nouavad-monumendikomisjoni-liikmete-avalikustamist

https://kultuur.err.ee/1608783382/loomeliidud-me-pole-nous-et-uks-vastuoluline-kihistus-tuhistatakse-sisulise-analuusita

Ehitusseadustiku muutmise eelnõuga seostuvad arengud muudavad sisulise – ja  mitte üksnes formaalse –  kaasamise veelgi vajalikumaks. Riigikogus läbis 13. detsembril esimese lugemise ehitusseadustiku muutmise eelnõu  eesmärgiga seadustada ja survestada nn punamonumentide ja punasümboolika eemaldamist hoonetelt. Poliitiliselt laetud teema on olnud alates 2022. aasta kevadest tugeva tähelepanu all ja senine protsess, eriti demokraatlikus riigis kohatute salastatud komisjonide ja salastatud nimekirjade küsimus, on pälvinud teravat kriitikat.

Allakirjutanud mõistavad, et sõja olukorras peab okupatsioonisümbolite küsimust vaatama läbi julgeoleku ja poliitika prisma. Allakirjutanud on veendunud, et mitte ainult üksikute otseselt vaenu õhutavateks kvalifitseeritavate objektide, vaid kogu okupatsiooni aegse sümboolika kampaania ja sunni korras eemaldamine mõjutab samuti oluliselt riiklikku julgeolekut, eriti pikas perspektiivis – mälu visuaalsete kandjate lausaline kustutamine, muudab ühiskondliku mälu palju haavatavamaks.

Allakirjutanud organisatsioonide eksperdid on läbi 2022. aasta avaldanud erinevaid artikleid, võtnud sõna nii ajakirjanduses kui ka temaatilistel seminaridel ja konverentsidel, tutvustanud teaduspõhiseid arutelusi ja teiste maade kogemusi ning teinud ettepanekuid, kuidas tõlgendada ja eksponeerida ajalugu nii, et see ei solvaks riigi kodanikke, aga samas ei tekitaks tühje lehekülgi inimeste ajalooteadmistesse ning hoiaks elavana teadmist okupatsioonirežiimi mõju ulatusest ühiskonnas.

Menetletav ehitusseadustiku muudatusettepanek peegeldab tõsiasja, et seadusandja on ekspertide tõstatatud probleeme ignoreerinud ning eksperte ei ole seadusemuudatuse ettevalmistamisse sisuliselt kaasatud. Seda joonib alla ka Riigikogu poolt pühade eel väljasaadetud üksnes formaalne kaasamiskiri.

Muinsuskaitset ja teisi valdkondi mõjutava protsessi juhtimine ehitusseadustiku muutmise kaudu ning politsei järelevalve lisamine ehitusseadustikku on lubamatu praktika ning vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu eesmärk on küsitav, regulatsiooni objekt täpselt defineerimata, selle tõlgendusruum liiga avar. Eelnõu on ebaproportsionaalne ja võib kaasa tuua muudatuse mõtte kuritarvitamise. Eelnõu paneb nii kohalikud omavalitsused, riigiametid, eksperdid kui ka järelevalveasutused vastuolulisse ja erinevaid tõlgendusi võimaldavasse olukorda. Hoomamatu järelmõjuga seaduse muutmine on seda kohatum, et tegu on mitte alalise, vaid ajutise probleemiga, mida soovitakse lahendada kolme kuuga.

Eesti ICOMOS

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kunstnike Liit

Juhime tähelepanu kitsaskohtadele seaduses

Lisa: ICOMOS Eesti komitee koostatud vastuväited eelnõule

Muudatusettepanek:                                                              

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.

Vastuväide: Sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav. Selgusetu on see, kellel on pädevus seda otsustada. Näiteks hiljuti teisaldati Auvere elektrijaama hoonelt elektrisädet kujutav kultuuriväärtuslik monumentaalkunstiteos, mis ei olnud isegi viisnurga kujuline. Veel keerulisem on arhitektuuriga. Kõikjal Eestis on arvestatav hulk stalinistlikke hooneid ning modernistlikku monumentaalkunsti, mis on oma ajastu tunnismärgid, sageli hea kvaliteediga, osaliselt ka tuntud eesti arhitektide ja kunstnike looming. Seaduse muudatuse ettepanek hõlmab ka avalikus kasutuses olevaid siseruume, kus on palju ajastuomast ja kunsti- ning kultuuriväärtuslikku dekoori. Stalinism on neoklassitsismi üks vorme, hoonetelt dekoori, maalingute jms eemaldamine on vastuoluline nii seaduse muudatuse eesmärgi kui ka ajaloo-,  arhitektuuri- ja kunstiväärtuse vaatenurgast. Ajaloo- ja kultuuriväärtus on ka hilisemate perioodide avalikul kunstil ja arhitektuurikeskkonnal.

Eelnõu seletuskiri täpsustab:                                                                        

Lisaks ei saa välistada, et taoliste avaliku ruumi seisukohast probleemsete hoonete ja rajatiste puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos eksponeerimise viisi ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud tegu toetaval või õigustaval viisil.                                      

Väite püstitus on põhimõtteliselt väär – põhirõhk on antud visuaalsele kujundile, samas saab viha õhutus tekkida vaid siis kui on olemas tõlgeduslik seos. Lähtudes vaid visuaalsest kujundist on võimalik, et seaduse subjektiks muutuvad ka inimesed, kes panevad aknale punase viisnurgakujulise jõulukaunistuse.              

Lisaks juhime tähelepanu, et pakutud vabalt tõlgendatava põhimõtte seadusesse raiumine avab tee igasuguste fassaadide ja interjööride muudatuste õigustamiseks.

Muudatusettepanek:

„§ 1321. Haldusjärelevalve

(1) Omavalitsusüksuse poolt käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude järgimise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. Politsei osutab haldusjärelevalve teostajale halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi haldusjärelevalve teostamisel, kui see seisneb vahetu sunni kohaldamises.

Seletuskiri:

Kui praegu oli lubatud KorS §-des 30,31, 32, 49, 50, 51, ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga tuleb erimeetmeid juurde – lisanduvad KorS §-des 34, 44 ja 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid.

“Rajatiste puhul sisaldab säte kitsendavat sõnastust „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel ei peaks kontrollima vaid avalikus kohas olevaid rajatisi, vaid silmas tuleks pidada ka neid rajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult.”                                        

Vastuväide: Eesti õigusruumis on vastuvõetamatu olukord kui oma sisult ja eesmärgilt tõlgendatava ja vastuolulise, teoreetiliselt ekspertteadmisi eirava ja poliitiliselt kallutatud otsuse täitmist turvab politsei. Seletuskiri annab õiguskaitseorganitele õiguse tungida ka sisuliselt inimeste koduaedadesse ning võib kaasa tuua ka pahatahtlikud kaebused.                                                  

Muudatusettepanek:                                                              

„§ 1331. Järelevalve teostamine mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise üle Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise osas ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise üle haldusjärelevalve või riikliku järelevalve teostamisel võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust, sealhulgas küsitakse vajadusel Muinsuskaitseameti arvamust, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda muinsuskaitseseaduse § 52 alusel luba. “

Seletuskiri:

Kui Muinsuskaitseamet näiteks keeldub töödeks loa andmisest, ent ehitis on vastuolus EhS § 11 lõikes 11 toodud nõudega, on olukorra edasisel lahendamisel muinsuskaitseseaduse alusel kaks võimalust:

–  valdkonna eest vastutav minister saab algatada menetluse, et lõpetada mälestiseks olemine, või algatada menetluse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, et lõpetada muinsuskaitsealaks olemine;

 –  kui mittevastavus on võimalik kõrvaldada nii, et ei pea selleks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetama, saab Muinsuskaitseamet algatada menetluse nõudega kooskõlla viimiseks vajaliku loa andmiseks. .

Vastuväide:

Muudatusettepanekus Muinsuskaitseameti arvamuse arvestamisele viitamine on eksitav ja ettepaneku seletuskiri Muinsuskaitseameti pädevust ja õigusi jämedalt rikkuv ning muinsuskaitseseaduse mõtet moonutav. Nimelt täpsustab seletuskiri (muuseas kaks korda), et Muinsuskaitseametil ei ole võimalust jääda eriarvamusele, sest  ehitusseadustiku  muudatusega võib survestada mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.

Eelnõu jätab täielikult tähelepanuta st poliitikute meelevalda kultuuriväärtuslikud objektid, mis ei ole riikliku kaitse all, sh ka need, mida on väärtustatud miljööaladel, erinevates planeeringutes või avalikult kättesaadavates alusuuringutes.

Seaduse muudatuse eesmärgi täitmiseks moodustab Vabariigi Valitsus komisjoni. Eelnõu seletuskiri sätestab ainult “Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 21 nimetatud valitsuskomisjon, mille ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse kehtestab vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Lisaks saab komisjoni liikmeteks nimetada teisi eksperte (nt julgeolekuvaldkonnast).”

Vastuväide:  Kuna seaduse muudatuse eesmärk on tõlgendatav, ei ole aktsepteeritav olukord, et suurte volitustega komisjon, mis saab õiguse sekkuda Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse pädevuses olevatesse küsimustesse, moodustatakse tagantjärele ning on selgusetu kui suur osakaal komisjonis on kultuuri- ja pärandiekspertidel.

Pärandikaitsjate ekskursioon Sillamäe kutluurimajas 2015. Oliver Orro, Madis Tuuder jt. Foto: Ave Paulus

ICOMOS Workshop and Conferences  “Coastal Communities, Heritage and Climate Change”

22.-28.08.2022 Estonia – Narva-Tallinn-Lahemaa-Saaremaa

LIVESTREAM, RECORDINGS, PHOTOS

Tallinn Conference „Coastal World Heritage and Heritage Communities“

Viinistu Conference “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions”

Photos of Tallinn conference and reception

Photos of Viinistu Conference and Mohni island picnic

ICOMOS Nordic-Baltic Network in cooperation with ICOMOS Rights-Based Approaches Working Group, International Scientific Committee on Water and Heritage, Estonian Academy of Arts, Environmental Board of Estonia and other partners calls members of ICOMOS and heritage communities to take part in the ICOMOS workshop on coastal heritage, communities and climate in August in Estonia. The working language is English, translations can be provided in case of necessity. The event is supported by the Nordic Council of Ministers

The workshop consists of open conferences, site visits and separate thematic closed workshops in Tallinn and Lahemaa NP. There are two site visits- to the War, and Iron Curtain landscapes up to Sillamäe and the Viking age and medieval coasts of Saaremaa island. The site visits are optional. The heritage workshop is preceded by special workshops on the threats to  Ukrainian heritage and future collaboration of Nordic-Baltic ICOMOS NC-s.

Within the workshops, there will be two open conferences for the general public – „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ on 24.08 in Tallinn and “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” on 26.08 in Viinistu. Registration for the conference participants in Tallinn and Viinistu is open here https://forms.gle/GgAkMN7NzCTUTxby6 .

The third Nordic-Baltic workshop on community rights and heritage is dedicated to the interrelations between communities, heritage and climate change on the example of coastal communities. Themes – traditional communities, indigenous peoples, UNESCO sites, conflicting histories, climate resilience, coastal landscape changes and challenges, heritage impact assessments, heritage in conflicts. The workshop aims to contribute to the cooperation of regional experts in working with contemporary challenges of heritage protection – community inclusion and the implementation of sustainable development goals. The workshop targets expert and heritage community levels.

With the topic of coastal heritage and climate change, we hope to get a deeper understanding of the variety of issues heritage is tackling in the face of rapid climate change via very concrete coastal communities’ perspectives, knowledge, practices and livelihoods. This workshop concentrates on holistic approaches to coastal heritage – tangible and intangible, movable and immovable heritage, landscapes and spaces, land and water.  

Workshop schedule:

Monday, 22.08

9.00-19.00 Start at Kalev Spa. Pre-tour with bus led by Robert Treufeldt (ICOFORT). Tallinn – Sillamäe City – Narva castle (lunch at Rondeel) and Kreenholm (Jaanus Mikk) – Sinimäed (Ivika Maidre ja Igor Sedunov, coffee and pies) – Tallinn

Tuesday, 23.08

9.00-12.00 Start at Kalev Spa Pretour in Tallinn with public transport – Memorial of the Victims of Communism and Maarjamäe memorial, led by Robert Treufeldt, ICOFORT

12.30 -13.30 Lunch /Rottermann R14, lunch offer 7.50/5.00 eur/

14.00 Battery Sea Fortress, introduction by Artur Ümar, meeting at Chimney

15.00-17.00 Special hybrid workshops in Battery Sea Fortress and zoom, link https://zoom.us/j/94474469350

15.00-16.15 Special workshop on Threats to Ukrainian coastal heritage and communities

Keynote lecture: Mykola Haida. Landscapes of War.

Discussion with ICOMOS Ukraine on the situation in Ukraine. Moderated by Riin Alatalu. ICOMOS Ukraine participants – Olena Serdiuk, Serhii Kozak, Mykola Yakovyna, Mykola Hayda

16.15-17.15 Special workshop on Nordic-Baltic Cooperation “Heritage Dialogues“, Tallinn and web Moderated by Ave Paulus and Arnstein Brekke.

17.15 Evening tour in Battery Sea Fortress Prison Museum with Robert Treufeldt

18.00-19.30 Evening tour in Seaplane Harbour with Mihkel Karu, Teele Saar and Priit Lätti

Dinner /place to be specified/

24.08.2022. Tallinn, Estonian Academy of Arts

Open Conference „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.

10.00 Welcome Words. Mart Kalm, Rector of Estonian Academy of Arts

Ave Paulus, President of ICOMOS Estonia, moderator

10.10 Opening lecture. Riin Alatalu, Estonian Academy of Arts, ICOMOS International. State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn

10.40 Opening lecture. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo University. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition

11.10  Rita Johansen, Vega World Heritage Foundation, Norway. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities

11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve

12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norway. Bryggen Bergen: Facing the Sea

12.40 – 13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.

13.10-14.10 Lunch break /nearest places are in Baltic Station Market/

14.10 – 14.40 Aivar Ruukel. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat

14.40  – 15.10 Hanne Seljesaeter. Kystlaget Salta, Norway. Coastal Heritage Societies are keeping UNESCO Nordic Klinker Boat tradition alive.

15.10 – 15.40 Helgi Sigurdsson. ICOMOS Iceland. Icelandic Antique Boat Tradition 

15.40 – 16.10 Maili Roio. Historical Wrecks in Estonian Waters

16.00 – 18.00 Tour in Tallinn Old Town and Maritime Museum Fat Margaret, led by Henry Kuningas

18.00-19.00 Tour in Maritime museum “Fat Margaret” led by Maili Roio and

19.00 ICOMOS Estonia welcome reception in Maritime museum “Fat Margaret”

25.08. 9-19 Workshop and site visits on the North Coast of Estonia  – Lahemaa. Communities as part of coastal and water heritage management – practice and challenges. Bus from Kalev Spa 9.00

Jägala Linnamäe HEP case.

Hara harbour – Tarvi Velström (Hara), Artur Talvik (Juminda Peninsula Society, SAR)

Käsmu maritime museum and boat building – Aarne Vaik. Lunch and museum 25 eur person

Viinistu harbour – from Fish Factory to Art Haven. Arthur Manitski

Accommodation in Viinistu hotel

26.08. International Conference in Viinistu “Chapel”  “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.

10.00 Welcome words. Leelo Kukk, Vice President of the Environmental Board of Estonia

Riin Alatalu, Vice President of ICOMOS International, moderator

10.10 Opening lecture.  Nils Ahlberg, ICOMOS Committee on Water Heritage, ICOMOS Sweden.  “Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems”

10.40 Opening lecture. Ave Paulus, ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Estonia

11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraine. Ukraine Landscapes of Princely Halych

11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge

12.10 Arnstein Brekke. ICOMOS Norway. Wisdom in Wood – Nordland coastal architecture

12.40 Hele Kiimann, Uppsala University, Maritime Museum. The Research and Popularisation of Maritime Cultural Heritage: Collaboration between Museums, Schools, Local Communities and Universities 

13.10-14.10 Buffet lunch

14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Ireland. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative

14.40 – 15.10  Andris Sne. ICOMOS Latvia. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions

15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Latvia. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing

15.40-16.00 Jaan Vali, Estonian Lighthouse Society. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa

16.00 – 21.00 Evening picnic in the Mohni island and lighthouse complex

27.08 7.30 Viinistu/9.00 Tallinn – 28.08.2022. 19.00 Tallinn. Post-tour to Muhumaa and Saaremaa: Anneli Randla, Kadri Tüür, Inga Raudvassar, Riin Alatalu and Tõnu Sepp

Muhu church and Koguva village community – Maasi Forthill, Valjala church, Kuressaare town (staying overnight), Salme Viking finds exhibition, Kudjape cemetery, Kaali, Pöide church.

The transport partner of the event is GoBus. Special thanks.

The accommodation partner for the workshop is Kalev Spa https://www.kalevspa.ee/en/hotel/spa-offers/ in Tallinn and Viinistu Art Hotel https://www.viinistu.ee/hotell

There is a special price for the accommodation of participants of the workshops,  code ICOMOS. For the presenters, two nights 23.08-25.08 in Tallinn and two nights 25.05-27.08 in Viinistu, are at the organiser’s expense. For additional nights, please, use promo code “ICOMOS” on the official home pages (or contact directly), not other booking sites.

We welcome you to Estonia!

With special thanks to the Nordic Council of Ministers and the Environmental Board of Estonia

On behalf of the organisers and partners of the workshop,

Ave Paulus, 

President of ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia

ave.paulus@artun.ee

+3725239404

Partners of the Workshop, organising committee:

Ave Paulus ICOMOS Estonia, President, CCH, OCD-RBA, Water Heritage, Environmental Board of Estonia

Riin Alatalu ICOMOS Estonia, ICOMOS International Vice President, Estonian Academy of Arts

Nils Ahlberg, ICOMOS Sweden, Water and Heritage Vice President

Magnus Borgos ICOMOS Norway, President

Ulrika Mebus, ICOMOS Sweden, President

Kirsti Kovanen, ICOMOS Finland, President

Katrina Kukaine ICOMOS Latvia, President

Stsiapan Stureika, ICOMOS Belarus, President in exile

Mykola Haida, ICOMOS Ukraine, President

Laura Robinson, ICOMOS OCD-RBA Focal Point

Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA

Jana Jakobsone, ICOMOS Latvia

Käsmu lighthouse. Photo: Toomas Tuul
Tallinn. Toomas Tuul
Viinistu Art Haven and hotel. Toomas Tuul

Heritage Dialogues of Coastal North 27.07.-4.08. 2024

Heritage Dialogues is a cooperation project between Norway and Estonia with the involvement of the Nordic-Baltic region. The international  HeritageDialogues week 2024 lasts from 29.07 to 4.08 in small coastal villages near Bodo—Givær and Fleinvaer islands, Ljønes, and Skjerstad village, Norway, dedicated to culturl capitals of Europe. Workshops in the coastal villages are dedicated to the synergies of heritage and heritage communities, vernacular architecture, cultural landscapes, and seascapes in the face of climate change. Several concerts, exhibitions, and art installations will be held dedicated to the resilience and beauty of cultural landscapes.

During the workshop days, participants share knowledge about heritage communities’ heritage values and perspectives. Artists and musicians resonate with the landscapes and histories. The international perspective is given via the Estonian and Nordic-Baltic angle, rights-based approaches and climate justice, holistic community-centred approach to heritage and cultural landscape conservation. International heritage expert participants will work on locally-based solutions for Europe’s green transition, focusing on climate justice, buildings, and the resilience of coastal livelihoods. Historical homes and historic cultural landscapes are the core of European identity. The coasts of Europe have been tackling changing climate and severe weather conditions throughout millennia. Following ICOMOS – Europa Nostra Heritage Paper recommendations, HeritageDialogues concentrates on heritage-based climate solutions and climate justice. Artists and musicians resonate with the landscapes and people’s values and challenges.

The participation fee 50 euros per day covers seminar/workshop catering and concerts. Accommodation in the locations is provided by organising parties, 80 euros per night in a twin room. For presenters, accommodation is free. Expert workshop participation is limited to 20 experts. Registration is completed with the letter from heritagedialogues@gmail.com https://forms.gle/XbKSBj2mbhPVU3TA8

During the festival days, traditional food made by local people will be served. Public seminars, art events, and concerts will be live-streamed and interactive. Recordings of the events will remain available to the public.

More information —-

https://heritagedialogues.com/en/activities/heritage-dialogues-summer-festival-week-2907-408

ICOMOS Eesti komitee Sydneys ICOMOS GA 2023

ICOMOSi kuulub 11000 eksperti üle maailma, neist 1400 kogunes ICOMOS peaassambleele ja teaudssümpoosionile Austraalias, et valida uus juhatus ning arutada olulisemaid pärandikaitse küsimusi, sh kultuuriväärtuste kaitset sõjakolletes. Link GA2023 kodulehele – https://icomosga2023.org/

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna dotsent Riin Alatalu valiti üleilmse muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. Organisatsioonil on viis asepresidenti. Alatalu esindas ICOMOSi suurimat regiooni – Euroopat juba eelmises juhatuses, suure häältearvuga tagasi valimine on suur tunnustus.

ICOMOS peassamblee teadussümpoosion “Pärand muutub” keskendus muutustele maailmas ja pärandikaitses, põlisrahvaste ja kogukondade tähtsusele. Sümpoosioni korralduskomitee liige ICOMOS Eesti president Ave Paulus vastutas kliimaprogrammi eest, mis tegeles kultuuripärandi ja traditsiooniliste teadmiste väärtustega kliimaeesmärkide saavutamisel.

Elo Lutsepp osales rahvusvahelise maa-arhitektuuri teaduskomitee töös.

Sümpoosionil oli üle 460 ettekande ja arutelu, külalistele tutvustati olulisemaid Sydney ja lähiümbruse pärandipaiku. Kõik rahvus- ja teaduskomiteed olid esindatud ICOMOSi erinevatel tasanditel tehtavat tööd tutvustaval näitusel. ICOMOS peaassamblee ja sümpoosioni auks andis Austraalia valitsus välja hinnalise Austraalia maailmapärandit tutvustava viiedollarilise meenemündi.

Eesti ICOMOS käiku Austraaliasse toetas KÜSK, KULKA ja Kultuuriministeerium

ICOMOS Europe group/ISC20C public seminar “Challenges and dissonance of 20th century heritage”

June 20th 2023 at 13.00 – 17.00
Tartu University Library
Livestreamed https://tv.artun.ee/eka

Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu
Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary,
National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO
Bus, Go Hotel Shnelli.

Dissonant heritage:

  • Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
  • Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola
    Dobrović’s masterpiece
  • Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th
    century architecture of Kosovo
  • Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on
    Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
  • Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication

Coffee break
Urban layers

  • Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
  • Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the
    Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and
    Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
  • Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
  • Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural
    Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
  • Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case
    studies from Slovenia
  • Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International
    works of Álvaro Siza in Europe
    War graves and symbols of occupation
  • Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic
    ideologies
  • Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
  • Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway
    Discussion

Fredi Tompsi juubeliõhtu – 95 pärandimõtisklust

Ootame Teid  28. mail 2023 kell 14.00-18:00 Palmse mõisa Fredi Tompsi 95. juubeli tähistamisele

Fredi Tomps – 95 pärandimõtisklust

Juturing Fredi Tompsi elutööst Eesti ja Lahemaa arhitektuuripärandi hoidmisel, kus osalevad lisaks juubilar Fredi Tompsile Aarne Kann, Juhan Maiste, Lilian Hansar, Riin Alatalu ja teised. Räägime mõisatest ja taluarhitektuurist, linnustest ja kirikutest, muinsuskaitse mõttest ja paljust muust.

Alates kella 16-st sööme torti, peotuju aitavad üleval hoida Lahemaa rahvamuusikud.

Olete teretulnud õnnitlema juubilari!

Sündmust aitab korraldada keskkonnaamet koostöös ICOMOS Eesti ja SA Virumaa muuseumidega

Kontakt:

Ave Paulus 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee