Avalik pöördumine seoses Riigikogu poolt 20. detsembril 2022 saadetud kaasamiskirjaga ehitusseadustiku muutmise seaduse kommenteerimiseks
07.03.2023 uudis – Eest Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata, pidades seda Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaseks https://www.err.ee/1608906677/president-jattis-nn-punamonumentide-seaduse-valja-kuulutamata
Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadus 746 SE
Meie avalik pöördumine tõukub Riigikogu poolt 20. detsembril erinevatele valdkonnaga seotud organisatsioonidele välja saadetud kaasamiskirjast. Leiame, et ekspertide kaasamine üksnes seadusemuudatuse menetlemise lõppfaasis (st neid seadusloomesse mitte kaasates) ning küsides nende arvamust vahetult jõulupühade eel, lühikese vastamistähtajaga ning väga valikuliselt, kohati ka juhuslikule adressaatide ringile saadetud kirja näol vaid teeskleb kaasamist ja ei vasta seadusloome heale tavale.
Areng on seda kahetsusväärsem, et küsimus ekspertide kaasamisest nõukogude pärandiga seoses tekkinud vaidluste ja küsimuste lahendamisse on olnud Eestis päevakajaline suvest alates. Erialaliidud jt organisatsioonid on selle vajalikkusele juba kahes oma avalikus kirjas ka varasemalt tähelepanu juhtinud:
https://www.err.ee/1608679063/erialaliidud-nouavad-monumendikomisjoni-liikmete-avalikustamist
Ehitusseadustiku muutmise eelnõuga seostuvad arengud muudavad sisulise – ja mitte üksnes formaalse – kaasamise veelgi vajalikumaks. Riigikogus läbis 13. detsembril esimese lugemise ehitusseadustiku muutmise eelnõu eesmärgiga seadustada ja survestada nn punamonumentide ja punasümboolika eemaldamist hoonetelt. Poliitiliselt laetud teema on olnud alates 2022. aasta kevadest tugeva tähelepanu all ja senine protsess, eriti demokraatlikus riigis kohatute salastatud komisjonide ja salastatud nimekirjade küsimus, on pälvinud teravat kriitikat.
Allakirjutanud mõistavad, et sõja olukorras peab okupatsioonisümbolite küsimust vaatama läbi julgeoleku ja poliitika prisma. Allakirjutanud on veendunud, et mitte ainult üksikute otseselt vaenu õhutavateks kvalifitseeritavate objektide, vaid kogu okupatsiooni aegse sümboolika kampaania ja sunni korras eemaldamine mõjutab samuti oluliselt riiklikku julgeolekut, eriti pikas perspektiivis – mälu visuaalsete kandjate lausaline kustutamine, muudab ühiskondliku mälu palju haavatavamaks.
Allakirjutanud organisatsioonide eksperdid on läbi 2022. aasta avaldanud erinevaid artikleid, võtnud sõna nii ajakirjanduses kui ka temaatilistel seminaridel ja konverentsidel, tutvustanud teaduspõhiseid arutelusi ja teiste maade kogemusi ning teinud ettepanekuid, kuidas tõlgendada ja eksponeerida ajalugu nii, et see ei solvaks riigi kodanikke, aga samas ei tekitaks tühje lehekülgi inimeste ajalooteadmistesse ning hoiaks elavana teadmist okupatsioonirežiimi mõju ulatusest ühiskonnas.
Menetletav ehitusseadustiku muudatusettepanek peegeldab tõsiasja, et seadusandja on ekspertide tõstatatud probleeme ignoreerinud ning eksperte ei ole seadusemuudatuse ettevalmistamisse sisuliselt kaasatud. Seda joonib alla ka Riigikogu poolt pühade eel väljasaadetud üksnes formaalne kaasamiskiri.
Muinsuskaitset ja teisi valdkondi mõjutava protsessi juhtimine ehitusseadustiku muutmise kaudu ning politsei järelevalve lisamine ehitusseadustikku on lubamatu praktika ning vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.
Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu eesmärk on küsitav, regulatsiooni objekt täpselt defineerimata, selle tõlgendusruum liiga avar. Eelnõu on ebaproportsionaalne ja võib kaasa tuua muudatuse mõtte kuritarvitamise. Eelnõu paneb nii kohalikud omavalitsused, riigiametid, eksperdid kui ka järelevalveasutused vastuolulisse ja erinevaid tõlgendusi võimaldavasse olukorda. Hoomamatu järelmõjuga seaduse muutmine on seda kohatum, et tegu on mitte alalise, vaid ajutise probleemiga, mida soovitakse lahendada kolme kuuga.
Eesti ICOMOS
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Juhime tähelepanu kitsaskohtadele seaduses
Lisa: ICOMOS Eesti komitee koostatud vastuväited eelnõule
Muudatusettepanek:
1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.
Vastuväide: Sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav. Selgusetu on see, kellel on pädevus seda otsustada. Näiteks hiljuti teisaldati Auvere elektrijaama hoonelt elektrisädet kujutav kultuuriväärtuslik monumentaalkunstiteos, mis ei olnud isegi viisnurga kujuline. Veel keerulisem on arhitektuuriga. Kõikjal Eestis on arvestatav hulk stalinistlikke hooneid ning modernistlikku monumentaalkunsti, mis on oma ajastu tunnismärgid, sageli hea kvaliteediga, osaliselt ka tuntud eesti arhitektide ja kunstnike looming. Seaduse muudatuse ettepanek hõlmab ka avalikus kasutuses olevaid siseruume, kus on palju ajastuomast ja kunsti- ning kultuuriväärtuslikku dekoori. Stalinism on neoklassitsismi üks vorme, hoonetelt dekoori, maalingute jms eemaldamine on vastuoluline nii seaduse muudatuse eesmärgi kui ka ajaloo-, arhitektuuri- ja kunstiväärtuse vaatenurgast. Ajaloo- ja kultuuriväärtus on ka hilisemate perioodide avalikul kunstil ja arhitektuurikeskkonnal.
Eelnõu seletuskiri täpsustab:
Lisaks ei saa välistada, et taoliste avaliku ruumi seisukohast probleemsete hoonete ja rajatiste puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos eksponeerimise viisi ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud tegu toetaval või õigustaval viisil.
Väite püstitus on põhimõtteliselt väär – põhirõhk on antud visuaalsele kujundile, samas saab viha õhutus tekkida vaid siis kui on olemas tõlgeduslik seos. Lähtudes vaid visuaalsest kujundist on võimalik, et seaduse subjektiks muutuvad ka inimesed, kes panevad aknale punase viisnurgakujulise jõulukaunistuse.
Lisaks juhime tähelepanu, et pakutud vabalt tõlgendatava põhimõtte seadusesse raiumine avab tee igasuguste fassaadide ja interjööride muudatuste õigustamiseks.
Muudatusettepanek:
„§ 1321. Haldusjärelevalve
(1) Omavalitsusüksuse poolt käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude järgimise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. Politsei osutab haldusjärelevalve teostajale halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi haldusjärelevalve teostamisel, kui see seisneb vahetu sunni kohaldamises.
Seletuskiri:
Kui praegu oli lubatud KorS §-des 30,31, 32, 49, 50, 51, ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga tuleb erimeetmeid juurde – lisanduvad KorS §-des 34, 44 ja 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid.
“Rajatiste puhul sisaldab säte kitsendavat sõnastust „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel ei peaks kontrollima vaid avalikus kohas olevaid rajatisi, vaid silmas tuleks pidada ka neid rajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult.”
Vastuväide: Eesti õigusruumis on vastuvõetamatu olukord kui oma sisult ja eesmärgilt tõlgendatava ja vastuolulise, teoreetiliselt ekspertteadmisi eirava ja poliitiliselt kallutatud otsuse täitmist turvab politsei. Seletuskiri annab õiguskaitseorganitele õiguse tungida ka sisuliselt inimeste koduaedadesse ning võib kaasa tuua ka pahatahtlikud kaebused.
Muudatusettepanek:
„§ 1331. Järelevalve teostamine mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise üle Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise osas ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise üle haldusjärelevalve või riikliku järelevalve teostamisel võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust, sealhulgas küsitakse vajadusel Muinsuskaitseameti arvamust, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda muinsuskaitseseaduse § 52 alusel luba. “
Seletuskiri:
Kui Muinsuskaitseamet näiteks keeldub töödeks loa andmisest, ent ehitis on vastuolus EhS § 11 lõikes 11 toodud nõudega, on olukorra edasisel lahendamisel muinsuskaitseseaduse alusel kaks võimalust:
– valdkonna eest vastutav minister saab algatada menetluse, et lõpetada mälestiseks olemine, või algatada menetluse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, et lõpetada muinsuskaitsealaks olemine;
– kui mittevastavus on võimalik kõrvaldada nii, et ei pea selleks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetama, saab Muinsuskaitseamet algatada menetluse nõudega kooskõlla viimiseks vajaliku loa andmiseks. .
Vastuväide:
Muudatusettepanekus Muinsuskaitseameti arvamuse arvestamisele viitamine on eksitav ja ettepaneku seletuskiri Muinsuskaitseameti pädevust ja õigusi jämedalt rikkuv ning muinsuskaitseseaduse mõtet moonutav. Nimelt täpsustab seletuskiri (muuseas kaks korda), et Muinsuskaitseametil ei ole võimalust jääda eriarvamusele, sest ehitusseadustiku muudatusega võib survestada mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.
Eelnõu jätab täielikult tähelepanuta st poliitikute meelevalda kultuuriväärtuslikud objektid, mis ei ole riikliku kaitse all, sh ka need, mida on väärtustatud miljööaladel, erinevates planeeringutes või avalikult kättesaadavates alusuuringutes.
Seaduse muudatuse eesmärgi täitmiseks moodustab Vabariigi Valitsus komisjoni. Eelnõu seletuskiri sätestab ainult “Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 21 nimetatud valitsuskomisjon, mille ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse kehtestab vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Lisaks saab komisjoni liikmeteks nimetada teisi eksperte (nt julgeolekuvaldkonnast).”
Vastuväide: Kuna seaduse muudatuse eesmärk on tõlgendatav, ei ole aktsepteeritav olukord, et suurte volitustega komisjon, mis saab õiguse sekkuda Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse pädevuses olevatesse küsimustesse, moodustatakse tagantjärele ning on selgusetu kui suur osakaal komisjonis on kultuuri- ja pärandiekspertidel.
Pärandikaitsjate ekskursioon Sillamäe kutluurimajas 2015. Oliver Orro, Madis Tuuder jt. Foto: Ave Paulus
