Author Archive

Avalik pöördumine riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamise ja renoveerimise asjus

ICOMOS Eesti toetab kahe käega kõikide Eestile oluliste kultuuriobjektide korrastamist ja ehitamist, aga peab vajalikuks rõhutada, et uued väärtused ei tohi tulla vanade väärtuste arvel. ICOMOS Eesti on üllatunud, et riiklikult tähtsate objektide valikus on mitmeid ettepanekuid, mis on avalikkuse, ekspertide ja kohalike kogukondadega läbi arutamata.

Kahetseme, et oleme olukorras, kus peame kritiseerima Estonia teatri ja Helioru kontserdimaja asukoha valikuid.

Estonia – maa ja rahva nime kandev teatri- ja kontserdisaal ehitati 1913. aastal Tallinna eestlaste seltsimajana. Estonia majasse on talletunud väga palju meie riigi ja iseolemisega seotud väärtusi, see on Eesti üks suurima sümbolväärtusega hooneid üldse. Hoone tellisid Tallinna eestlased Soome arhitektidelt Wivi Lönnilt ja Armas Lindgrenilt, selle arhitektuur kannab eneseteadvust kasvatava rahva ambitsioone ja unistusi. Rahva algatusel ja rahastusega ehitatud Estonia purustamine II maailmasõjas sümboliseeris rahvusriigi kaotust. Seda olulisem oli inimeste jaoks  ka okupatsiooni püsimisel Estonia taastamine Alar Kotli tundliku projekti järgi.

Estonia ooperi- ja balletiteater on juba aastakümneid soovinud saada uut, suuremat ja parema akustikaga saali. Seoses rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valimisega on taas päevakorral Estonia teatri juurdeehituse kavandamine

Estonia teatri direktor Ott Maaten tutvustas ICOMOS Eesti komiteele Estonia juurdeehituse kavandit, selle visuaal on näha ka Riigikogu Kultuurikomisjoni lehel. Juurdeehitus on kavandatud hoone tagumisele, Pärnu maantee poolsele küljele. Kavandatud lisamaht on sisuliselt sama suur, kuid märgatavalt kõrgem kui olemasolev hoone. Juurdeehitus varjutaks peaaegu täielikult hoone ühe külje.

ICOMOS Eesti mõistab Eesti esindusteatri vajadust suure saali järele, kuid pakutud lahendust ei ole võimalik sellisel kujul ellu viia. Mõned olulisemad põhjused:

·      Estonia asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja UNESCO maailmapärandi alal, kus tuleb sälitada ajaloolise linnatuumiku ja seda ümbritseva muldkindlustuste vööndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elemente.

·      uusehitise alla jääks 16. kuni 19. sajandini pärineva muldkindlustuste vööndi põhilise ehitisena kirdepoolne uus poolbastion, aga ka seda ümbritsev keskaegse vanalinna kaitseehitiste täies ulatuses järgutatud  muldkindlustuste vöönd ise.

·      Estonia on juba praegu Tallinna vanalinna muinsuskaitseala suurim hoone, juurdeehitus muudab selle kaks korda suuremaks. 

·      Soome arhitektide Wivi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritud ja Alar Kotli projekti järgi taastatud hoone arhitektuur on suure sümbolväärtusega, hoone on projekteeritud igast küljest vaadeldavana.

·      Mastaapse juurdeehitusega väheneks oluliselt alles hiljuti rekonstrueeritud Tammsaare park, hoone rajamisel tuleb maha raiuda suur hulk elujõuliseid puid.

ICOMOS Eesti kahetseb, et Eesti Vabariik ja Tallinna Linnavalitsus ei ole suutnud aastakümnete jooksul prioritiseerida Estonia ruumivajaduse rahuldamist ja käsitleda ka selle asukoha küsimust riiklikult tähtsa küsimusena. Nii näiteks oleks võinud uus saal kerkida praeguse Solarise kaubanduskeskuse asemele. Tallinnas, sh südalinna piirkonnas, on jätkuvalt tühje krunte, sh selliseid, mida on ka ooperiteatri jaoks varem välja pakutud. ICOMOS Eesti on seisukohal, et niivõrd tähtsa riikliku ehitise jaoks on oluline leida hea asukoht, soovitavalt linna südames ning leiab, et vajadusel tuleb riigil ja linnal jõuda kokkuleppele eraomanikega, juhul kui see on uue sümbolhoone ehitamiseks vajalik.  

Helioru kontserdimaja rajamise esialgne ettepanek oli teha see Ingeri bastioni kõrvale, nüüd on tekkinud plaan rajada kontserdimaja Skoone bastioni sisse ja peale. Ajalooline muldkindlustuste vöönd ja selle põhiehitised – bastionid – ei ole jäätmaa ega lihtsalt muldkehand või pinnavorm, neid ei saa ajaloolises linnas, saati UNESCO maailmapärandiks tunnistatud linnas totaalselt ümber kujundada. Muldkindlustused on tunnismärgid linna ja selle kindlustuste ajaloolisest kujunemisest, mille sisse, ümber ja peale ebamastaapselt suure uusehitise rajamine võtab võimaluse muldkindlustuste vööndi säilinud kindlustuste eksponeerimiseks, mis on seadustatud vanalinna muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandi ala ühe eesmärgina.

ICOMOS Eesti loodab, et mõlemale Eesti kultuurile olulisele ehitisele leitakse parem asukoht.

ICOMOS seisab hea ja väärtusliku linnaruumi eest ja tunnustab hea arhitektuurse lahendusega uute hoonete – meie kaasaja pärandi – ehitamist, kuid rõhutab, et tänases kliimaprobleemide käes vaevleva ja ressursside mõistlikku kasutamist rõhutavas maailmas tuleb eelistada olemasolevate hoonete korrastamist. Eriti uute rajatiste osas, näiteks Louis Kahni keskus, tuleb kriitiliselt hinnata, kas kavandatud funktsioonid on realistlikud, kas neid saab mahutada teistesse rajatistesse ja kas võimalikud uued ehitised leiavad piisavalt kasutust. Uute hoonete puhul on oluline nende ehitamise ja asukoha valikusse kaasata läbi avalike arutelude või planeeringute kohalikku kogukonda ja Eesti rahvast laiemalt, eriti kui tegemist on üldrahvalikku huvi teenivate objektidega. 

Koolitus Pärandikogukonnad ja õigused

ICOMOS Eesti ja Eesti Kunstiakadeemia ning ICOMOSi „Meie ühine väärikus – õiguste põhine lähenemine“ töögrupp korraldasid 2.-5. septembril 2020 Tallinnas ja veebis rahvusvahelise seminari “Pärandikogukonnad ja inimõigused“. Koolitus toimus koos IUCN ja ICCROMiga.

Koolituse viisid läbi Dr. Peter Bille Larsen Genfi Ülikoolist ja Dr. Stener Ekern Oslo Ülikoolist. ICCROMi esindasid Rohit Jigyasu ja Eugene Jo, IUCNi  Tim Badman. Sissevaate pärandi ja turismi vahekorda andis Claudio Milano Barcelona Autonoomsest Ülikoolist.  Koolitust modereerisid Bente Mathisen (Norra), Riin Alatalu, Ave Paulus ja Triin Talk.

Koolitus keskendus kogukonna põhisele  pärandi kaitsele ning inimõiguste põhimõtete rakendamisele. Õiguste põhine lähenemine keskendub otsusprotsessidele ning selle eesmärk on jälgida, et kedagi, eriti vähemusi ja haavatavaid ühiskonna gruppe, ei jäetaks otsuste tegemisel kõrvale. Koolituse eesmärk oli õppida, kuidas märgata otsustega mõjutatavaid  isikuid ja kogukondi ning kuidas kaasata neid otsustusprotsessi.

Neli päeva kestnud koolitusel osales ligi 50 osalejat ja vaatlejat 24 riigist  Euroopas, Aasias, Ameerikas, Austraalias ja Lähis-Idas. Koolitus koosnes nii teoreetilistest loengutest kui ka osalejate näidisjuhtumistest. Kogukonna õiguste põhjalikumaks käsitluseks olid näidisjuhtumid jagatud teemaplokkidesse – mitmekihilised mälumaastikud, turismist mõjutatud linnakeskkonnad ja majandustegevuse piirangud kaitsealadel. Koolituse põhjal on koostamisel artiklite kogumik.

Lisainfo: Riin.alatalu@artun.ee

ICOMOS Estonia and Estonian Academy of Arts hosted 2.-5.09.2020 in Tallinn and in the web the „Our Common Dignity “ working group training course „Heritage Communities and Human Rights “. Training course was held together with IUCN and ICCROM.

The training course was led by  Peter Bille Larsen, the University of Geneva, and  Stener Ekern, the University of Oslo. ICCROM was represented by Rohit Jigyasu and Eugene Jo, IUCN by Tim Badman. Special contribution on heritage and tourism was given by Claudio Milano from Autonomous University of Barcelona. Thematic modules were moderated by Bente Mathisen, Riin Alatalu,  Ave Paulus (ICOMOS “Our Common Dignity” working group), and Triin Talk (EKA). 

The training course focused on community-based heritage protection, the theory and application of human rights-based approaches in the heritage field. The rights-based approaches method follows the decision making processes and aims that nobody, specially marginalized and vulnerable groups in heritage actions, are left behind. The aim of the seminar was to train how to map who are the relevant individuals and communities and how should they be involved in the decision-making process. 

The four-days training brought together nearly 50 participants and observers from 24 countries in Europe, Asia, Americas, Australia and Middle-East. The course combined theoretical approaches from the lecturers and practical case-study presentations from participants. Each day the community rights were discussed under different angle – the multi-layered memory sites, the tourism affected urban heritage and restrictions on economic activities in protected landscapes.  The training has a follow up as a publication.

Additional information: riin.alatalu@icomos.org

Foto: https://whc.unesco.org/en/list/356/gallery/&index=13&maxrows=12

ICOMOS Türgi taunib Hagia Sophia muutmist mošeeks

HAGIA SOPHIA peab säilima kõigi oma kihistustega, religioonide ülese vendluse ja maailmarahu sümbolina. Foto: Tim Schnarr whc.unesco.org/en/documents/116919

10. juuli  2020

6. sajandist pärinevat Hagia Sophiat on Vahemeremaades sajandeid imetletud kui arhitektuuri meistriteost. Ta on vaimustanud külastajaid oma seinu ja põrandaid kaunistava marmori, hiiglasliku kupli ja säravate kuld- ja hõbemosaiikidega. Sultan Mehmet II Vallutaja muutis selle 15. sajandi keskpaigas mošeeks ja ottomanid pidasid hoonest väga lugu. Sultan Mehmet II moodustas selle kultuuripärandi kaitseks fondi, annetades mitmeid kinnisvarasid hoone ülalpidamiseks tagades nii hoone säilimise.

Pärast Türgi iseseisvussõda võttis Türgi Vabariik Anatoolia kultuuripärandi oma hoole alla, ekspertidele tehti ülesandeks mälestiste korrastamine nende identiteeti muutmata. Osa annetatud kinnisvarast (waqfid) muudeti muuseumideks, raamatukogudeks jms, millega tagati nende korrashoid. Näitena võib esile tuua seldžukkide medresed Konyas ja Sivases ning Mahmut Pasha Bazaari Ankaras.

1934. aasta Atatürki ja tema valitsuse liikmete otsus muuta Hagia Sophia muuseumiks peegeldab Türgi Vabariigi maailmavaadet ja selle ‘ühise kultuuripärandi’ käsitlust. Ilmalik Türgi valis muuseumifunktsiooni, et võimaldada teaduslikku uurimistööd ja kaitsta ning esitleda üleilmse väärtusega pärandit parimal moel. Kohandamisega muuseumiks toodi taas nähtavale hoone vahepeal kinnikaetud kunstiteosed. Muuseumifunktsioon võimaldas eksponeerida figuraalseid mosaiike ja kalligraafilisi tahvleid rahumeelselt ja sallivalt teineteise kõrval. Mihrab, kantsel, sultani galerii ja kõnepult, mis olid lisatud ottomanide ajal mošee vajadusteks, säilitati omal kohal ja Hagia Sophiast sai mälestis, mis tutvustas inimestele kõikjalt maailmast Türgi mitmekihilist ajalugu.

Tänu Türgi riigi tulevikku suunatud otsusele on paljude riikide teadlased uurinud mälestise arhitektuuri, kandekonstruktsioone, dekoratiivseid elemente jne ning teinud ettepanekuid selle restaureerimiseks. Hagia Sophia kaitseks saadi ekspertabi UNESCOlt kui Hagia Sophia kanti osana ajaloolisest Istanbulist maailmapärandi nimekirja 1985. aastal. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sh ICCROM, Maailmapärandi Fond, Princetoni Ülikool ja Saksa Teadusfond, korraldasid kupli ja piilarite tehnilisi uuringuid ja toetasid seeläbi konserveerimistöid.

Täna arutletakse Hagia Sophia muutmise üle mošeeks. Otsus teha Hagia Sophiast muuseum võimaldas esile tõsta selle mitmekihilist olemust läbi sajandite. Kasutuse muutmise läbi ei tohi väheneda võimalus mõista Hagia Sophiat kui 6. sajandist pärinevat kunsti ja arhitektuuri meistriteost. Muuseumi funktsiooni säilitamine tähendab ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud silmapaistva ülemaailmse väärtuse – selle kihilise identiteedi – säilitamist. 

Riigi otsuste järjepidevuse põhimõtet silmas pidades on ainuõige jätkata Hagia Sophia kasutamist muuseumina. Muuseumi funktsioon oli määrav ka selle kandmisel Maailmapärandi nimekirja. UNESCO maailmapärandi konventsiooni allkirjastanud riigina on Türgi Vabariigil kohustus järgida konventsiooni reegleid. Austada tuleb ka Türgi riigi rajaja Atatürgi ja tema mõttekaaslaste otsuseid. Hagia Sophia on Istanbuli kõige külastatavam muuseum. Seal toimuvad pideval teaduslikud uuringuid ja konserveerimistööd. Hiljutine ingli näo leidmine kupli kirdeviklil annab tunnistust, et ehitisel on veel palju avastamata saladusi. Interjööris sajandeid säilinud mosaiigid on kõrge kunstilise väärtusega ja neid ei tohi kinni katta.

Kultuuripärandi kaitse mõte on tutvustada kultuuriobjektide autentset väärtust ja selle tunnuseid, kaitsta ja korrastada neid, austada nende ajaloolisi ja muidu olulisi väärtusi ning kindlustada, et erinevad ühiskonnagrupid mõistaks neid ja hindaks nende olulisust ning peaksid neid oma elu rikastavaks ja tähendusrikkaks osaks. Mälestiste olulised elemendid tuleb säilitada nende algses asukohas. Rahvusvahelisel tasandil väärtustatakse ajaloolise mälu ja üleilmse, kõikehõlmava ning rahvuste ülese kultuuri hoidmist. Hagia Sophia esitlemist koos kõigi tema kihistustega ei tohi takistada, et see maailma arhitektuuriajaloo imeline monument saaks edaspidigi kõiki meid inspireerida kui religioonideülese vendluse ja maailma rahu sümbol.

ICOMOS TÜRGI KOMITEE

Workshop on Rights-based approaches at the Interpret Europe conference

Interpret Europe – European Association for Heritage Interpretation organized an International Web Conference “Fostering Heritage Communities” in 8.-11.05.2020. A workshop on Rights-Based Approaches was provided by Ave Paulus and Riin Alatalu from ICOMOS Estonia. The presentation on the principles of the RBA and the importance of empowering the communities and respect for locals was complimented by several videos and received lively feedback from the experts working with the interpretation of the sites for the visitors.

Rahvusvaheline Muuseuminõukogu ICOM ja rahvusvaheline muinsuskaitse ekspertorganisatsioon ICOMOS avaldasid ühispöördumise kultuuripärandi kaitseks sõjalistes konfliktides.

Pöördumine on leitav siit: https://www.icomos.org/en/89-english-categories/home/70868-statement-on-the-threats-to-cultural-heritage-in-case-of-armed-conflicts

Relvastatud konfliktides ja poliitilistes rahutustes on alates aastatuhande vahetusest üha enam sattunud rünnaku alla kultuuripärandiobjektid. Neid on rüüstatud või tahtlikult hävitatud, et rahastada sõjategevust või mõjutada vastaste eneseväärikust ja usaldust. Muuseumid ja kultuuriväärtused on ohus paljudes maailma riikides.

Rahvusvaheline muuseumide nõukogu ICOM ja rahvusvaheline muinsuskaitse ekspertnõukogu ICOMOS on maailma pärandikogukonna esindajatena selle pärast väga mures, eriti värskete arengute valguses. ICOM ja ICOMOS tuletavad kõigile osapooltele meelde 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvastatud konfliktide korral.

Konventsioonis lepivad osalisriigid kokku, et „iga rahva kultuuriväärtustele tekitatav kahju tähendab kahju kogu inimkonna kultuuripärandile, sest iga rahvas annab oma panuse maailmakultuuri.” Ameerika Ühendriigid ratifitseerisid Haagi konventsiooni 2009. aastal, Iraan 1959. aastal.

Mõlemad riigid on ka 1972. aasta maailmapärandi konventsiooni osalisriigid. Ameerika Ühendriigid ratfitseeris selle esimese riigina 1973. aastal ja tal on selle edendamisel olnud võtmeroll. Iraanis on 24 UNESCO maailmapärandi nimekirja paika, millel on suur kultuuriline ja looduspärandi tähtsus – mitte ainult iraanlastele, vaid kogu inimkonnale ja selle kollektiivsele mälule.

Lisaks võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 2017. aastal ühehäälselt vastu resolutsiooni 2347, mis ütleb:”ebaseaduslikke rünnakuid usulistel, hariduslikel, kunstilistel, teaduslikel või heategevuslikel eesmärkidel püstitatud ehitiste või ajaloomälestiste vastu võib teatavatel asjaoludel ja vastavalt rahvusvahelistele seadustele käsitleda sõjakuriteona ja selliste rünnakute toimepanijad tuleb kohtu alla anda ”.

ICOM ja ICOMOS mõistavad ühiselt ja teravalt hukka kultuuripärandi tahtliku hävitamise. Kutsume kõiki osapooli üles austama rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis reguleerivad relvastatud konflikte, ja kaitsma maailma kultuuripärandit kõikjal, sõltumata usulistest veendumustest või poliitilistest kavatsustest.





1946. aastal asutatud Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM (International Council of Museums) on suurim ülemaailmne kogu muuseumide valdkonda ühendav organisatsioon. ICOMi kuulub üle 20 000 muuseumi ja 44 700 liiget  138st riigist. ICOMil on 119 rahvuskomiteed  ja 32 rahvusvahelist komiteed. ICOM Eesti Rahvuskomitee (ICOM Eesti) asutati 1992. aastal.

www.icom.museums ; http://www.icomeesti.ee/et

1965. aastal loodud ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) on rahvusvaheline muinsuskaitse eksperte ühendav organisatsioon, mis tegeleb pärandi kaitse ja uurimisega üle maailma. ICOMOSil on 10 546 liiget 151s riigis, 107 rahvuskomiteed ja 28 rahvusvahelist teaduskomiteed. ICOMOS Eesti komitee asutati 1993. aastal

www.icomos.org; http://estonia.icomos.org/

Oma pöördumise  mälestiste kaitseks on avaldanud ka Blue Shield, mis on kultuuripärandi kaitsele relvastatud konfliktides pühendunud rahvusvaheline organisatsioon. https://theblueshield.org/bsi-statement-on-potential-specific-targeting-of-cultural-sites-in-iran/

Lisainfo:

Riin Alatalu, ICOMOS Eesti esimees; riin.alatalu@icomos.org

Agnes Aljas, ICOM Eesti esimees; agnes.aljas@erm.ee

Eesti on hästi esindatud rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS aastakoosolekul Marrakeshis

12.-18. oktoobril toimus Marrakeshis rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOSi aastakoosolek koos Maapiirkondade pärandile ja pärandmaastikele pühendatud teadussümpoosioniga. Eestist osalesid organisatsiooni rahvusvahelise juhatuse liige Riin Alatalu, kultuurmaastike teaduskomitee ekspert Ave Paulus ja Eesti esindaja rahvusvahelises noorte võrgustikus Anita Jõgiste.
Eesti on väga aktiivne üha suuremat tähelepanu pälvivas inimõiguste töörühmas. Ave Paulus ja Riin Alatalu olid ka tänavu töörühma seminari kaaskorraldajad. Aastakoosolekul tunnustati korduvalt maikuus Eestis toimunud rahvusvahelist seminari Pärand ja kogukonnad. Meie kogemus on vajalik alus sarnaste seminaride korraldamisel Ladina-Ameerikas ja Aasias järgmisel aastal.
ICOMOSi viimaste aastate üks olulisi prioriteete on noorte ekspertide kaasamine. Muinsuskaitseametis töötav Anita Jõgiste osales aastakoosolekul esimest korda. Tema sõnul pakkus koosolek väärtusliku võimaluse vaadata oma enda tööd distantsilt ja suuremas pildis.

Heritage and Rights training course and seminar May 1.-6. Tallinn and Lahemaa, Estonia


Heritage and Rights training course and seminar was organised by ICOMOS Estonia and ICOMOS Our Common Dignity/ Rights Based Approaches working group. The training focused on cooperation between state, community and individual in the governance and management of heritage to empower communities, the sustainable development goals.

The training brought together participants from Estonia, Latvia, Norway, Sweden, Ireland, Switzerland, Argentina and Russia. The training was a combination of academic and public lectures, meetings with local communities and experts, site visits and targeted workshops. The training enabled communication between different relevant authorities, experts, students and local communities.

Program in English

ICOMOS Eesti koostöös Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ja Oslo Ülikooli Inimõiguste Keskusega korraldas 1.-6. mail 2019 rahvusvahelise seminari “Pärand ja kogukonna õigused” põhirõhuga kogukondade õigustel pärandi kaitsel ja kasutamisel. . Koolitajate ja esinejate seas on rahvusvahelise pärandikaitse ja õiguste tippeksperdid Eestist, Norrast, Šveitsist, Argentiinast.Koolitus hõlmas nii teoreetilist sissevaadet inimõiguste küsimustele, Läänemeremaade ja Iirimaa juhtumianalüüse ning objektipõhist arutelu.

Koolituse raames toimus kaks avalikku seminari, kohtumised kogukondadega ning ümarlaud Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti esindajatega.

2. mail toimus Eesti Kunstiakadeemias avalik seminar „ Pärand ja Õigused“, mis keskendub kultuuripärandi ja  kogukonna õigustele teoreetilisest perspektiivist. 

5. mail toimus Palmse mõisas ja Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses avalik seminar „Pärandikogukondade kaasamine”, mis keskendub riigi, kogukonna ja üksikisikute vahelisele koostööle ja ülesannetele pärandi haldamisel.  Seminari eesmärgiks on kogukonnakeskse pärandikaitse põhimõtete praktikasse viimine. Seminar lõppeb ühise aruteluringiga.  

Seminari kavaga saab tutvuda siin https://www.kaitsealad.ee/est/koolitus-parand-ja-kogukonna-oigused.

Loe lisaks:

Riin Alatalu . Pärand ja inimõigused Sirp

Indrek Tart . Tallinna vanalinna elanikke peab hoidam kümne küünega. EPL

Vootele Hansen Pärand , lood ja inimese õigus. KesKus

Palmse mõis. Foto Toomas Tuul

Kalaranna fort

Europa Nostra nimetas 2016. aastal Kalaranna fordi ehk Patarei üheks seitsmest Euroopa kõige enam ohustatud mälestiseks. Europa Nostra hinnangu leiab siit.
ICOMOS Eesti kogus ICOMOSi rahvusvaheliste kolleegide abiga hulga näiteid, kuidas sarnaseid mälestisi mujal maailmas hoitakse ja kasutatakse. Saatsime oma ettepankud avaliku kirjana nii Riigikogu kultuurikomisjonile, Kultuuriministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Tallinna Linnavalitsusele. Pöördumine avaldati ka mitmes ajalehes.

Foto: https://redterrormuseum.com/en/museum/history-of-patarei-2/

Rakvere riigigümnaasium

Uute riigigümnaasiumide ehitamine on käivitanud mitmeid arutelusid olemasolevate väärtuslike hoonete väärika kasutamise üle selmet ehitada uusi ja jätta olemasolevad unarusse. Kompromiss on leitud Paides. Endiselt ei ole suudetud pärandit väärtustava lahenduseni jõuda Rakveres ja Kohtla-Järvel.

Alar Kotli projekteeritud Rakvere Gümnaasium

Historical Perspective of Heritage Legislation. Balance Between Laws and Values/ Muinsuskaitse seadused omas ajas. Õiguse ja väärtuse vahekord

Conference commemorating the 350th Anniversary of the 1666 Conservation Act by King Charles XI of Sweden and 50th Anniversary of Tallinn Old Town Conservation Area

2016. aastal möödus vastavalt 350 ja 50 aastat Rootsi kuninga Karl XI muinsuskaitse seadusest ja Tallinna muinsuskaitseala loomisest.Väärikaid tähtpäevi tähistati rahvusvahelise konverentsiga “Muinsuskaitse seadused omas ajas. Õiguse ja väärtuse vahekord” 12.-13. oktoobril 2016.

Conference publication

Conference commemorating important legislative cornerstones brought together experts on heritage, administration and legal issues from all over the World. The organisers of the conference were ICOMOS Estonia, ICLAFI and Nordic- Baltic ICOMOS’s in cooperation with Tallinn Urban Planning Department, Estonian Academy of Arts and National Heritage Board and with the help of Ministry of Culture and Nordic Council of Ministers.

The aim of legislation through all times is to regulate peoples’ interests and behaviour and thus it reflects the relevant problems of the times. The rules that highlight the common values also serve as the generators of these. The target of the conference is to discuss the correlation between legislation and common values.

Conservation Act by King Charles XI of Sweden in 1666 is not the earliest heritage protection act in Europe, but very influential as the Swedish Kingdom of those days included the present Nordic and Baltic countries (Sweden, Finland, Estonia and parts of Latvia, Germany and Russia) and is the ground of current legislation in Sweden and elsewhere. And it is important because of its essence – it did not cover only the property of the King and the Church, but also the Viking age heritage, folk art and tales, ruins of buildings that are out of use, sacred groves and springs etc. The Act regulated the excavations of old graves; it forbid the reuse of ancient monuments as building materials, and the relocation of monuments, etc. Most of the issues covered are still relevant today. For example one can see the ties between forbidding excavation of the graves except for scientific purposes with the contemporary problem of metal detectorists and the obligation to safeguard the valuables from the widespread illicit trade.
Tallinn Old Town Conservation Area was first of the kind in former Soviet Union setting regulations to the development processes and has influenced not only the development but also the common understanding of heritage values. The creation of conservation zone was essential to preserve a unique medieval hanseatic town till now-a-days and develop it as a valuable and respected historical environment.