Avalik pöördumine riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamise ja renoveerimise asjus

ICOMOS Eesti toetab kahe käega kõikide Eestile oluliste kultuuriobjektide korrastamist ja ehitamist, aga peab vajalikuks rõhutada, et uued väärtused ei tohi tulla vanade väärtuste arvel. ICOMOS Eesti on üllatunud, et riiklikult tähtsate objektide valikus on mitmeid ettepanekuid, mis on avalikkuse, ekspertide ja kohalike kogukondadega läbi arutamata.

Kahetseme, et oleme olukorras, kus peame kritiseerima Estonia teatri ja Helioru kontserdimaja asukoha valikuid.

Estonia – maa ja rahva nime kandev teatri- ja kontserdisaal ehitati 1913. aastal Tallinna eestlaste seltsimajana. Estonia majasse on talletunud väga palju meie riigi ja iseolemisega seotud väärtusi, see on Eesti üks suurima sümbolväärtusega hooneid üldse. Hoone tellisid Tallinna eestlased Soome arhitektidelt Wivi Lönnilt ja Armas Lindgrenilt, selle arhitektuur kannab eneseteadvust kasvatava rahva ambitsioone ja unistusi. Rahva algatusel ja rahastusega ehitatud Estonia purustamine II maailmasõjas sümboliseeris rahvusriigi kaotust. Seda olulisem oli inimeste jaoks  ka okupatsiooni püsimisel Estonia taastamine Alar Kotli tundliku projekti järgi.

Estonia ooperi- ja balletiteater on juba aastakümneid soovinud saada uut, suuremat ja parema akustikaga saali. Seoses rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valimisega on taas päevakorral Estonia teatri juurdeehituse kavandamine

Estonia teatri direktor Ott Maaten tutvustas ICOMOS Eesti komiteele Estonia juurdeehituse kavandit, selle visuaal on näha ka Riigikogu Kultuurikomisjoni lehel. Juurdeehitus on kavandatud hoone tagumisele, Pärnu maantee poolsele küljele. Kavandatud lisamaht on sisuliselt sama suur, kuid märgatavalt kõrgem kui olemasolev hoone. Juurdeehitus varjutaks peaaegu täielikult hoone ühe külje.

ICOMOS Eesti mõistab Eesti esindusteatri vajadust suure saali järele, kuid pakutud lahendust ei ole võimalik sellisel kujul ellu viia. Mõned olulisemad põhjused:

·      Estonia asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja UNESCO maailmapärandi alal, kus tuleb sälitada ajaloolise linnatuumiku ja seda ümbritseva muldkindlustuste vööndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elemente.

·      uusehitise alla jääks 16. kuni 19. sajandini pärineva muldkindlustuste vööndi põhilise ehitisena kirdepoolne uus poolbastion, aga ka seda ümbritsev keskaegse vanalinna kaitseehitiste täies ulatuses järgutatud  muldkindlustuste vöönd ise.

·      Estonia on juba praegu Tallinna vanalinna muinsuskaitseala suurim hoone, juurdeehitus muudab selle kaks korda suuremaks. 

·      Soome arhitektide Wivi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritud ja Alar Kotli projekti järgi taastatud hoone arhitektuur on suure sümbolväärtusega, hoone on projekteeritud igast küljest vaadeldavana.

·      Mastaapse juurdeehitusega väheneks oluliselt alles hiljuti rekonstrueeritud Tammsaare park, hoone rajamisel tuleb maha raiuda suur hulk elujõuliseid puid.

ICOMOS Eesti kahetseb, et Eesti Vabariik ja Tallinna Linnavalitsus ei ole suutnud aastakümnete jooksul prioritiseerida Estonia ruumivajaduse rahuldamist ja käsitleda ka selle asukoha küsimust riiklikult tähtsa küsimusena. Nii näiteks oleks võinud uus saal kerkida praeguse Solarise kaubanduskeskuse asemele. Tallinnas, sh südalinna piirkonnas, on jätkuvalt tühje krunte, sh selliseid, mida on ka ooperiteatri jaoks varem välja pakutud. ICOMOS Eesti on seisukohal, et niivõrd tähtsa riikliku ehitise jaoks on oluline leida hea asukoht, soovitavalt linna südames ning leiab, et vajadusel tuleb riigil ja linnal jõuda kokkuleppele eraomanikega, juhul kui see on uue sümbolhoone ehitamiseks vajalik.  

Helioru kontserdimaja rajamise esialgne ettepanek oli teha see Ingeri bastioni kõrvale, nüüd on tekkinud plaan rajada kontserdimaja Skoone bastioni sisse ja peale. Ajalooline muldkindlustuste vöönd ja selle põhiehitised – bastionid – ei ole jäätmaa ega lihtsalt muldkehand või pinnavorm, neid ei saa ajaloolises linnas, saati UNESCO maailmapärandiks tunnistatud linnas totaalselt ümber kujundada. Muldkindlustused on tunnismärgid linna ja selle kindlustuste ajaloolisest kujunemisest, mille sisse, ümber ja peale ebamastaapselt suure uusehitise rajamine võtab võimaluse muldkindlustuste vööndi säilinud kindlustuste eksponeerimiseks, mis on seadustatud vanalinna muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandi ala ühe eesmärgina.

ICOMOS Eesti loodab, et mõlemale Eesti kultuurile olulisele ehitisele leitakse parem asukoht.

ICOMOS seisab hea ja väärtusliku linnaruumi eest ja tunnustab hea arhitektuurse lahendusega uute hoonete – meie kaasaja pärandi – ehitamist, kuid rõhutab, et tänases kliimaprobleemide käes vaevleva ja ressursside mõistlikku kasutamist rõhutavas maailmas tuleb eelistada olemasolevate hoonete korrastamist. Eriti uute rajatiste osas, näiteks Louis Kahni keskus, tuleb kriitiliselt hinnata, kas kavandatud funktsioonid on realistlikud, kas neid saab mahutada teistesse rajatistesse ja kas võimalikud uued ehitised leiavad piisavalt kasutust. Uute hoonete puhul on oluline nende ehitamise ja asukoha valikusse kaasata läbi avalike arutelude või planeeringute kohalikku kogukonda ja Eesti rahvast laiemalt, eriti kui tegemist on üldrahvalikku huvi teenivate objektidega.