Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadus 746 SE
Meie avalik pöördumine tõukub Riigikogu poolt 20. detsembril erinevatele valdkonnaga seotud organisatsioonidele välja saadetud kaasamiskirjast. Leiame, et ekspertide kaasamine üksnes seadusemuudatuse menetlemise lõppfaasis (st neid seadusloomesse mitte kaasates) ning küsides nende arvamust vahetult jõulupühade eel, lühikese vastamistähtajaga ning väga valikuliselt, kohati ka juhuslikule adressaatide ringile saadetud kirja näol vaid teeskleb kaasamist ja ei vasta seadusloome heale tavale.
Areng on seda kahetsusväärsem, et küsimus ekspertide kaasamisest nõukogude pärandiga seoses tekkinud vaidluste ja küsimuste lahendamisse on olnud Eestis päevakajaline suvest alates. Erialaliidud jt organisatsioonid on selle vajalikkusele juba kahes oma avalikus kirjas ka varasemalt tähelepanu juhtinud:
Ehitusseadustiku muutmise eelnõuga seostuvad arengud muudavad sisulise – ja mitte üksnes formaalse – kaasamise veelgi vajalikumaks. Riigikogus läbis 13. detsembril esimese lugemise ehitusseadustiku muutmise eelnõu eesmärgiga seadustada ja survestada nn punamonumentide ja punasümboolika eemaldamist hoonetelt. Poliitiliselt laetud teema on olnud alates 2022. aasta kevadest tugeva tähelepanu all ja senine protsess, eriti demokraatlikus riigis kohatute salastatud komisjonide ja salastatud nimekirjade küsimus, on pälvinud teravat kriitikat.
Allakirjutanud mõistavad, et sõja olukorras peab okupatsioonisümbolite küsimust vaatama läbi julgeoleku ja poliitika prisma. Allakirjutanud on veendunud, et mitte ainult üksikute otseselt vaenu õhutavateks kvalifitseeritavate objektide, vaid kogu okupatsiooni aegse sümboolika kampaania ja sunni korras eemaldamine mõjutab samuti oluliselt riiklikku julgeolekut, eriti pikas perspektiivis – mälu visuaalsete kandjate lausaline kustutamine, muudab ühiskondliku mälu palju haavatavamaks.
Allakirjutanud organisatsioonide eksperdid on läbi 2022. aasta avaldanud erinevaid artikleid, võtnud sõna nii ajakirjanduses kui ka temaatilistel seminaridel ja konverentsidel, tutvustanud teaduspõhiseid arutelusi ja teiste maade kogemusi ning teinud ettepanekuid, kuidas tõlgendada ja eksponeerida ajalugu nii, et see ei solvaks riigi kodanikke, aga samas ei tekitaks tühje lehekülgi inimeste ajalooteadmistesse ning hoiaks elavana teadmist okupatsioonirežiimi mõju ulatusest ühiskonnas.
Menetletav ehitusseadustiku muudatusettepanek peegeldab tõsiasja, et seadusandja on ekspertide tõstatatud probleeme ignoreerinud ning eksperte ei ole seadusemuudatuse ettevalmistamisse sisuliselt kaasatud. Seda joonib alla ka Riigikogu poolt pühade eel väljasaadetud üksnes formaalne kaasamiskiri.
Muinsuskaitset ja teisi valdkondi mõjutava protsessi juhtimine ehitusseadustiku muutmise kaudu ning politsei järelevalve lisamine ehitusseadustikku on lubamatu praktika ning vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu eesmärk on küsitav, regulatsiooni objekt täpselt defineerimata, selle tõlgendusruum liiga avar. Eelnõu on ebaproportsionaalne ja võib kaasa tuua muudatuse mõtte kuritarvitamise. Eelnõu paneb nii kohalikud omavalitsused, riigiametid, eksperdid kui ka järelevalveasutused vastuolulisse ja erinevaid tõlgendusi võimaldavasse olukorda. Hoomamatu järelmõjuga seaduse muutmine on seda kohatum, et tegu on mitte alalise, vaid ajutise probleemiga, mida soovitakse lahendada kolme kuuga.
Eesti ICOMOS
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Juhime tähelepanu kitsaskohtadele seaduses
Lisa: ICOMOS Eesti komitee koostatud vastuväited eelnõule
Muudatusettepanek:
1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.
Vastuväide: Sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav. Selgusetu on see, kellel on pädevus seda otsustada. Näiteks hiljuti teisaldati Auvere elektrijaama hoonelt elektrisädet kujutav kultuuriväärtuslik monumentaalkunstiteos, mis ei olnud isegi viisnurga kujuline. Veel keerulisem on arhitektuuriga. Kõikjal Eestis on arvestatav hulk stalinistlikke hooneid ning modernistlikku monumentaalkunsti, mis on oma ajastu tunnismärgid, sageli hea kvaliteediga, osaliselt ka tuntud eesti arhitektide ja kunstnike looming. Seaduse muudatuse ettepanek hõlmab ka avalikus kasutuses olevaid siseruume, kus on palju ajastuomast ja kunsti- ning kultuuriväärtuslikku dekoori. Stalinism on neoklassitsismi üks vorme, hoonetelt dekoori, maalingute jms eemaldamine on vastuoluline nii seaduse muudatuse eesmärgi kui ka ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstiväärtuse vaatenurgast. Ajaloo- ja kultuuriväärtus on ka hilisemate perioodide avalikul kunstil ja arhitektuurikeskkonnal.
Eelnõu seletuskiri täpsustab:
Lisaks ei saa välistada, et taoliste avaliku ruumi seisukohast probleemsete hoonete ja rajatiste puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos eksponeerimise viisi ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud tegu toetaval või õigustaval viisil.
Väite püstitus on põhimõtteliselt väär – põhirõhk on antud visuaalsele kujundile, samas saab viha õhutus tekkida vaid siis kui on olemas tõlgeduslik seos. Lähtudes vaid visuaalsest kujundist on võimalik, et seaduse subjektiks muutuvad ka inimesed, kes panevad aknale punase viisnurgakujulise jõulukaunistuse.
Lisaks juhime tähelepanu, et pakutud vabalt tõlgendatava põhimõtte seadusesse raiumine avab tee igasuguste fassaadide ja interjööride muudatuste õigustamiseks.
Muudatusettepanek:
„§ 1321. Haldusjärelevalve
(1) Omavalitsusüksuse poolt käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude järgimise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. Politsei osutab haldusjärelevalve teostajale halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi haldusjärelevalve teostamisel, kui see seisneb vahetu sunni kohaldamises.
Seletuskiri:
Kui praegu oli lubatud KorS §-des 30,31, 32, 49, 50, 51, ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga tuleb erimeetmeid juurde – lisanduvad KorS §-des 34, 44 ja 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid.
“Rajatiste puhul sisaldab säte kitsendavat sõnastust „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel ei peaks kontrollima vaid avalikus kohas olevaid rajatisi, vaid silmas tuleks pidada ka neid rajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult.”
Vastuväide: Eesti õigusruumis on vastuvõetamatu olukord kui oma sisult ja eesmärgilt tõlgendatava ja vastuolulise, teoreetiliselt ekspertteadmisi eirava ja poliitiliselt kallutatud otsuse täitmist turvab politsei. Seletuskiri annab õiguskaitseorganitele õiguse tungida ka sisuliselt inimeste koduaedadesse ning võib kaasa tuua ka pahatahtlikud kaebused.
Muudatusettepanek:
„§ 1331. Järelevalve teostamine mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise üle Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise osas ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise üle haldusjärelevalve või riikliku järelevalve teostamisel võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust, sealhulgas küsitakse vajadusel Muinsuskaitseameti arvamust, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda muinsuskaitseseaduse § 52 alusel luba. “
Seletuskiri:
Kui Muinsuskaitseamet näiteks keeldub töödeks loa andmisest, ent ehitis on vastuolus EhS § 11 lõikes 11 toodud nõudega, on olukorra edasisel lahendamisel muinsuskaitseseaduse alusel kaks võimalust:
– valdkonna eest vastutav minister saab algatada menetluse, et lõpetada mälestiseks olemine, või algatada menetluse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, et lõpetada muinsuskaitsealaks olemine;
– kui mittevastavus on võimalik kõrvaldada nii, et ei pea selleks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetama, saab Muinsuskaitseamet algatada menetluse nõudega kooskõlla viimiseks vajaliku loa andmiseks. .
Vastuväide:
Muudatusettepanekus Muinsuskaitseameti arvamuse arvestamisele viitamine on eksitav ja ettepaneku seletuskiri Muinsuskaitseameti pädevust ja õigusi jämedalt rikkuv ning muinsuskaitseseaduse mõtet moonutav. Nimelt täpsustab seletuskiri (muuseas kaks korda), et Muinsuskaitseametil ei ole võimalust jääda eriarvamusele, sest ehitusseadustiku muudatusega võib survestada mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.
Eelnõu jätab täielikult tähelepanuta st poliitikute meelevalda kultuuriväärtuslikud objektid, mis ei ole riikliku kaitse all, sh ka need, mida on väärtustatud miljööaladel, erinevates planeeringutes või avalikult kättesaadavates alusuuringutes.
Seaduse muudatuse eesmärgi täitmiseks moodustab Vabariigi Valitsus komisjoni. Eelnõu seletuskiri sätestab ainult “Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 21 nimetatud valitsuskomisjon, mille ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse kehtestab vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Lisaks saab komisjoni liikmeteks nimetada teisi eksperte (nt julgeolekuvaldkonnast).”
Vastuväide: Kuna seaduse muudatuse eesmärk on tõlgendatav, ei ole aktsepteeritav olukord, et suurte volitustega komisjon, mis saab õiguse sekkuda Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse pädevuses olevatesse küsimustesse, moodustatakse tagantjärele ning on selgusetu kui suur osakaal komisjonis on kultuuri- ja pärandiekspertidel.
Pärandikaitsjate ekskursioon Sillamäe kutluurimajas 2015. Oliver Orro, Madis Tuuder jt. Foto: Ave Paulus
ICOMOS Nordic-Baltic Network in cooperation with ICOMOS Rights-Based Approaches Working Group, International Scientific Committee on Water and Heritage, Estonian Academy of Arts, Environmental Board of Estonia and other partners calls members of ICOMOS and heritage communities to take part in the ICOMOS workshop on coastal heritage, communities and climate in August in Estonia. The working language is English, translations can be provided in case of necessity. The event is supported by the Nordic Council of Ministers
The workshop consists of open conferences, site visits and separate thematic closed workshops in Tallinn and Lahemaa NP. There are two site visits- to the War, and Iron Curtain landscapes up to Sillamäe and the Viking age and medieval coasts of Saaremaa island. The site visits are optional. The heritage workshop is preceded by special workshops on the threats to Ukrainian heritage and future collaboration of Nordic-Baltic ICOMOS NC-s.
Within the workshops, there will be two open conferences for the general public – „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ on 24.08 in Tallinn and “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” on 26.08 in Viinistu. Registration for the conference participants in Tallinn and Viinistu is open here https://forms.gle/GgAkMN7NzCTUTxby6 .
The third Nordic-Baltic workshop on community rights and heritage is dedicated to the interrelations between communities, heritage and climate change on the example of coastal communities. Themes – traditional communities, indigenous peoples, UNESCO sites, conflicting histories, climate resilience, coastal landscape changes and challenges, heritage impact assessments, heritage in conflicts. The workshop aims to contribute to the cooperation of regional experts in working with contemporary challenges of heritage protection – community inclusion and the implementation of sustainable development goals. The workshop targets expert and heritage community levels.
With the topic of coastal heritage and climate change, we hope to get a deeper understanding of the variety of issues heritage is tackling in the face of rapid climate change via very concrete coastal communities’ perspectives, knowledge, practices and livelihoods. This workshop concentrates on holistic approaches to coastal heritage – tangible and intangible, movable and immovable heritage, landscapes and spaces, land and water.
Workshop schedule:
Monday, 22.08
9.00-19.00 Start at Kalev Spa. Pre-tour with bus led by Robert Treufeldt (ICOFORT). Tallinn – Sillamäe City – Narva castle (lunch at Rondeel) and Kreenholm (Jaanus Mikk) – Sinimäed (Ivika Maidre ja Igor Sedunov, coffee and pies) – Tallinn
15.00-16.15 Special workshop on Threats to Ukrainian coastal heritage and communities
Keynote lecture: Mykola Haida. Landscapes of War.
Discussion with ICOMOS Ukraine on the situation in Ukraine. Moderated by Riin Alatalu. ICOMOS Ukraine participants – Olena Serdiuk, Serhii Kozak, Mykola Yakovyna, Mykola Hayda
16.15-17.15 Special workshop on Nordic-Baltic Cooperation “Heritage Dialogues“, Tallinn and web Moderated by Ave Paulus and Arnstein Brekke.
17.15 Evening tour in Battery Sea Fortress Prison Museum with Robert Treufeldt
18.00-19.30 Evening tour in Seaplane Harbour with Mihkel Karu, Teele Saar and Priit Lätti
Open Conference „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.
10.00 Welcome Words. Mart Kalm, Rector of Estonian Academy of Arts
Ave Paulus, President of ICOMOS Estonia, moderator
10.10 Opening lecture. Riin Alatalu, Estonian Academy of Arts, ICOMOS International. State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn
10.40 Opening lecture. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo University. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition
11.10 Rita Johansen, Vega World Heritage Foundation, Norway. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities
11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve
12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norway. Bryggen Bergen: Facing the Sea
12.40 – 13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.
13.10-14.10 Lunch break /nearest places are in Baltic Station Market/
14.10 – 14.40 Aivar Ruukel. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat
25.08. 9-19 Workshop and site visits on the North Coast of Estonia – Lahemaa. Communities as part of coastal and water heritage management – practice and challenges. Bus from Kalev Spa 9.00
26.08. International Conference in Viinistu “Chapel” “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.
10.00 Welcome words. Leelo Kukk, Vice President of Environmental Board of Estonia
Riin Alatalu, Vice President of ICOMOS International, moderator
10.10 Opening lecture. Nils Ahlberg, ICOMOS Committee on Water Heritage, ICOMOS Sweden. “Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems”
10.40 Opening lecture. Ave Paulus, ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Estonia
11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraine. Ukraine Landscapes of Princely Halych
11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge
12.40 Hele Kiimann, Uppsala University, Maritime Museum. The Research and Popularisation of Maritime Cultural Heritage: Collaboration between Museums, School, Local Communities and Universities
13.10-14.10 Buffet lunch
14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Ireland. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative
14.40 – 15.10 Andris Sne. ICOMOS Latvia. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions
15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Latvia. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing
15.40-16.00 Jaan Vali, Estonian Lighthouse Society. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa
16.00 – 21.00 Evening picnic in the Mohni island and lighthouse complex
27.08 7.30 Viinistu/9.00 Tallinn – 28.08.2022. 19.00 Tallinn. Post-tour to Muhumaa and Saaremaa: Anneli Randla, Kadri Tüür, Inga Raudvassar, Riin Alatalu and Tõnu Sepp
Muhu church and Koguva village community – Maasi Forthill, Valjala church, Kuressaare town (staying overnight), Salme Viking finds exhibition, Kudjape cemetery, Kaali, Pöide church
The transport partner of the event is GoBus. Special thanks.
The accommodation partner for the workshop is Kalev Spa https://www.kalevspa.ee/en/hotel/spa-offers/ in Tallinn and Viinistu Art Hotel https://www.viinistu.ee/hotell
There is a special price for the accommodation of participants of the workshops, code ICOMOS. For the presenters, two nights 23.08-25.08 in Tallinn and two nights 25.05-27.08 in Viinistu, are at the organiser’s expense. For additional nights, please, use promo code “ICOMOS” on the official home pages (or contact directly), not other booking sites.
We welcome you to Estonia!
With special thanks to the Nordic Council of Ministers and Environmental Board of Estonia
On behalf of the organisers and partners of the workshop,
Ave Paulus,
President of ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia
ave.paulus@artun.ee
+3725239404
Partners of the Workshop, organising committee:
Ave Paulus ICOMOS Estonia, President, CCH, OCD-RBA, Water Heritage, Environmental Board of Estonia
Riin Alatalu ICOMOS Estonia, ICOMOS International Vice President, Estonian Academy of Arts
Nils Ahlberg, ICOMOS Sweden, Water and Heritage Vice President
Magnus Borgos ICOMOS Norway, President
Ulrika Mebus, ICOMOS Sweden, President
Kirsti Kovanen, ICOMOS Finland, President
Katrina Kukaine ICOMOS Latvia, President
Stsiapan Stureika, ICOMOS Belarus, President in exile
Mykola Haida, ICOMOS Ukraine, President
Laura Robinson, ICOMOS OCD-RBA Focal Point
Arnstein Brekke, ICOMOS Norway, OCD-RBA
Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA
Jana Jakobsone, ICOMOS Latvia
Käsmu lighthouse. Photo: Toomas TuulTallinn. Toomas TuulViinistu Art Haven and hotel. Toomas Tuul
ICOMOS Estonia NC, ISC20c and ICOMOS Nordic-Baltic section cordially invite ICOMOS members to Estonia in June 2023 to the ICOMOS Europe Group and Nordic-Baltic meetings and public conference “Challenges of 20th Century Heritage” accompanied by a study tour. Online participation is enabled for the meeting and conference.
Preliminary agenda:
17.06 Saturday Sightseeing in Tallinn on individual agreements,
18.06 Sunday 12:00 Sightseeing in Tallinn Old Town;
17:00 Tour in Nõmme suburb;
18:00 Welcome drinks in Nõmme
19.06 Monday
Europe and Nordic-Baltic group meeting Part I (Ukraine/ Heritage alerts)
Tallinn 20th century heritage tour
20.06 Tuesday. Early morning departure to Tartu by bus (185 km)
12.00 Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library.
– dissonant monuments and memorial buildings – 20th century heritage as ecological footprint and resource
Special session on Nordic-Baltic dissonant heritage
(deadline of abstracts 20. March, see below)
Tours in Tartu
20:00 Departure to Vidrike (close to Otepää, 50 km from Tartu)
21.06 Wednesday
10:00 EG meeting Part II
12-15 Nordic-Baltic session in Hellenurme dedicated to the common challenge in the protection of historical industrial heritage
15:00 Kääriku, Kobela, Otepää 20th century heritage.
20:00 Midsummer programme – Võro and Seto Intangible Heritage
22.06 Thursday Tour 20th century heritage in rural areas, end in Tallinn at 19:00.
Subject: ICOMOS Heritage Alert – Philadelphia Police Headquarters (Roundhouse), Philadelphia, USA
Dear Sir,
The undersigned national and international historic preservation and conservation organizations express our serious concern for the uncertain future of the Philadelphia Police Administration Building (aka Roundhouse). The Roundhouse is of national and international significance as well as important to the architectural and social history of Philadelphia. The design of the Roundhouse was shaped by the international experience of its architects, engineers, and contractors as well as their deep knowledge of and commitment to a positive future for Philadelphia’s physical and social environment. Geddes, Brecher, Qualls and Cunningham’s (GBQC) were awarded second place finish in the international Sydney Opera House competition and were recognized as the American Institute of Architect’s national firm of the year. The Roundhouse is one of the most important works of the internationally recognized “Philadelphia School” of architects for its embrace of the school’s three principles: engagement with its context, influence of social analysis and urban planning and treatment of the building as a complex machine.
The Roundhouse is a unique custom kit of parts, virtually all architectural precast concrete. Estonian engineer, August Komendant’s daring structural design was state of the art in precast concrete internationally. Warren Cunningham’s experience with concrete buildings and airbases in the UK and US, including the National Landmark Wright Brother’s Visitor Center, and the use of the Dutch precasting system, Schokbeton, were essential to realizing the unique form and features of the Roundhouse. On its completion, the Roundhouse was publicized and celebrated nationally and internationally. The Roundhouse retains its significant character defining features and is in sound structural and architectural condition based on cursory observations. Its open plan design is eminently adaptable for a variety of new uses.
The social history of the Roundhouse is internationally important as well. The unrealized intent for the Roundhouse was to improve Philadelphia’s police/community relations by placing a visitor friendly and aesthetically welcoming police headquarters in the community and moving the police out of City Hall. Currently, international heritage organizations are focused on the preservation and interpretation of places of prejudice, abuse, conflict, and oppression that will inform current and future generations of past acts against equality, equity, and freedom. Acknowledging and presenting the too often brutal and biased policing history associated with the Roundhouse should be a meaningful component of theRoundhouse’s preservation and reuse.
It is understood that the City intends to sell the Roundhouse building and site. Currently, the Roundhouse is not listed on the Philadelphia Register of Historic Places or National Register of Historic Places. Further, there is currently no protection for its preservation, proper treatment, and long-term maintenance. We, the undersigned, respectfully implore the City of Philadelphia to:
properly list the Roundhouse on the local and national register of historic places, not only an essential recognition of its importance but also a prerequisite for access to the state and national historic preservation tax credit programs that can meaningfully support private sector investment in its proper treatment;
place an easement and/or deed restrictions on the sale of the property that would protect the exterior character and significant interior features of the building; and
develop substantive criteria for the selection of a purchaser that will give meaningful credit to the purchaser’s demonstrated intent, experience and creative approach to preserving and sensitively reusing the Roundhouse and to the creative and respectful development of the rear of the site.
Thank you for your consideration of the concerns and recommendations presented here. The undersigned organisations stand ready to assist in any way possible in the preservation and sensitive adaptive use of the Roundhouse for the benefit of future generations of Philadelphians and for the benefit of the heritage of the world.
Yours sincerely,
Teresa Patricio, President, International Council on Monuments and Sites (ICOMOS) Jack Pyburn, FAIA, President, ICOMOS International Scientific Committee on 20th Century Heritage Uta Pottgiesser, Chair, Docomomo International Douglas Comer, President, US ICOMOS Ave Paulus, President, ICOMOS Estonia Robert Meckfessel, President, Docomomo / US William Whitaker, President, Docomomo/ US/ Philadelphia Triin Ojari, Director, Estonian Museum of Architecture
Rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) Eesti komitee palub Õiguskantsleri hinnangut Vabariigi Valitsuse 10. novembril 2022. a heaks kiidetud eelnõule muuta ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ning riigivaraseaduse muutmise seadust.
Muudatusettepanek on ajendatud soovist eemaldada avalikust ruumist okupatsioonirežiimi toetavad ja vaenu õhutavad sümbolid ning tagada riigi sunnimeede selle teostamiseks. Justiitsministri ajakirjanduses esitatud väitel on Eestis selliseid objekte 200-300. Riigikantselei on tegelenud vastava nimekirja koostamisega, kuid Eesti ühiskonnale ootamatul ja lubamatul viisil seda nimekirja ei avalikkuse ega ekspertidega ei jagata. Peamine info seni hävitatud monumentidest pärineb ajakirjandusest.
ICOMOS Eesti komitee hinnangul tuleb okupatsioonisümbolite probleemi lahendamisel tegeleda nimekirjas olevate objektidega, korraldada demokraatlik, eksperte ning kogukondi kaasav arutelu, mida sellest pärandist saab käsitleda vaenu õhutamisena ja kas need tuleb eemaldada või säilitada. ICOMOS Eesti komitee eeldab, et enamuse objektide osas on olemas ühiskondlik konsensus. ICOMOS Eesti komitee rõhutab, et eelmiste põlvkondade pärandi teadlik hävitamine on iseloomulik totalitaristlikele režiimidele ja toob kaasa ajaloolise mälu kustutamise.
Muinsuskaitset ja teisi valdkondi mõjutava protsessi juhtimine ehitusseadustiku muutmise kaudu ning politsei järelevalve lisamine ehitusseadustikku on lubamatu praktika. ICOMOS Eesti komitee hinnangul on selline demokraatlikus riigis kohatu taktika vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu eesmärk on ICOMOS Eesti komitee hinnangul küsitav, regulatsiooni objekt täpselt defineerimata, selle tõlgendusruum liiga avar. Eelnõu on ebaproportsionaalne ja võib kaasa tuua muudatuse mõtte kuritarvitamise. Eelnõu paneb nii kohalikud omavalitsused, riigiametid, eksperdid kui ka järelevalveasutused vastuolulisse ja erinevaid tõlgendusi võimaldavasse olukorda. Hoomamatu järelmõjuga seaduse muutmine on seda kohatum, et tegu on mitte alalise, vaid ajutise probleemiga, mida soovitakse lahendada kolme kuuga.
Kirjale on lisatud konkreetsed küsimused ja vastuväited eelnõule.
Lugupidamisega,
Riin Alatalu
ICOMOS aseesimees
Ave Paulus
ICOMOS Eesti komitee juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Lisa: ICOMOS Eesti komitee vastuväited eelnõule
Muudatusettepanek:
1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.
Vastuväide: Sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav. Selgusetu on see, kellel on pädevus seda otsustada. Näiteks hiljuti teisaldati Auvere elektrijaama hoonelt elektrisädet kujutav kultuuriväärtuslik monumentaalkunstiteos, mis ei olnud isegi viisnurga kujuline. Veel keerulisem on arhitektuuriga. Kõikjal Eestis on arvestatav hulk stalinistlikke hooneid ning modernistlikku monumentaalkunsti, mis on oma ajastu tunnismärgid, sageli hea kvaliteediga, osaliselt ka tuntud eesti arhitektide ja kunstnike looming. Seaduse muudatuse ettepanek hõlmab ka avalikus kasutuses olevaid siseruume, kus on palju ajastuomast ja kunsti- ning kultuuriväärtuslikku dekoori. Stalinism on neoklassitsismi üks vorme, hoonetelt dekoori, maalingute jms eemaldamine on vastuoluline nii seaduse muudatuse eesmärgi kui ka ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstiväärtuse vaatenurgast. Ajaloo- ja kultuuriväärtus on ka hilisemate perioodide avalikul kunstil ja arhitektuurikeskkonnal.
Eelnõu seletuskiri täpsustab:
Lisaks ei saa välistada, et taoliste avaliku ruumi seisukohast probleemsete hoonete ja rajatiste puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos eksponeerimise viisi ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud tegu toetaval või õigustaval viisil.
Väite püstitus on põhimõtteliselt väär – põhirõhk on antud visuaalsele kujundile, samas saab viha õhutus tekkida vaid siis kui on olemas tõlgeduslik seos. Lähtudes vaid visuaalsest kujundist on võimalik, et seaduse subjektiks muutuvad ka inimesed, kes panevad aknale punase viisnurgakujulise jõulukaunistuse.
Lisaks juhime tähelepanu, et pakutud vabalt tõlgendatava põhimõtte seadusesse raiumine avab tee igasuguste fassaadide ja interjööride muudatuste õigustamiseks.
Muudatusettepanek:
„§ 1321. Haldusjärelevalve
(1) Omavalitsusüksuse poolt käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude järgimise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. Politsei osutab haldusjärelevalve teostajale halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi haldusjärelevalve teostamisel, kui see seisneb vahetu sunni kohaldamises.
Seletuskiri:
Kui praegu oli lubatud KorS §-des 30,31, 32, 49, 50, 51, ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga tuleb erimeetmeid juurde – lisanduvad KorS §-des 34, 44 ja 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid.
“Rajatiste puhul sisaldab säte kitsendavat sõnastust „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel ei peaks kontrollima vaid avalikus kohas olevaid rajatisi, vaid silmas tuleks pidada ka neid rajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult.”
Vastuväide: Eesti õigusruumis on vastuvõetamatu olukord kui oma sisult ja eesmärgilt tõlgendatava ja vastuolulise, teoreetiliselt ekspertteadmisi eirava ja poliitiliselt kallutatud otsuse täitmist turvab politsei. Seletuskiri annab õiguskaitseorganitele õiguse tungida ka sisuliselt inimeste koduaedadesse ning võib kaasa tuua ka pahatahtlikud kaebused.
Muudatusettepanek:
„§ 1331. Järelevalve teostamine mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise üle Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise osas ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise üle haldusjärelevalve või riikliku järelevalve teostamisel võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust, sealhulgas küsitakse vajadusel Muinsuskaitseameti arvamust, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda muinsuskaitseseaduse § 52 alusel luba. “
Seletuskiri:
Kui Muinsuskaitseamet näiteks keeldub töödeks loa andmisest, ent ehitis on vastuolus EhS § 11 lõikes 11 toodud nõudega, on olukorra edasisel lahendamisel muinsuskaitseseaduse alusel kaks võimalust:
– valdkonna eest vastutav minister saab algatada menetluse, et lõpetada mälestiseks olemine, või algatada menetluse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, et lõpetada muinsuskaitsealaks olemine; – kui mittevastavus on võimalik kõrvaldada nii, et ei pea selleks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetama, saab Muinsuskaitseamet algatada menetluse nõudega kooskõlla viimiseks vajaliku loa andmiseks. .
Vastuväide:
Muudatusettepanekus Muinsuskaitseameti arvamuse arvestamisele viitamine on eksitav ja ettepaneku seletuskiri Muinsuskaitseameti pädevust ja õigusi jämedalt rikkuv ning muinsuskaitseseaduse mõtet moonutav. Nimelt täpsustab seletuskiri (muuseas kaks korda), et Muinsuskaitseametil ei ole võimalust jääda eriarvamusele, sest ehitusseadustiku muudatusega võib survestada mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.
Eelnõu jätab täielikult tähelepanuta st poliitikute meelevalda kultuuriväärtuslikud objektid, mis ei ole riikliku kaitse all, sh ka need, mida on väärtustatud miljööaladel, erinevates planeeringutes või avalikult kättesaadavates alusuuringutes.
Seaduse muudatuse eesmärgi täitmiseks moodustab Vabariigi Valitsus komisjoni. Eelnõu seletuskiri sätestab ainult “Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 21 nimetatud valitsuskomisjon, mille ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse kehtestab vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Lisaks saab komisjoni liikmeteks nimetada teisi eksperte (nt julgeolekuvaldkonnast).”
Vastuväide: Kuna seaduse muudatuse eesmärk on tõlgendatav, ei ole aktsepteeritav olukord, et suurte volitustega komisjon, mis saab õiguse sekkuda Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse pädevuses olevatesse küsimustesse, moodustatakse tagantjärele ning on selgusetu kui suur osakaal komisjonis on kultuuri- ja pärandiekspertidel
Arhitektuurikonverents „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ toimub 9. detsembril kell 10-17 Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis. Korraldaja on keskkonnaamet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja ICOMOS Eestiga
Konverentsil arutleme järgnevatel teemadel – pärandikaitse printsiibid üldisemalt ja Lahemaal; erinevate ajalookihtide hoidmine maastikus; uus hoonestus ajaloolises keskkonnas; vana ehitise rekonstrueerimine; kliimaneutraalsus. Näitemaastikuks on Lahemaa rahvuspark. Osalemiseks vajalik eelregistreerumine kuni 7.12.2022. Registreeruge palun sellel lingil https://forms.gle/FqdXaMn7VSqRnqn78
Andro Mänd, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse esimees
Ave Paulus, ICOMOS Eesti juhatuse esinaine, keskkonnaamet
Jaan Manitski, Viinistu kunstisadam
10.50 Riin Alatalu. Uus ja vana. Muinsuskaitsja vaade
11.10 Ülar Mark. Vahet pole?
11.30 Emil Urbel. Millal saab uuest vana?
11.50 kohvipaus
12.20 Jarmo Vaik. Maastiku mälu
12.40 Margit Mutso. Ajaloo võlu ja valu
13.00 Raul Vaiksoo. Käisin äsja Lätimaal
13.30-14.30 lõuna
14.30-16.30 Ümarlaud „Uus ja vana. Keskkonna harmoonia ja reeglid“. Ümarlauda modereerivad Ave Paulus ja Riin Alatalu, osalevad Maret Vildak, Mart Keskküla, Henry Kuningas, Ülar Mark, Raul Vaiksoo, Margit Mutso, Andro Mänd, Mattias Agabus, Siiri Nõva, Emil Urbel jt
Palume neil, kes ei esine sõnavõttudega, toetada lõuna- ja kohvipause 15 euroga,”Lõunapausi toetus” 15 eurot Mittetulundusühing Eesti ICOMOS arvelduskontole EE254204278618753001
Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu Sanatooriumi pargi arendusega seotud küsimusi ja esitas arvamuse Tartu Linnavalitsusele, Keskkonnaametile ja Muinuskaitseametile.
Sanatooriumi pargi alale on Tartu Linnavolikogu 07.04.2005 otsusega kehtestatud detailplaneering, millega on eramute ja haiglate vahel paiknevasse parki kavandatud 16 väikeelamut.
Planeerimise eesmärk on kaaluda erinevaid huvisid – omandiõigusest lähtuvaid huvisid, ennekõike aga avalikke huvisid, mis hõlmavad nii kultuuri kui ka looduspärandi säilimist, keskkonnakaitset, avaliku ruumi ja kogukonna huvide kaitset.
Nii erialaringkondades kui ka ajakirjanduses on olnud korduvalt kriitikat, et omavalitsused lubavad ellu viia moraalselt vananenud planeeringuid, kus kõik need huvid on jäetud kaalumata või on linnaehituslik olukord nii palju muutunud, et neid tuleb uuesti kaaluda. Tartu Sanatooriumi pargi planeering on selge näide moraalselt vananenud planeeringust ja on lubamatu seda praegusel kujul ellu viia.
Tänaseks on pargi naabrusesse rajatud mitmed õppehooned ja ehitatud elumaju, mis on olulisel määral muutunud planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikku olukorda ja vajadusi. Pargist on kujunenud mitut linnaosa ühendav roheala, mis on aktiivses kasutuses – seal tegeletakse tervisespordiga, jalutatakse lemmikloomadega, talvel on pargis suusarajad. Eriti ilmekalt tuli pargi olulisus välja Covidi aegsel isolatsiooniperioodil, mil pargis vaba aja veetmine oli ainuke võimalus füüsilise ja vaimse tervise turgutamiseks.
ICOMOS Eesti juhib otsustajate tähelepanu sellele, et pargi rajajad on nii Eesti kui ka Soome kultuuriajaloos olulised isikud – Eesti-Soome kirjanik Aino Kallas ja diplomaat ning riigitegelane Oskar Kallas ja põllumajandusteadlane Aleksander Eisenschmidt. Piirkond koos pargiga omab väärtust nii ajaloolise kui ka tänase linnaehitusliku keskkonnana. Tegemist on omaaegsete villade juurde rajatud aed-parkidega, mida võib pidada pargikujunduse vähesäilinud näiteks.
Peame äärmiselt oluliseks Aino ja Oskar Kallase kodumaja ja seda ümbritseva pargiala korrastamist ja väärtustamist Eesti kultuuriloos olulise paigana ja avatud linnaruumina.
Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu toomkiriku varemetesse Toomemäel restoraniäri planeerimisega seotud küsimusi ja otsustas teha käesoleva avaliku pöördumise Tartu Ülikooli Senatile, Tartu Linnavalitsusele ja Muinsuskaitseametile.
Toomemäel kõrgub üks Eesti vanimaid ja haruldasemaid keskaegseid kultuurimälestisi. 13. – 15. sajandil ehitatud Tartu toomkirik oli monumentaalseim sakraalehitis kogu Vana-Liivimaal, st Eesti ja Läti alal. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses toimunud põhjalikud uurimis-, konserveerimis- ja restaureerimistööd on teeninud eesmärki anda kiriku ehituskehandist ja arhitektuurist võimalikult algupärane pilt. Toomkirik on sisuliselt ka kalmistu, selle põrandaalune täideti keskajal tihedalt hauakastide ja üksikmatustega. Toomkiriku varemetel ja ümbritseval kalmistul on väga kõrge kultuuripärandi ja avaliku ruumi iseväärtus, mille võimalikult puutumatuna hoidmine tulevastele põlvedele peab olema selle mälestisekompleksi käsitlemise prioriteet.
Muinsuskaitseseaduses sätestatud põhimõtete (§ 3) esimestes alapunktides on rõhutatud, et ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel tuleb lähtuda kultuuri- ja elukeskkonna kvaliteedi hoidmise põhimõttest ning et lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (art 12) kohaselt ei tohi mis tahes struktuurne arendamine avaldada negatiivset mõju kaitstavatele varadele ning nende ümbruse arhitektuurilisele ja ajaloolisele iseloomule. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kavandatav uusehitis ei vasta eelnimetatud põhimõtetele ja on nendega ilmselges vastuolus.
Toomkiriku varemetesse klaasist paviljonina kavandatud restoran rohkem kui sajale inimesele koos klaasist seintega teenindussaali, läbipaistmatute seintega abiruumide (sh tualetid) ja köögiga rikub mälestist tema terviklikkuses ja autentsuses, suleb varemete avatuse, läbipaistvuse ning avaliku ruumi, lõhub vaateid varemetele ning risustab tervikpilti väärikast mälestisest. Restoran ei väärinda, vaid kasutab ära ja lõhub toomkiriku varemete kultuuriväärtust. Restorani rajamine toomkiriku varemetesse suleb avaliku ruumi ning ei võimalda jätkata seal avalikke tegevusi ja sündmusi, mis ei rikkunud kultuurimälestise kehandit ja arvestasid mälestise väärikusega. Matustele restorani rajamine on meie kultuuriruumis kohatu.
Toomkiriku varemetel Toomemäe pargis on väga kõrge kultuuripärandi iseväärtus ja sümbolväärtus. Sedavõrd jõuline era- ja ärihuvist kantud kultuurimälestise ärakasutamine ja avaliku ruumi sulgemine Toomemäel on lubamatu. Toomkiriku varemed ja kalmistu tuleb säilitada terviklikult ja autentselt avaliku kultuuriruumi ja keskkonna osana praegustele ja tulevastele põlvedele.
ICOMOS Põhja-Balti võrgustik koostöös Eesti kunstiakadeemia ja keskkonnaametiga kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. augustil Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias ja 26. augustil Lahemaal Viinistul toimuvatest rannapärandi konverentsidest. Töökeeleks on inglise keel. Üritust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Registreerida saate selle lingi kaudu https://forms.gle/JZhxzxHGMSsqhjG5A
LIVESTREAM: https://tv.artun.ee/eka
24. augustil toimub Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents „Rannaalade maailmapärand ja pärandkogukonnad“
10.00 Tervitussõnad. Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor
Ave Paulus, ICOMOS Eesti president, moderaator
10.10 Avaloeng. Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. kuidas elab Tallinna vanalinn? UNESCO 50 – kuidas elab Tallinna vanalinn? State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn
10.40 Avaloeng. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo Ülikool. Inimõigused, kultuurilised õigused, pärand ja traditsioon. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition
11.10 Rita Johansen, Vega Maailmapärandi Fond, Norra. Vega maailmapärand – väike ühiskond väljakutsete ja võimalustega. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities
11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Asukohad UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialal. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve
12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norra. Bergeni Bryggen: Näoga mere poole. Bryggen Bergen: Facing the Sea
12.40-13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. Kliimamuutuste mõju identiteedile: veealune kultuuripärand. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.
12.40 – 13.40 Lõunapaus
14.00 – 14.30 Aivar Ruukel, Haabjaselts. Eesti ühepuulootsik maailmapärandiks. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat
14.30 – 15.00 Hanne Seljesaeter. Rannikuselts Salta, Norra. Norra rannakultuuri seltsid – UNESCO Põhjamaade klinkerpaatide traditsioonide hoidjad. Coastal Heritage Societies keeping UNESCO Nordic Klinker Boat tradition alive.
15.30 – 16.00 Maili Roio, Muinsuskaitseamet. Ajaloolised vrakid Eesti vetes. Estonian Historical wrecks.
26.08. Viinistu kabelis v hea ilma korral kunstimuuseumi siseõues toimub rahvusvaheline konverents “Näoga mere poole – pärandi ja traditsioonide seosed” Räägime rannapärandist ja merekultuurist.
10.10 Avaloeng. Nils Ahlberg, ICOMOS veepärandi komitee, ICOMOS Rootsi. Veepärand Rootsis – suur tähtsus ja suured probleemid. Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems
10.40 Avaloeng. Ave Paulus, ICOMOS Eesti, Keskkonnaamet. Lahemaa rannapärandi terviklik kontseptsioon. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Lahemaa
11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraina. Ukraina Halõtši maastikud. Ukraine Landscapes of Princely Halych
11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Väljakutsed muutuvas kliimas väikestele veepiiril asuvatele muinsuskaitsealustele hoonetele. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge
12.40 Hele Liimann, Uppsala ülikool. /Teema täpsustub/
13.10-14.10 lõuna
14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Iirimaa. Harbourview: Iiri-Walesi võrgustiku koostöö. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative
14.40 – 15.10 Andris Sne. ICOMOS Läti. Eelajalooline ja ajalooline rannapärand Lätis: kadunud paigad ja elavad traditsioonid. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions
15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Läti. Pärand ja selle hoidjad Läti looderannikul – säilitamine, kohandamine, arendamine. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing.
15.40-16.00 Jaan Vali, Eesti Tuletorni Selts. Lahemaa ajaloolised tuletornid ja navigatsioonivahendid. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa
Eelnõus on välja toodud 273 matmispaika (ajaloomälestised) ning kaks monumenti (kunstimälestised), mille Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel mälestiseks olemine soovitakse lõpetada, kuna nende kaitse on tagatud ka Sõjahaudade Kaitse Seadusega (SHKS).
ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kiirkorras 275 mälestise kaitse lõpetamise protsess, asjakohase analüüsi ja selgitusteta, pole seaduspärane ning kahjustab lisaks pärandile Eesti muinsuskaitse mainet ja põhimõtteid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
Muinsuskaitseamet on välja toonud, et soovitakse lõpetada topeltkaitset. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et SHKS kohane ja MuKS alune kaitse pole samaväärne ega topeltkaitse MuKS tähenduses. Muinsuskaitseamet on kõnealuses eelnõus ka ise üheselt öelnud, et tegemist pole topeltkaitsega MuKS § 20 lõike 1 punkti 3 tähenduses – “sõjahaudade kaitset ei ole topeltkaitse vältimise ning mälestiseks olemise lõpetamise alusena MuKS-s eraldiseisvalt välja toodud”. Järelikult ei ole võimalik kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist selle paragrahvi ja punkti alusel. Täiendavalt märgime, et MuKS menetlemise eelnõu seletuskirja § 118 on viidatud üheselt, et SHKS sisalduv erisus haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõpetamise kohta peab olema kooskõlas MuKS sisalduva mälestiseks olemise lõpetamise alustega (§ 20).
ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kaitse lõpetamise menetlus tuleb läbi viia MuKS § 20 alusel ja vastavate ekspertiisidega kultuuri- ja kaitseväärtustest ja selle lõpetamise võimalikkusest ja asjakohasusestt. MuKS § 20 sätestab mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ning muutmise reeglid. Lõikes 3 sätestatakse MuKS seletuskirja kohaselt, et mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlus viiakse läbi sama korra järgi kui kaitse alla võtmine. St mälestiseks olemise lõpetamiseks küsitakse puudutatud isikute arvamust, koostatakse eksperdihinnang ja kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitsealaks lõpetamine viiakse läbi avatud menetluses. Antud ettepaneku ja nimekirja juures sellist protseduuri järgitud ei ole. Palume seda teha. Palume esitada koos eelnõuga 275 mälestise vastavad ekspertiisid ning kaasata puudutatud isikud, järgida seadusega ette nähtud menetlust koos mõistlike tähtaegadega. Märgime, et hetkel onokupatsioonimonumentide ja II maailmasõja traagilise pärandi teema väga tundlik ja nõuab väga korrektset ja põhjendatud lähenemist.
Ettepanekus sisaldub nimekiri 275 mälestisega, mis koosneb 273 väidetavast sõjahauast ja matmispaigast ning 2 kunstimälestisest. Nimekiri sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Väärtuste ja topeltkaitse analüüs eelnõu juures puudub ning nimekiri võib sellest johtuvalt lugeda vigaseks ja puudulikuks.
Ajaloomälestistena kaitse all olevate sõjahaudade ja matmispaikade nimekiri sisaldab 273 kirjet. MuKS alusel tuleb ajaloomälestiste puhul kaaluda eksperthinnanguga nende väärtust ajaloomälestistena ja alternatiive. Tegemist on mittetäieliku nimekirjaga eritüübilistest sõjahaudadest, matmispaikadest ja tähistest juba kaitse all olevatel kalmistutel, mitte kaitse all olevatel kalmistutel, avalikel väljakutel ja parkides ning ka eramaal.
Nimekirja enda koostamine sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Nimekirja koostamiseks peaks kõigepealt teadma täpselt ajaloolisi kalmistuid, sõjahaudu ja matmispaiku ning Nõukogude sõjamälestusmärke. Teadaolevalt pole aga neist isegi arvulist ülevaadet. Vastavate alusuuringute ja inventuuride puudumise tõttu ei ole võimalik teada, millised matmispaigad üldse on topeltkaitse all.
Nimekirjas on mitu mälestistena kaitstud sõjahauda ja matmispaika, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolisel kalmistul ning on tõepoolest MuKS mõistes topeltkaitse all. Kuid on ka eraldiasuvaid sõjahaudu ja matmispaiku, mis praegu ongi kaitstud iseseisva mälestisena ning millel topeltkaitse MuKS tähenduses puudub. Nende sõjahaudade ja matmispaikade (nt mälestis nr 10, ingeri pagulaste kalmistu Põllkülas; mälestis nr 23, “Eestirannal” hukkunute kalmistu Prangli saarel) kavatsetav väljaarvamine lõpetaks nende üle igasuguse riikliku kaitse.
Samas on jäänud käsitlemata palju sõjahaudu ja matmispaiku, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolistel kalmistutel. Miks ühed sellised sõjahauad ja matmispaigad on arvatud nimekirja ja teised on jäänud välja, pole eelnõus selgitatud.
Samuti on jäetud käsitlemata haudadelt eemaldatavate tähiste ja muude matmispaikades asuvate sõjamonumentide edasine saatus. Pärandi olemus eeldaks, et tähiste jm musealiseerimine või muu lahendus, oleks siiski reglementeeritud ja dokumenteeritud.
Sõjahaudade ja terroriohvrite hukkamiskohtade puhul tuleb kindlasti arvestada ka Eestile rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest võetud kohustustega, mille rikkumine kahjustab Eesti kui õigusriigi mainet. Terroriohvrite hukkamiskohad on seotud II MS traagilise pärandiga, sh juudi kogukonna suhtes. Nimekirjas on lisaks Nõukogude pärandile näiteks ka Saksa kalmistuid ja vangilaagreid.
Kahe kunstimälestisest monumendi puhul ei ole SHKS üldse asjasse puutuv. Nii mälestis reg-nr 6280 “Tehumardi memoriaal, R. Kuld, M. Varik, A. Murdma, 1966 (dolomiit)” kui ka mälestis reg-nr 6281 Saaremaal Tagaveres “Monument II maailmasõjas hukkunud sõduritele, M. Mõtus, 1978 (dolomiit)” mälestisena ei ole tegu ei haudade ega matmispaikadega ning seetõttu ei saa nende mälestiseks olemist eelnõus välja toodud põhjendusel lõpetada.
ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et 275 mälestise kaitse lõpetamisega ilma asjakohaste ekspertarvamusteta ning avaliku menetluseta ei tohi anda signaali, et mälestisi – ajaloolisi haudu ja nõukogudeaegseid tähiseid maastikus – võib kiirkorras ilma aruteluta teisaldada või hävitada. Muinsuskaitse roll on teha just teadlikke valikuid ajaloo tunnismärkide säilitamisest nii avalikus ruumis kui ka muuseumides.
Palume eelnõu tagasi võtta. Kaitse lõpetamise ettepanekud ja protsess tuleb viia läbi iga mälestist eraldi käsitledes, asjakohaselt, eelnevate uuringute ja ekspertiiside toel, kaaludes alternatiivseid võimalusi, kaasates puudutatud isikuid ja järgides häid menetlustavasid.
ICOMOS Eesti komitee on valmis koostööks teemaga edasisel tegelemisel.
1941. aastal aurulaeval “Eestirand” hukkunud inimeste matmispaik Prangli saarel Idaotsa külas.
Eesti laeva “Eestirand” saatus ja tema mälestamine on eriti iseloomulik Eesti traagilisele lõhestatusele Teises maailmasõjas. Nõukogude sõjaväe relvastatud transpordilaevaks muudetud kaubaaurikul oli mitu tuhat mobiliseeritut ning laev liikus augustis 1941 Kroonlinna poole, kui teda ründasid Saksa ja hiljem Soome lennukid. Laeva kapten Boris Nelke tõesti kangelaslik tegutsemine hoidis ära laeva uppumise, kuid päästva randa kinnisõidu jooksul hukkus kümneid laevalviibinuid – seda nii lennukite tule kui ka laeval olnud punaväelaste kaptenile vastutöötamise tõttu.
Nõukogude okupatsiooni ajal pandi matmispaigale mälestuskivi, kuid nii selle kui ka matmispaikade tähistus oli nõukogulik ja valede andmetega. Tänapäeval on mälestuskivilt eemaldatud Nõukogude propagandatekst ning asendatud tekstiga hukkunute mälestamisest. Ka teadaolevate matmispaikade tähistused on asendatud sobivamatega.
Eestirannal hukkunute matmispaik Prangli saarel on unikaalne Teise maailmasõjas hukkunute mälestusmärk, mis sellisena peaks säilitama oma riikliku kultuurimälestise staatuse.
