Heritage Dialogues together with cooperaation partner ICOMOS Estoniaa warmly welcomes everybody to the Heritage Dialogues Festival week 28.07 – 4.08.2024 in coastal villages around Bodø, the cultural capital of Europe 2024. Heritage Dialogues is a series of international and interdisciplinary creative workshops dedicated to the resilience and beauty of the heritage of coastal landscapes and villages in Norway, Estonia, and North Europe. The programme includes subprogrammes on architecture and heritage conservation, music and arts, and local livelihoods and traditions.
Arnstein Brekke, leader of the Heritage Dialogues project and conservation officer in Bodø municipality, emphasizes the significance of coastal heritage: “The festival aims to highlight the resilience and fragility of coastal cultures and ecosystems in a changing world, fostering connections between places and people from across Europe. The festival is set in the unique heritage landscapes of Misværmarka, Ljønes village, Givær, and Fleinvær islands. In collaboration with local communities, participants will explore the coastal village’s heritage —its nature and culture, past and present, histories and people, buildings and lifestyles, handicrafts and arts, voices and music.”
Ave Paulus, international coordinator of Heritage Dialogues and heritage expert from the Estonian coast: „Among the 50 active participants of the festival are besides Norwegians heritage experts and architects from Estonia and Nordic countries, musicians and artists from up to Faroe islands. All share a deep appreciation for coastal culture and a love for the sea.“
Open festival days consist of several seminars, exhibitions, roundtables, walks, and concerts. „Pitesamiske stemmer“ on 28.07 resonates with Pite Sami heritage – stories, buildings, music, language, places and people. 31.07 festival in Ljønes is dedicated to coastal landscapes, fjords, buildings, and climate change. Heritage Dialogues open festival day on Givær on 2.08 and deals with coastal livelihoods, histories, heritage and communities. 3.08 roundtable and concerts in Fleinvær island conclude the festival week.
The open festival days are free of charge and open to all, both in-person and online. Due to the small size of the venues, prior registration is required. The events will be live-streamed on the festival homepage and Facebook. For more information and registration, visit https://heritagedialogues.com/
Heritage Dialogues is a collaborative project involving several organizations and institutions from Norway, Estonia, and other Nordic countries. It has received financial support from Nordic Culture Point, the Municipality of Bodø, the Sami Parliament, the Directorate for Cultural Heritage, the Estonian Ministry of Culture, the Eesti Kulturkapital, ICOMOS Estonia, and others.
Villu Veski, jazz musician from Muhu island, Estonia, and coordinator of the music programme of Heritage Dialogues : “The nature of the coast is most inspiring place to create and listen to music.”
Heritage Homes in Green Transition and Renovation Waves
28-29 October 2024, Tallinn, Estonia
Conference & Stakeholder Roundtable
Aims: 1) to gather lessons from current and past renovation waves in the Nordic region regarding historic buildings; 2) to exchange experiences from ongoing research and development programmes on energy renovation and heritage; 3) to conduct a roundtable with stakeholders on Green Transition Charter of Estonian Heritage Buildings. (
Format: hybrid
Locations: Acdemy of Arts and Ministry of Culture of Estonia, Tallinn
October 28th, 2024 – Conference Presentations
Estonian Academy of Arts 11.00-18.00
October 29th, 2024 – Working Groups and Stakeholder Roundtable
10.00-13.00 – Parallel working groups in Estonian Academy of Arts
14.00 – 17.00 – Stakeholder Roundtable on Green Transition Charter of Estonian Heritage Buildings, Estonian Ministry of Culture (in Estonian language)
14.00 – 17.00 Networking and site visits for invited speakers and ICOMOS experts according to specific interests:
Centre of Rural Architecture, Estonian Open-Air Museum
The Institute of Civil Engineering and Architecture, TalTech
The Centre of Sustainable Renovation, Kalamaja
Organisers: ICOMOS Estonia in cooperation with Estonian Ministry of Culture, Estonian Ministry of Climate, Estonian National Heritage Board, Tallinn Technical University, Estonian Academy of Arts
Contact:
Ave Paulus, Presdient of ICOMOS Estonia, estonia@icomos.org
ICOMOS Eesti komitee (edaspidi komitee) ei nõustu jätkuvalt Muinsuskaitseameti (edaspidi amet) seisukohaga, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ning palub loobuda kavatsusest muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusest ning jätkata kaitsekorra koostamise protsessi ja menetlusega.
Amet sedastab oma vastuses, et Valgas on mitmeid väärtuslikke ajaloolisi kihistusi ja leiab, et need on säilinud vaid fragmentaarselt ning ei moodusta üheselt mõistetavat ja tajutavat terviklikku linnaruumi, mis vastaks riikliku kaitse üldistele ning muinsuskaitseala kriteeriumitele. Muinsuskaitseseaduse ((MuKS) RT I, 7.03.2023, 61) § 10 lg 2 ja KM 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” (RT I, 10.11.2020, 7) § 1 lg 2 kohaselt võib asi või maa-ala vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile ning kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.
Ameti 2022. aastal koostatud eksperdiarvamuses „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ tõdetakse ekslikult, et tegemist ei ole esinduslikuma ja hästi säilinud linnatuumikuga Eestis (lk. 10), kuna arvestamata on jäetud Valga ja selle muinsuskaitseala eripäraga.
Komitee jääb oma seisukoha juurde, et Valga muinsuskaitsealal on ajalooliselt väärtuslikke kihte alates keskajast ja lõpetades postmodernismiga, seda nii asula struktuuri ja teedevõrgu, hoonestuse kui kultuurikeskkonna teiste elementide osas. Unikaalsus (vastavus selektiivsuse kriteeriumile) seisneb ka ajastuslisuses – linnaõigused saadi Poola kuningalt – ning Valga-Valka raudteelinna ja piirilinna, kus leiab nt Riia (Liivimaa pealinna), sh selle juugendarhitektuuri, mõjutusi, eripäras. Linnaruumis on reljeefselt eristatavad erinevad ajaloolised hoonestuskihid, mis mahulises plaanis pole teineteist matvad, nende vahel on piisavalt ruumilist avarust, mis loob võimalusi kvaliteetseteks ruumilisteks arenguteks. Arhitekt ja muinsuskaitsja Lilian Hansar märgib doktoritöös „Linnast muinsuskaitsealaks. Linnaehituslike struktuuride muutused Eesti väikelinnades 13.–20. saj”, et erinevate ajastute arhitektuurikihistused ja hoonestusstruktuur peegeldavad linna pikka ajalugu. Hoonestuse vahelduvus ja tühjade kruntide lüngad tähistavad kunagisi lõppe ja alguseid ning just ajaloo mitmekihilisus ja tähenduslikkus lepitab kontraste (lk. 164).
Ameti eksperdiarvamuses leitakse, et linnatuumiku struktuur on linnaruumis tajutav vähestes piirkondades. Leiame, et ajalooline linnastruktuur on Valgas siiski alles ning see tuleb linnapildis jõuliselt esile: säilinud on ajaloolised kesksed tänavad, neil on ajaloolised nimed, valdavalt on säilinud linna tänavate kujunemisajale iseloomulik suletud ja poolsuletud hoonetefrondiga perimetraalne hoonestus, sellele iseloomulikud ehitusjooned ja krundistruktuur. Nendes tänavalõikudes, kus varasem hoonestusstruktuur on hävinud (Kesk-, Sepa- ja Raja tänavad), on algne linnastruktuur samuti tajutav hilisema hoonestuse ja ruumiliste kihistuste kontekstis.
Juhime tähelepanu, et Valga keskaegse alevi arheoloogilise kultuurkihi ja ehitusjäänuste seni mitte leidmine ei võimalda automaatselt järeldada, et alev ei paiknenud hilisema linnatuumiku, praeguse muinsuskaitseala kohal. Sellistele linnamüürita keskaegsetele väikelinnadele (Eestis nt Paide) ja alevitele olid iseloomulikud suured, laia tänavafrondiga kinnistud, mille elamud paiknesid hõredalt tänava ääres, nii et kultuurkiht tekkis vaid eraldatud laikudena majapidamiste ümber ning see võib täiesti puududa tänavatsoonis. Arvestades seniste arheoloogiliste uuringute vähesust ja toimumist eeskätt tänavaaladel, on senises uurimisseisus keskaegsete leidude puudumine loomulik ja ootuspärane. Ei ole ka muud alust oletada või järeldada, et Valga keskaegne alev paiknes kuskil mujal kui muinsuskaitseala kohal, mida ka kõik senised uurijad on kirjalike allikate ja ajaloolise kaardimaterjali alusel üksmeelselt hinnanud (vt Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, 2019, lk. 149–151).
Tõene ei ole ameti 2.05.2024 vastuses olev põhjendus, et võrreldes 1995. aastaga, mil Valga muinsuskaitseala moodustati, on muutunud suhtumine eraomandisse ning täna tuleb varasemast rohkem kaaluda, mida muinsuskaitselised piirangud ja otsused toovad kaasa eraomanikule.
Eesti Vabariigi Põhiseadus ((PS) RT I, 15.05.2015, 2) võeti rahvahääletusel vastu 28.06.1992 ning see jõustus 3.07.1992. Muutumatult kehtivad nii omandipõhiõigus (PS § 32) kui võrdsuspõhimõte (PS § 12). Ka Riigikohtu praktikast ei nähtu muutuseid neisse, ehk eraomandi kaal oleks tänapäeval kaalukam kui põhiseaduse preambulis seatud imperatiiv: riigi kohus on kaitsta Eesti kultuuri(pärandit).
Taasiseseisvunud Eesti esimene muinsuskaitseseadus (RT I 1994, 24, 391) jõustus 28.03.1994 ning ei ole põhjust arvata, et see, nagu ka 1.04.2002 jõustunud muinsuskaitseseadus, mille alusel Valga linnatuumik muinsuskaitse alla võeti, oleks vastuolus põhiseadusega. Lisaks, vaieldamatult oli Valga muinsuskaitseala moodustamine põhjalikult analüüsitud ning kaalutletud protsess ja otsus. Lilian Hansar, käsitledes eelnimetatud doktoritöös üksikasjalikult muinsuskaitsealade loomise ajalugu ja metoodikat, tõdes, et kaitsealade, varasemalt kaitsetsoonide, moodustamine oli kvalitatiivselt uus etapp Eesti arhitektuuriajaloo kui teadusliku distsipliini ajaloos, mis võimaldas kõnelda ja kirjutada ajaloost, kultuurist ja arhitektuurist ning mis mõjutas rahvusliku identiteedi säilimist (lk. 157)
Eksitav on ameti vastuses põhjendus, et muinsuskaitseala säilitamisega jääb piirangute mõju alla suur osa territooriumist, mis ei vajaks riiklikku kaitset ning eraomandit piiratakse muinsuskaitseliste nõuetega ebaproportsionaalselt. Amet märgib, et Valga linna ajaloolise hoonestuse kaitsmine riiklikul tasandil jätkub üksikmälestiste kaitsmisega. Kaitseala (22,7 ha suurune maa-ala) lõpetamise eelnõuga paralleelselt on ette valmistatud kaitsevööndite kehtestamise ning arheoloogilise leiukoha (17,2 ha suurune maa-ala) määramise eelnõud. Mälestiste kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas kehtivad muinsuskaitselised piirangud, vastavalt MuKS § 58 ja § 26, sh ei ole kaitsevööndites leevendusi ette nähtud. Eelnõudes puudub piirangute mõjuhinnang, sh nii halduskoormusele kui sotsiaal-majanduslik analüüs. Nt ei ole kinnismälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste omanikel, erinevalt muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste omanikest, võimalust taotleda ehitiste korrashoiuks toetust (MuKS § 35). Tegevusetus või tegude kaootilisus ei aita kindlasti täita plaanitavate kaitsevööndite eesmärki – tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas.
Komitee peab vajalikuks rõhutada, et muinsuskaitseala asemele varauusaegse alevi ja uusaegse linna kultuurkihi kaitseks arheoloogilise leiukoha kehtestamine ei kaitse Valga keskaegse alevi ja varauusaegse linna arheoloogilist kultuurkihti senisel ja vajalikul määral. Arheoloogiline leiukoht, erinevalt muinsuskaitsealast, ei võimalda Muinsuskaitseametil anda kaevetööde kavandamisel linnale ja kinnistute omanikele ennetavalt nõu ega nõuda leidmisel väärtuslike ehitusjäänuste (nt Tallinna, Tartu, Riia linnadele ja kohalikele aadlikele kuulunud majade jäänused) säilitamist.
Kohatu on vastuses kommentaar, et Eestis on mitmeid maakondi, kus maakonnakeskuses ei ole muinsuskaitseala (Hiiumaa, Raplamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa) ning Valgamaa ei oleks seetõttu erandlik pretsedent. Ameti kodulehel on kenasti lahti seletatud muinsuskaitsealade kaitse eesmärgid ning kuidas ja miks kaitsealad loodi. Ajaloolise asula maakonnakeskuseks olemine ei ole ju muinsuskaitseala moodustamise põhjuseks. Muinsuskaitsealad on Lihulas ja Rebalas, riiulile on tõstetud kaitseala loomine Sillamäel. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine on aga kindlasti halb regionaalpoliitiline pretsedent, mille mõju on kaitseala lõpetamise eelnõus samuti hindamata.
Komitee hinnangul on amet eksinud hea halduse (PS § 14) ja kaasamise põhimõtete vastu. Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ja väärtuspõhiseks hindamiseks moodustati 2019. aastal töörühm, kuhu kuulusid Valga vallavalitsuse liikmed ning eksperdid arhitektuuriajaloolased Kristo Kooskora ja Oliver Orro, samuti ameti maakonnanõunik Margis Sein, ning mille ülesandeks oli analüüsida ja kaaluda riikliku kaitse eeldusi, nende olemasolul kaasajastada muinsuskaitseala eesmärgid ja põhimõtted ning valmistada ette kaitsekorra eelnõu. Kaitsekorra töörühma töö soikus Covid-pandeemia tõttu, kuid laiali seda ei saadetud. Valga Vallavalitsuse kinnitusel on nende kaasamine muinsuskaitseala lõpetamise protsessi toimunud ainult teavitamise vormis. Samuti on ameti suhtlus omanikega olnud olematu ning puudunud on sisuline koostöö ja arutelu osapoolte vahel. Ka ameti ehitismälestiste ekspertnõukogu ei pooldanud kaitseala lõpetamist. Kohalik omavalitsus on korduvalt ja selgelt väljendanud tahet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala jätkumiseks ning kaitsekorra koostamises osalemiseks. Samuti on kaitseala kestmist toetanud linnakodanikud ja Eesti Muinsuskaitse Selts.
1.08.2021 liitus Eesti Vabariik Faro konventsiooniga, millega võeti enesele kohustus toetada pärandi kogukondi ja ühiselt määratletud pärandit. Valga pärandi kogukond, keda esindab Valga volikogu, toetab ühehäälselt muinsuskaitseala jätkumist ning ootab 30-aastase riikliku kompetentsi ja toe jätku kultuuripärandi kaitsel ja edendamisel piirilinna linnatuumikus. Vallavalitsus on lubanud tagada, et uusi arendusi kavandatakse kooskõlas muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidega. Omavalitsus tunnetab ohtu, et kaitseala kadumisega kasvab ajalooliste ehitiste lammutamise ja kahjustamise surve ning pelgalt planeeringutega seda ei ohja. Omavalitsus tajub vajadust meetmete kompleksi: tingimused, ekspertide tugi, teavitus, toetusmeetmed, jms – järele.
2021. aastal eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” meetme “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes” Valga linnatuumikus Kesk tn 19 asuva ajaloolise puithoone restaureerimiseks 478 679,20 eurot toetust. Valga valla omaosalus oli 119 669,80 eurot. Meetme eesmärk oli väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimine ning kasutuselevõtt kohaliku kogukonna vajadusteks, et seeläbi elavdada muinsuskaitseala kasutust. Kesk tn 19 hoone restaureerimine sai toetust, kuivõrd seda hinnati kui võimalust, millega tehakse samm ajaloolise linnasüdame taaselustamiseks, mis on oluline elanikkonna kahanemisega kaasnevate probleemide leevendamiseks ja muinsuskaitseala tähtsuse rõhutamiseks linna kultuurilise ning majandusliku arengu edendamises. Aasta hiljem aga kaotas Valga muinsuskaitseala kabinetivaikuses oma eripära ja potentsiaali, ehkki ameti kodulehel seisab: Valga on eriline ja tuntud kui targalt kahanev linn, kus ajalooline keskus mängib väga tähtsat rolli. Hea elukeskkonna loomiseks ei ole sageli vaja esmajoones mitte ehitada uut, vaid võimestada vana.
Lõpetuseks. Kas amet kaalus, et eksperdiarvamuse „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ koostanud ametnik ei peaks osalema ameti vastuskirja koostamises, kuivõrd see seab kahtluse alla vastuse erapooletuse (HMS § 10 lg 4). Õigus ei pea üksnes olema, vaid ka näima õiglane ja õige.
Komitee hinnangul vastab Valga linnatuumik jätkuvalt muinsuskaitseala riikliku kaitse eeldustele. Komitee palub jätkata Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamist õiglases ja kõiki osapooli kaasavas menetluses, sh taastada Valga muinsuskaitseala kaitsekorra töörühma töö. Komitee hindab, et läbi aastate on ametiga olnud võimalik teha kaitsekordade koostamisel viljakat koostööd ning loodab, et koostöö on tulemuslik ka Valga linnatuumiku muinsuskaitseala puhul.
ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arutas Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõud ja leiab, et selleks pole piisavat alust. Ei Valga vald ega ehitismälestiste ekspertnõukogu toeta seda mõtet. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine linnasüdames vaatamata kohalike elanike soovile muinsuskaitseala säilitada oleks erakordne pretsedent. Ajaloolise linnasüdame struktuuris ja tänavavõrgus on loetavad mitmed ajalookihistused. Lisaks uuritud ja uurimata arheoloogiapärandile (keskaegse alevi kultuurkiht ja ehitiste jäänused) on seal tervikuna ja fragmentaarselt säilinud väärtusi erinevatest ajalooperioodidest, Vaatamata sellele, et ka viimastel aastakümnetel on osa linna ajaloolist substantsi hävinud (nt Raja tänava elukasarmud, Sõpruse tänava vana elumaja, veinitehase hooned, Kesk tn 18), on seda olulisem hoida ja edendada veel allesjäänud väärtusi vanalinna südames tervikliku linnastruktuurina. Piirkonna eduka arengu eelduseks on maakonnakeskuse võimalikult atraktiivne ja elav südalinn, mida vääristab tähelepanu ja riiklik kaitse. Kaitseala lõpetamine devalveerib riigi ja linna viimaste aastate edukaid pingutusi ajaloolise keskkonna hoidmisel ning Valga elanike huvi oma linna vastu. Pelgalt mälestise kaitsevööndiga linnastruktuuri koos tänavate võrguga tervikuna kaitsta ega mõjutada ei saa ja see ei ole kohane meede ajaloolise väärtusega linnaruumi säilitamiseks. Muuhulgas jääksid Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned pelgalt kultuuriväärtuslikeks üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust ajaloolise linnastruktuuri osana ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. Vanalinna kaitsekorra kehtestamisega saaks anda neile hoonetele väärtusklassid ja tagada seeläbi väärtuslike eksterjööride ja vajadusel ka interjööride säilimise. Juhime ka tähelepanu, et alusuuring selleks on alles hiljuti tehtud ja see on heaks kiidetud nii Valga vallavalitsuse kui ka Muinsuskaitseameti poolt. ICOMOS Eesti on seisukohal, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku kaitse eeldustele ja on tajutav tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana, mistõttu on põhjendatud Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine.
6. detsembril toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes päris mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”. Korraldajad: Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid, ICOMOS Eesti, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Mõisate Ühendus.
Kliimaeesmärkide saavutamine ja Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv on tõstnud lauale rea intrigeerivaid ja kokkuleppeid nõudvaid küsimusi – kuidas väärtustada olemasolevaid hooneid ja materjale ressursina ja kuidas parendada nende energiatõhusust ilma arhitektuurseid väärtuseid rikkumata. Mõttekoja eesmärk on tutvustada erinevate valdkondade lähenemist ja arutleda, kuidas antud kontekstis defineerida pärandit, sõnastada üheselt mõistetavalt nõudeid energiatõhususele ning vastavad kriteeriumid.
Mõttekotta on kutsutud ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ametite esindajad, pärandikaitsjad, arhitektid, insenerid, pärandiomanikud, huvilised, kes soovivad kaasa mõelda. Mõttekoda toimub nii koha peal kui veebis. Registreerumine kuni 4.detsembrini või kuni kohtade täitumiseni sellel lingil https://forms.gle/iR6QTWmxyGQAz2fN9
AJAKAVA
9.00-9.30 hommikukohv
9.30-13.00 Ettekanded. Modereerivad Andro Mänd (Eesti Arhitektide Liit) ja Tarmo-Andre Elvisto (Säästva Renoveerimise Infokeskus)
9.30 Ave Paulus, Keskkonnaamet, ICOMOS. Rahvusparkide ehituspärandi kliimaneutraalsusest ja energiatõhususest.
9.50 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. Arutelud ICOMOSi Euroopa grupis.
10.10 Reesi Sild, Kultuuriministeerium. Määratletud ja määratlemata pärand. Life Heritage Home projekt
10.30 Katrin Koit, Muinsuskaitseamet. Kohaliku pärandi käsitlus üldplaneeringute viimases laines
11.00-11.30 kohvipaus
11.30 Viljar Vissel, SA Virumaa Muuseumid, Jaanus Kiili, Eesti Mõisate Ühendus. Energiatõhusad mõisad.
12.20 Markus Kaasik, Eesti Arhitektide Liit. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv.
12.40 Kadri-Ann Kertsmik, Tallinna Tehnikaülikool, LIFE IP BuildEST. Ajalooliste hoonete süsiniku jalajälje vähendamine, Resto projekti näitel (Fr.R.Kreutzwaldi 2, Võru).
Lõunapaus 13.00 – 14.00
14.00-16.00 Mõttekoja II osa. Ümarlaud, moderaatorid Riin Alatalu ja Reesi Sild
Ümarlaud tegeleb sellega, millises osas ja millistele hoonetele on vaja täiendavaid erisusi hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatuste rakendamisel. Eesmärk on jõuda ühisele arusaamisele, milline osa kultuuripärandiga hooneid vajab täiendavat erandit ja kuidas erandid sõnastada nii, et ka kultuuriväärtuslikud hooned saaks energiatõhusamaks oma kultuuriväärtusi hoides ja säilitades. Ümarlaud suunab Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatustega seotud töögruppi tegevusi.
Ümarlauda modereerivad Reesi Sild ja Riin Alatalu
14.00-14.30 Kuidas defineerida ajaloolised hooned selliselt, et muinsuskaitsealused, looduskaitsealused, miljööväärtuslikud hooned ja määratlemata pärand hõlmatud oleks?
Töö gruppides 14.30-15.15
Millised kultuuriväärtusega hooned vajavad veel energiatõhususe miinimumnõuete osas erisusi? Nt rahvusparkide väärtuslikud hooned ja taluarhitektuur? Kuidas taluarhitektuuri määratleda? Grupijuhid Ave Paulus ja Elo Lutsepp
Missugused on erisused ja leevendused? Paindlikud lahendused, vähemalt 1 klass võrra tõhusamaks saamine, tervikrenoveerimise kohustuslikkuse asemel osalise renoveerimise võimaldamine. Kuidas seda saavutada? Grupijuhid Üllar Alev ja Kais Matteus
Ettepanekud toetuste tingimuste täpsustamiseks kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimisel. Grupijuhid Katrin Koit ja Veronika Valk-Siska
ICOMOSi kuulub 11000 eksperti üle maailma, neist 1400 kogunes ICOMOS peaassambleele ja teaudssümpoosionile Austraalias, et valida uus juhatus ning arutada olulisemaid pärandikaitse küsimusi, sh kultuuriväärtuste kaitset sõjakolletes. Link GA2023 kodulehele – https://icomosga2023.org/
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna dotsent Riin Alatalu valiti üleilmse muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. Organisatsioonil on viis asepresidenti. Alatalu esindas ICOMOSi suurimat regiooni – Euroopat juba eelmises juhatuses, suure häältearvuga tagasi valimine on suur tunnustus.
ICOMOS peassamblee teadussümpoosion “Pärand muutub” keskendus muutustele maailmas ja pärandikaitses, põlisrahvaste ja kogukondade tähtsusele. Sümpoosioni korralduskomitee liige ICOMOS Eesti president Ave Paulus vastutas kliimaprogrammi eest, mis tegeles kultuuripärandi ja traditsiooniliste teadmiste väärtustega kliimaeesmärkide saavutamisel.
Elo Lutsepp osales rahvusvahelise maa-arhitektuuri teaduskomitee töös.
Sümpoosionil oli üle 460 ettekande ja arutelu, külalistele tutvustati olulisemaid Sydney ja lähiümbruse pärandipaiku. Kõik rahvus- ja teaduskomiteed olid esindatud ICOMOSi erinevatel tasanditel tehtavat tööd tutvustaval näitusel. ICOMOS peaassamblee ja sümpoosioni auks andis Austraalia valitsus välja hinnalise Austraalia maailmapärandit tutvustava viiedollarilise meenemündi.
Eesti ICOMOS käiku Austraaliasse toetas KÜSK, KULKA ja Kultuuriministeerium
June 20th 2023 at 13.00 – 17.00 Tartu University Library Livestreamed https://tv.artun.ee/eka
Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary, National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO Bus, Go Hotel Shnelli.
Dissonant heritage:
Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola Dobrović’s masterpiece
Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th century architecture of Kosovo
Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication
Coffee break Urban layers
Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case studies from Slovenia
Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International works of Álvaro Siza in Europe War graves and symbols of occupation
Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic ideologies
Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway Discussion
Ootame Teid 28. mail 2023 kell 14.00-18:00 Palmse mõisa Fredi Tompsi 95. juubeli tähistamisele
Fredi Tomps – 95 pärandimõtisklust
Juturing Fredi Tompsi elutööst Eesti ja Lahemaa arhitektuuripärandi hoidmisel, kus osalevad lisaks juubilar Fredi Tompsile Aarne Kann, Juhan Maiste, Lilian Hansar, Riin Alatalu ja teised. Räägime mõisatest ja taluarhitektuurist, linnustest ja kirikutest, muinsuskaitse mõttest ja paljust muust.
Alates kella 16-st sööme torti, peotuju aitavad üleval hoida Lahemaa rahvamuusikud.
Olete teretulnud õnnitlema juubilari!
Sündmust aitab korraldada keskkonnaamet koostöös ICOMOS Eesti ja SA Virumaa muuseumidega
ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C seminar
18.-22. June in Estonia
ICOMOS Estonia NC and ISC20c cordially invites ICOMOS members to Estonia in June 2023 to the ICOMOS Europe Group meeting and public seminar “Challenges of 20th Century Heritage” accompanied by a study tour. Online participation is enabled for the meeting and seminar.
Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary, National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO Bus, Go Hotel Shnelli.
Preliminary agenda:
17.06 Saturday Sightseeing in Tallinn on individual agreements,
18.06 Sunday 12:00 Sightseeing in Tallinn Old Town, UNESCO WH Site;
17:00 Tour in Nõmme suburb;
18:00 Welcome drinks in Nõmme
19.06 Monday
10:00-13:00 Europe group meeting Part I Estonian Ministry of Foreign Affairs
Main focus points: Ukraine; International cooperation; Heritage alerts
13:00 Lunch
14:00-19:00 Tallinn 20th century heritage tour
20.06 Tuesday. Early morning departure to Tartu by bus (185 km)
13.00 Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library.
AGENDA:
Dissonant heritage:
Dissonant heritage:
Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola Dobrović’s masterpiece
Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th century architecture of Kosovo
Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication
Coffee break Urban layers
Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case studies from Slovenia
Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International works of Álvaro Siza in Europe War graves and symbols of occupation
Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic ideologies
Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway Discussion
17:00 Tours in Tartu
20:00 Departure to Vidrike (close to Otepää, 50 km from Tartu)
21.06 Wednesday
10:00 EG meeting Part II
Focus themes:
ICOMOS University Forum in Europe; EBPD; World Heritage and National Committees; ICHT Charter
15:00 Kääriku, Kobela, Otepää 20th century heritage; Hellenurme watermill.
20:00 Midsummer
22.06 Thursday Tour 20th century heritage in rural areas, end in Tallinn at 19:00. (adjustable individual arrangements possible if needed for departures)
Viljandi city, Ugala theatre and firehouse; Raikküla Cultural Centre; Rapla KEK; Kurtna experimental poultry research centre
Subject: ICOMOS Heritage Alert – Philadelphia Police Headquarters (Roundhouse), Philadelphia, USA
Dear Sir,
The undersigned national and international historic preservation and conservation organizations express our serious concern for the uncertain future of the Philadelphia Police Administration Building (aka Roundhouse). The Roundhouse is of national and international significance as well as important to the architectural and social history of Philadelphia. The design of the Roundhouse was shaped by the international experience of its architects, engineers, and contractors as well as their deep knowledge of and commitment to a positive future for Philadelphia’s physical and social environment. Geddes, Brecher, Qualls and Cunningham’s (GBQC) were awarded second place finish in the international Sydney Opera House competition and were recognized as the American Institute of Architect’s national firm of the year. The Roundhouse is one of the most important works of the internationally recognized “Philadelphia School” of architects for its embrace of the school’s three principles: engagement with its context, influence of social analysis and urban planning and treatment of the building as a complex machine.
The Roundhouse is a unique custom kit of parts, virtually all architectural precast concrete. Estonian engineer, August Komendant’s daring structural design was state of the art in precast concrete internationally. Warren Cunningham’s experience with concrete buildings and airbases in the UK and US, including the National Landmark Wright Brother’s Visitor Center, and the use of the Dutch precasting system, Schokbeton, were essential to realizing the unique form and features of the Roundhouse. On its completion, the Roundhouse was publicized and celebrated nationally and internationally. The Roundhouse retains its significant character defining features and is in sound structural and architectural condition based on cursory observations. Its open plan design is eminently adaptable for a variety of new uses.
The social history of the Roundhouse is internationally important as well. The unrealized intent for the Roundhouse was to improve Philadelphia’s police/community relations by placing a visitor friendly and aesthetically welcoming police headquarters in the community and moving the police out of City Hall. Currently, international heritage organizations are focused on the preservation and interpretation of places of prejudice, abuse, conflict, and oppression that will inform current and future generations of past acts against equality, equity, and freedom. Acknowledging and presenting the too often brutal and biased policing history associated with the Roundhouse should be a meaningful component of theRoundhouse’s preservation and reuse.
It is understood that the City intends to sell the Roundhouse building and site. Currently, the Roundhouse is not listed on the Philadelphia Register of Historic Places or National Register of Historic Places. Further, there is currently no protection for its preservation, proper treatment, and long-term maintenance. We, the undersigned, respectfully implore the City of Philadelphia to:
properly list the Roundhouse on the local and national register of historic places, not only an essential recognition of its importance but also a prerequisite for access to the state and national historic preservation tax credit programs that can meaningfully support private sector investment in its proper treatment;
place an easement and/or deed restrictions on the sale of the property that would protect the exterior character and significant interior features of the building; and
develop substantive criteria for the selection of a purchaser that will give meaningful credit to the purchaser’s demonstrated intent, experience and creative approach to preserving and sensitively reusing the Roundhouse and to the creative and respectful development of the rear of the site.
Thank you for your consideration of the concerns and recommendations presented here. The undersigned organisations stand ready to assist in any way possible in the preservation and sensitive adaptive use of the Roundhouse for the benefit of future generations of Philadelphians and for the benefit of the heritage of the world.
Yours sincerely,
Teresa Patricio, President, International Council on Monuments and Sites (ICOMOS) Jack Pyburn, FAIA, President, ICOMOS International Scientific Committee on 20th Century Heritage Uta Pottgiesser, Chair, Docomomo International Douglas Comer, President, US ICOMOS Ave Paulus, President, ICOMOS Estonia Robert Meckfessel, President, Docomomo / US William Whitaker, President, Docomomo/ US/ Philadelphia Triin Ojari, Director, Estonian Museum of Architecture
