ICOMOS Eestile saabus arvamuse avaldamiseks “Kliimakindla majanduse seaduse” eelnõu. Arvestades suvist puhkuste perioodi, teeb ICOMOS Eesti üldised ja esialgsed ettepanekud. Palume eelnõu sellisel kujul tagasi võtta ja sellega põhjalikult ja sisuliselt seotud osapooli kaasates edasi tegeleda.
ICOMOS Eesti arvamus:
Leiame, et seaduseelnõu ei saa sellisel kujul vastu võtta, kuna ta ei käsitle kultuuri ega kultuurikeskkonna, sealhulgas ehitatud keskkonna, olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
Toetame Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide kirjades väljatoodud üldiseid seisukohti ja konkreetseid ettepanekuid eelnõule.
ICOMOS Eesti leiab, et kultuur ja kultuurikeskkond peaks eelnõus olema läbivalt käsitletud. Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on Eesti kultuuri säilimise tagamine. Eestil on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised kohustused säilitada kultuuri, kultuurikeskkonda ning kultuuripärandit (nt Muinsuskaitseseadus, Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, Eesti poolt ratifitseeritud UNESCO pärandit käsitlevad konventsioonid). Viimastel aastatel on valjuhäälselt rõhutatud vajadust integreerida kultuuripärand Euroopa roheleppe kliimapoliitikasse ning seadusloomesse (nt „Euroopa kultuuripäraandi rohepaber“[1], Euroopa komisjoni avatud töögrupi suunised kultuuripärandi integreerimiseks rohepöördesse[2]). Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ asjakohased direktiivid toovad esile väärtuslike kultuurikeskkondade, kultuuripärandi ja ajalooliste hoonete säilitamisvajaduse. ÜRO Inimõiguste raport kliimamuutustest, kultuurist ja kultuurilistest õigustest toob välja, et kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse kadu on sama drastiline kui bioloogilise mitmekesisuse kadu ning rõhutab läbivalt, et kliimamuutustega võitlemisel ja kohanemisel tuleb arvestada inimeste ja kogukondade kultuurilisi õigusi[3]. COP 28 raames toimunud ministrite kõrgetasemelisel kohtumisel osapoolte poolt allkirjastatud kultuuri ja kliimamuutust käsitlev deklaratsioon[4] toob välja kultuuril ja kultuuripärandil põhinevate kliimastrateegiate hädavajaduse õiglasel kliimamuutustega toimetulekul.
ICOMOS Eesti teeb mõned esialgsed ettepanekud eelnõu sõnastuse osas:
Peatükk 3. Põhimõtted:
§ X Kultuuripärandiga arvestamise põhimõte
Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamisel arvestatakse kultuuripärandit ja kultuurikeskkonda. Kultuuripärand on võimalus ja võti rohepöörde väljakutsetes. Kultuuripärandi keskseks printsiibiks on olemasoleva maksimaalne säilitamine, korrastamine ja taaskasutamine, mis haakub üks-ühele ringmajanduse kesksete põhimõtetega.
§ 14. Õiglase ülemineku põhimõte
Käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kliimaeesmärgid saavutatakse õiglaselt ja kaasavalt, arvestades sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnamõju, nii et ka haavatavatel kultuurikogukondadel ja ühiskonnarühmadel, sektoritel ja ettevõtjatel oleks võimalik oma tegevust vastavalt kliimaeesmärkidele kohandada.
§ 24. Süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate tegevuste ja praktikate soosimine
Soositakse tegevusi, praktikaid, kohalikke kultuuritraditsioone ja looduspõhiseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuvaru püsivat talletamist mullas ja ökosüsteemides, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või suurendavad kasvuhoonegaaside sidumist eri sektorites.
Peatükk 4. Eesmärgid:
§ 33. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid
(2) Täpsemad kliimamuutustega kohanemise eesmärgid seatakse valdkonna arengukavades ja tegevusprogrammides, et tagada:
X) kultuurikeskkonna hea seisund, kultuuripärandi kaitse ning parem valmisolek kliima muutumisega kaasnevate mõjudega toimetulekuks, leides kultuuripärandil põhinevaid kliimalahendusi;
7) looduspõhiste ning kultuuritraditsioone arvestavate kohanemislahenduste edendamine ja eelistamine, eriti tiheasustusaladel ning põllumajandusmaastikel, nii et need toetaksid elurikkust, looduse hüvede säilimist, kultuurikeskkonda ja inimeste heaolu.
Toetame Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide Liidu ettepanekut korraldada seaduseelnõu ettevalmistajatega kohtumine, et selgitada kultuurikeskkonna ja kultuuripärandi olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu sellisel kujul ei täida oma eesmärki kohaneda õiglaselt kliimamuutustega. Ühineme ettepanekutega panustada põhjalikumalt seaduseelnõu teksti ja loodame konstruktiivsele koostööle.
Kultuuriministeerium esitas meile 2.07.2024 arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu, link https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/777b0a87-0552-4743-a5d1-f7f005882f5c#tnhw5Ano. MTÜ ICOMOS Eesti liikmed on 08.05.2024 toimunud üldkoosolekul arutanud 12.04.2024 toimunud kultuuripärandi valdkonna arenduspäeval tutvustatud ning 14.04.2024 meile saadetud määruse eelnõu põhimõtteid ning kujundanud kollektiivselt oma seisukoha 9.05 kirjas. Nende ettepanekutega pole eelnõu koostamisel arvestatud. ICOMOS Eesti kordab oma seisukohti ja küsimusi ning palub eelnõu sellisel kujul tagasi võtta, kuna see on vastuolus kaasava demokraatia ning võrdse kohtlemise põhimõtetega. ICOMOS Eesti on rahvusvahelise pärandiekspertide organisatsiooni ICOMOS rahvuskomitee. ICOMOS on rahvusvaheline vabaühing, mille eesmärgiks on edendada pärandikaitset ning anda sõltumatut ekspertnõu pärandikaitse küsimuses üle maailma. ICOMOS Eesti eesmärgiks on ICOMOSe emaorganisatsiooni põhikirjast lähtuvalt edendada kultuuripärandit nii Eestis kui välismaal, osaledes oma liikmete kaudu muinsuskaitse ning mälestiste käsitlemise teoreetilises ja praktilises töös ning edendades koostööd teiste kultuuripärandit käsitlevate ühendustega meil ja mujal.
Lähtudes meie organisatsiooni põhikirjajärgsest missioonist ja valdkonna eripärast, esitame järgnevad vastused ja tähelepanekud ning sedastame, et eelnõu praegusel kujul ei aita meie hinnangul kaasa strateegiliste partnerite võimekuse kasvule ning ei ole kindlasti samm õiges suunas.
ICOMOS Eesti arvamus ja ettepanekud:
Strateegilise partnerluse poliitika üldprintsiipidest. Strateegiliste partnerite jagamine poliitika kujundajateks ja poliitika elluviijateks on vastuolus demokraatia põhimõtetega, suukorvistab mittetulundusühinguid ning lõhestab kodanikuühiskonda. Erialaorganisatsioonid ja kodanikuühendused on ministeeriumi koostööpartnerid, mitte poliitika elluviijad. Kõik vabaühendused tegutsevad vastavalt oma põhikirjalistele eesmärkidele nii poliitika kujundamisel kui elluviimisel, neid aspekte pole reaalses elus enamasti võimalik lahutada. Selles valguses on arusaamatu koostööpartnerite ringi kitsendamine tervkuna ning üheainsa strateegilise poliitikakujundaja partneri rahastamine, mis on otseses vastuolus võrdse kohtlemise printiiibiga. ICOMOS Eesti üldkoosolekul osalenud täheldasid murega, et kavandi kohaselt saaks tegevustoetust ehk poliitikakujundaja toetust vaid üks valdkonnas tegutsev organisatsioon, võttes sellega justkui katusorganisatsiooni rolli. Leiame, et strateegilise partnerluse raames üks sõltumatu organisatasioon või ühendus ei saa ega peagi esindama teisi. See vähendab kunstlikult partnerite ringi ja pisendab teiste sama valdkonna organisatsioonide rolli. Strateegilise partnerluse kitsendamine ühe poliitikakujundamise partneriga on vastuolus demokraatia üldpõhimõtetega ja seeläbi suukorvistab ühiskonda. Samuti on meile arusaamatu eritüübiliste organisatsioonide käsitlemine sama hindamismaatriksi alusel. Laiapõhjalised huviühendused ei ole võrreldavad erialaekspertide ühendustega ega sisuliselt loomeliidu tüüpi organisatsioonidega. Partnerite jagamine poliitika kujundajateks ja elluviijateks ei arvesta, et rahvusvahelistel ekspertorganisatsioonidel on lisaks siseriiklikele kohustused rahvusvahelise poliitika kujundamisel. Lähtuvalt oma põhikirjast ei tööta ICOMOS Eesti ainult Kultuur 2030 eesmärkide elluviimisega, vaid pakub Kultuuriministeeriumile tuge ka Eesti Vabariigi poolt allkirjastatud rahvusvaheliste konventsioonide täitmisel ja oma valdkonnas saavutatud eesmärkide kommunikeerimisel rahvusvahelisel tasandil. Taoliste organisatsioonide sisulise tegevuse dikteerimine on vastuolus Eesti poolt ratifitseeritud Faro konventsiooni ja Euroopa kaasava demokraatia põhimõtetega (vt nt https://www.osce.org/files/f/documents/8/b/18045.pdf )
Hindamismetoodikast Eelnõu põhimõtetes kirjeldatud metoodikat ei saa pidada piisavaks ega õiglaseks, kuivõrd hindamisel puudub kategooria, mis väärtustaks ekspertiisi ning liikmete arv võrdsustatakse organisatsiooni tähtsusega. Sõltumatud ekspertorganisatsioonid nagu ICOMOS Eesti ei saa kunagi olla paljuliikmelised, kuivõrd liikmeks saamisel on määravaks kandidaatide ekspertpädevus. Praegune hindamisjuhend seab rohkeliikmelised kodanike ja huvigruppide organisatsioonid eelisseisundisse ekspertorganisatsioonide ees, mis pärsib oluliselt teaduspõhise eksperthinnangu levikut valdkonna arendamisel. Diskussioonis peaks kaasa rääkima pärandiorganisatsioonid ja ekspertorganisatsioonid laiemalt. Hindamismetoodikas pole kajastatud ekspertpädevus, mh pole välja toodud, millist tüüpi artiklite avaldamist meedias arvesse võetakse – artiklite kvantiteet ei peaks olema ainus kriteerium. Täheldame, et hindamisjuhend ei määratle, milliste publikatsioonide avaldamist hindamisel arvestatakse ning milline on nende kvaliteet. Artiklite kvantiteet ei saa kunagi olla organisatsiooni relevantsuse määramisel otsustavaks. Lisaks avalikes meediakanalites avaldatule pakuvad ICOMOS Eesti taolised organisatsioonid tihti ekspertsisendit paljudesse otsustusprotsessidesse nii Eestis, Euroopas kui ülemaaailmselt, ent seda tegevust praegune hindamisjuhend ei väärtusta. Kuidas kujutatakse ette avaldatud artiklite kvantifitseerimist juhul, kui liikmetel on mitu organisatsioonilist kuuluvust ning neid kõiki publikatsioonide juures välja ei tooda? Hindamiskriteeriumina on toodud taotleja nimel avaldatud artiklite arv, ent organisatsiooni kuuluvad eksperdid esinevad meedias nii sõltumatute uurijatena kui ka nende asutuste esindajatena, mille juures nad töötavad. Kui inimesel on mitu organisatsioonilist kuuluvust, siis ei ole tavaks kõiki kuuluvusi välja tuua autori nime juures. Seda ei peaks puudusena käsitlema, kuna organisatsiooni meediakajastusest olulisem on organisatsiooni liikmete pädevused ja nende sõnavõttude sisukus. Arusaamatu on ka artiklite piiramine ajakirjandusega ja sotsiaalmeedia välistamine. Ometi on just sotsialmeedia üha mõjukam kanal inimeste arvamuste kujundamisel. Lisaks Eestisisese poliitika kujundamisele on oluline koostöös Eesti osapooltega kujundada rahvusvahelist pärandipoliitikat. Selles osas on ICOMOS Eesti edumeelne – ta on 11000 liikmega maailmaorganisatsiooni juhatuses ning esindab Eestit mitmetes rahvusvahelistes paneelides ja töögruppides.
Üldpõhimõtete edasise arutelu vajadus ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu põhimõtetes leidub praegusel kujul tõsiseid puudujääke ning arutelusse selle poliitika kujundamise üle peaks kaasama pärandiorganisatsioonid ja ekspertorganisatsioonid laiemalt. Leiame, et kultuuriministeeriumi koostöö muinsuskaitse- ja kultuuripärandiorganisatsioonidega peaks põhinema kaasamise ja demokraatia printsiipidel ning toetused peaksid jaotuma õiglaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttel. Rahastuse taotlemise võimalused peavad olema võimalikult avatud ning võrdsed vabaühendustele ja ekspertorganisatsioonidele, arvestades seejuures organisatsiooni tegevuse eripäraga. Ühingutelt, millel on põhikirjajärgne kohustus anda poliitiliselt sõltumatut ekspertnõu, ei saa eeldada, et nad kujundaksid või rakendaksid ministeeriumi poolt ette nähtud poliitikat. Eelnõu peab tagama koostööpartnerite mitmekesisuse ja sõltumatuse. Ülaltoodust lähtudes palume lisaks täpsustada järgmisi küsimusi:
Kas eelnõu printsiibid puudutavad ainult rahajaotamist või kaasamist ja koostööd laiemalt? Kas ministeerium kavandab edaspidi kaasata aruteludesse vaid poliitika kujundajate ja elluviijatena kvalifitseerunuid või kõiki valdkonna organisatsioone? Kas tõesti kavatsete poliitika kujundamisel kaasata strateegiliselt ainult ühte organisatsiooni?
Palume täpsustada ootusi poliitikakujundajale. Eeldatakse, et toetuse saajad võtavad kohustuse täita KuM-i püstitatud ootusi/ülesandeid. Kas need ootused ja ülesanded on sõnastatud toetusvooru välja kuulutamisel või esitatakse neid jooksvalt ning on toetuse saajale lepinguliselt siduvad?
Kuna ekspertorganisatsiooni eesmärgiks on olla valdkonnas ka nn valvekoera rollis olla ning pakkuda konstruktiivset kriitikat, siis küsime, kas toetuse saaja tegevus peab piirduma KuMi ülesannete täitmisega? Kas aktsepteeritakse ka konstruktiivset kriitikat KuMi ja selle haldusala tegevuste ja otsuste suhtes?z ICOMOS Eesti üldkoosolekul osalenud märkisid murega, et huvirühmade eelnõu koostamise ajakava ei võimalda sisulist arutelu. Teie poolt välja toodud ajakavas toimus huvirühmade ärakuulamine (kuni 30.06) samaaegselt eelnõu koostamisega (samuti kuni 30.06) ning valminud eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks suvepuhkuste perioodil 2.07.32024 tähtajaga 19.08.2024. Märgime veelkord, et eelnõu on vastuolus demokraatia põhimõtetega. Vabaühenduste loomuses on mitmekesisus. Ühe vabaühenduse eelistamine ja rahastamine strateegilise partnerina poliitika kujundamisel naeruvääristab vabaühenduste sõltumatust ja mitmekesisust, vaba ühiskonna mõtet. Kuna tegemist on väga põhimõttelise muudatusega vabaühenduste ja riigi koostöös, siis väärib teema avalikku arutelu, kuhu tuleks kaasata võimalikult lai hulk organisatsioone, sealhulgas neid, mis hetkel toetusi ei saa. Loodame, et saame koostöös parima lahenduse. ICOMOS Eesti osaleb aktiivselt nii poliitika kujundamises kui täideviimises nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas, ja esindab Eesti ja Euroopa kultuuripärandi poliitikat maailmas. Seni on Eesti pärandipoliitika olnud edulugu maailmas. Loodame, et see nii jätkub.
Heritage Dialogues together with cooperaation partner ICOMOS Estoniaa warmly welcomes everybody to the Heritage Dialogues Festival week 28.07 – 4.08.2024 in coastal villages around Bodø, the cultural capital of Europe 2024. Heritage Dialogues is a series of international and interdisciplinary creative workshops dedicated to the resilience and beauty of the heritage of coastal landscapes and villages in Norway, Estonia, and North Europe. The programme includes subprogrammes on architecture and heritage conservation, music and arts, and local livelihoods and traditions.
Arnstein Brekke, leader of the Heritage Dialogues project and conservation officer in Bodø municipality, emphasizes the significance of coastal heritage: “The festival aims to highlight the resilience and fragility of coastal cultures and ecosystems in a changing world, fostering connections between places and people from across Europe. The festival is set in the unique heritage landscapes of Misværmarka, Ljønes village, Givær, and Fleinvær islands. In collaboration with local communities, participants will explore the coastal village’s heritage —its nature and culture, past and present, histories and people, buildings and lifestyles, handicrafts and arts, voices and music.”
Ave Paulus, international coordinator of Heritage Dialogues and heritage expert from the Estonian coast: „Among the 50 active participants of the festival are besides Norwegians heritage experts and architects from Estonia and Nordic countries, musicians and artists from up to Faroe islands. All share a deep appreciation for coastal culture and a love for the sea.“
Open festival days consist of several seminars, exhibitions, roundtables, walks, and concerts. „Pitesamiske stemmer“ on 28.07 resonates with Pite Sami heritage – stories, buildings, music, language, places and people. 31.07 festival in Ljønes is dedicated to coastal landscapes, fjords, buildings, and climate change. Heritage Dialogues open festival day on Givær on 2.08 and deals with coastal livelihoods, histories, heritage and communities. 3.08 roundtable and concerts in Fleinvær island conclude the festival week.
The open festival days are free of charge and open to all, both in-person and online. Due to the small size of the venues, prior registration is required. The events will be live-streamed on the festival homepage and Facebook. For more information and registration, visit https://heritagedialogues.com/
Heritage Dialogues is a collaborative project involving several organizations and institutions from Norway, Estonia, and other Nordic countries. It has received financial support from Nordic Culture Point, the Municipality of Bodø, the Sami Parliament, the Directorate for Cultural Heritage, the Estonian Ministry of Culture, the Eesti Kulturkapital, ICOMOS Estonia, and others.
Villu Veski, jazz musician from Muhu island, Estonia, and coordinator of the music programme of Heritage Dialogues : “The nature of the coast is most inspiring place to create and listen to music.”
Hybrid Conference “European Heritage Homes in Green Transition”
28-29 October 2024, Tallinn, Estonia, zoom and FB livestream. Conference language is in English, with simultaneous translation into Estonian.
Organisers: ICOMOS Estonia in cooperation with ICOMOS European National committees, Ministry of Culture and Ministry of Climate, National Heritage Board, Tallinn University of Technology, Estonian Academy of Arts, Estonian Museum of Architecture and Estonian Open Air Museum
Conference is part of the LIFE heritageHOME project co-funded by the European Union. More about the aims of the project https://www.kul.ee/en/heritagehome
Aims: 1) to highlight current trends and strategies for cultural heritage in green transition in Europe and in Esronia ; 2) to exchange experiences from ongoing research and development programmes on energy renovation and heritage; 3) to share challenges and success stories of improving energy efficiency via concrete examples of historic homes.
Format: hybrid, zoom and FB livestream https://fb.me/e/55eKr7tTD, with simultaneous English-Estonian translation
Locations: Estonian Museum of Architecture and Open Air Museum, Tallinn. FB livestream, zoom
For participation with or without the presentation at the conference (in presence or in zoom), please register here (presentations until 20.09.2024, participation until 20.10) https://forms.gle/Z8hXPJVgVxn6G4Zj9. Organisers cover the costs of the travel and accomodation for the invited presenters.
October 28th, 2024 – Conference. Presentations and panel discussion
Estonian Museum of Architecture 9.30-17.00
9.30 morning coffee
10.00-12.00 Keynote speeches on international strategies for green transition and cultural heritage
12.00-13.00 lunch
13.00-15.00 National case studies and positive examples of cultural heritage in green transition
15.00 coffee
15.30-16.00 Panel discussion – challenges for heritage homes in green transition.
October 29th, 2024 – Roundtable discussion and networking
Estonian Museum of Architecture
9.30 morning coffee
10.00-13.00 – Roundtable discussion on concrete solutions of Green Transition for Historic buildings in Europe
14.00 – 17.00 Networking for participants and ICOMOS experts in the Centre of Rural Architecture, Estonian Open-Air Museum. Presentations on sustainable energy solutions for historic buildings.
ICOMOS Eesti komitee (edaspidi komitee) ei nõustu jätkuvalt Muinsuskaitseameti (edaspidi amet) seisukohaga, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ning palub loobuda kavatsusest muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusest ning jätkata kaitsekorra koostamise protsessi ja menetlusega.
Amet sedastab oma vastuses, et Valgas on mitmeid väärtuslikke ajaloolisi kihistusi ja leiab, et need on säilinud vaid fragmentaarselt ning ei moodusta üheselt mõistetavat ja tajutavat terviklikku linnaruumi, mis vastaks riikliku kaitse üldistele ning muinsuskaitseala kriteeriumitele. Muinsuskaitseseaduse ((MuKS) RT I, 7.03.2023, 61) § 10 lg 2 ja KM 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” (RT I, 10.11.2020, 7) § 1 lg 2 kohaselt võib asi või maa-ala vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile ning kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.
Ameti 2022. aastal koostatud eksperdiarvamuses „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ tõdetakse ekslikult, et tegemist ei ole esinduslikuma ja hästi säilinud linnatuumikuga Eestis (lk. 10), kuna arvestamata on jäetud Valga ja selle muinsuskaitseala eripäraga.
Komitee jääb oma seisukoha juurde, et Valga muinsuskaitsealal on ajalooliselt väärtuslikke kihte alates keskajast ja lõpetades postmodernismiga, seda nii asula struktuuri ja teedevõrgu, hoonestuse kui kultuurikeskkonna teiste elementide osas. Unikaalsus (vastavus selektiivsuse kriteeriumile) seisneb ka ajastuslisuses – linnaõigused saadi Poola kuningalt – ning Valga-Valka raudteelinna ja piirilinna, kus leiab nt Riia (Liivimaa pealinna), sh selle juugendarhitektuuri, mõjutusi, eripäras. Linnaruumis on reljeefselt eristatavad erinevad ajaloolised hoonestuskihid, mis mahulises plaanis pole teineteist matvad, nende vahel on piisavalt ruumilist avarust, mis loob võimalusi kvaliteetseteks ruumilisteks arenguteks. Arhitekt ja muinsuskaitsja Lilian Hansar märgib doktoritöös „Linnast muinsuskaitsealaks. Linnaehituslike struktuuride muutused Eesti väikelinnades 13.–20. saj”, et erinevate ajastute arhitektuurikihistused ja hoonestusstruktuur peegeldavad linna pikka ajalugu. Hoonestuse vahelduvus ja tühjade kruntide lüngad tähistavad kunagisi lõppe ja alguseid ning just ajaloo mitmekihilisus ja tähenduslikkus lepitab kontraste (lk. 164).
Ameti eksperdiarvamuses leitakse, et linnatuumiku struktuur on linnaruumis tajutav vähestes piirkondades. Leiame, et ajalooline linnastruktuur on Valgas siiski alles ning see tuleb linnapildis jõuliselt esile: säilinud on ajaloolised kesksed tänavad, neil on ajaloolised nimed, valdavalt on säilinud linna tänavate kujunemisajale iseloomulik suletud ja poolsuletud hoonetefrondiga perimetraalne hoonestus, sellele iseloomulikud ehitusjooned ja krundistruktuur. Nendes tänavalõikudes, kus varasem hoonestusstruktuur on hävinud (Kesk-, Sepa- ja Raja tänavad), on algne linnastruktuur samuti tajutav hilisema hoonestuse ja ruumiliste kihistuste kontekstis.
Juhime tähelepanu, et Valga keskaegse alevi arheoloogilise kultuurkihi ja ehitusjäänuste seni mitte leidmine ei võimalda automaatselt järeldada, et alev ei paiknenud hilisema linnatuumiku, praeguse muinsuskaitseala kohal. Sellistele linnamüürita keskaegsetele väikelinnadele (Eestis nt Paide) ja alevitele olid iseloomulikud suured, laia tänavafrondiga kinnistud, mille elamud paiknesid hõredalt tänava ääres, nii et kultuurkiht tekkis vaid eraldatud laikudena majapidamiste ümber ning see võib täiesti puududa tänavatsoonis. Arvestades seniste arheoloogiliste uuringute vähesust ja toimumist eeskätt tänavaaladel, on senises uurimisseisus keskaegsete leidude puudumine loomulik ja ootuspärane. Ei ole ka muud alust oletada või järeldada, et Valga keskaegne alev paiknes kuskil mujal kui muinsuskaitseala kohal, mida ka kõik senised uurijad on kirjalike allikate ja ajaloolise kaardimaterjali alusel üksmeelselt hinnanud (vt Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, 2019, lk. 149–151).
Tõene ei ole ameti 2.05.2024 vastuses olev põhjendus, et võrreldes 1995. aastaga, mil Valga muinsuskaitseala moodustati, on muutunud suhtumine eraomandisse ning täna tuleb varasemast rohkem kaaluda, mida muinsuskaitselised piirangud ja otsused toovad kaasa eraomanikule.
Eesti Vabariigi Põhiseadus ((PS) RT I, 15.05.2015, 2) võeti rahvahääletusel vastu 28.06.1992 ning see jõustus 3.07.1992. Muutumatult kehtivad nii omandipõhiõigus (PS § 32) kui võrdsuspõhimõte (PS § 12). Ka Riigikohtu praktikast ei nähtu muutuseid neisse, ehk eraomandi kaal oleks tänapäeval kaalukam kui põhiseaduse preambulis seatud imperatiiv: riigi kohus on kaitsta Eesti kultuuri(pärandit).
Taasiseseisvunud Eesti esimene muinsuskaitseseadus (RT I 1994, 24, 391) jõustus 28.03.1994 ning ei ole põhjust arvata, et see, nagu ka 1.04.2002 jõustunud muinsuskaitseseadus, mille alusel Valga linnatuumik muinsuskaitse alla võeti, oleks vastuolus põhiseadusega. Lisaks, vaieldamatult oli Valga muinsuskaitseala moodustamine põhjalikult analüüsitud ning kaalutletud protsess ja otsus. Lilian Hansar, käsitledes eelnimetatud doktoritöös üksikasjalikult muinsuskaitsealade loomise ajalugu ja metoodikat, tõdes, et kaitsealade, varasemalt kaitsetsoonide, moodustamine oli kvalitatiivselt uus etapp Eesti arhitektuuriajaloo kui teadusliku distsipliini ajaloos, mis võimaldas kõnelda ja kirjutada ajaloost, kultuurist ja arhitektuurist ning mis mõjutas rahvusliku identiteedi säilimist (lk. 157)
Eksitav on ameti vastuses põhjendus, et muinsuskaitseala säilitamisega jääb piirangute mõju alla suur osa territooriumist, mis ei vajaks riiklikku kaitset ning eraomandit piiratakse muinsuskaitseliste nõuetega ebaproportsionaalselt. Amet märgib, et Valga linna ajaloolise hoonestuse kaitsmine riiklikul tasandil jätkub üksikmälestiste kaitsmisega. Kaitseala (22,7 ha suurune maa-ala) lõpetamise eelnõuga paralleelselt on ette valmistatud kaitsevööndite kehtestamise ning arheoloogilise leiukoha (17,2 ha suurune maa-ala) määramise eelnõud. Mälestiste kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas kehtivad muinsuskaitselised piirangud, vastavalt MuKS § 58 ja § 26, sh ei ole kaitsevööndites leevendusi ette nähtud. Eelnõudes puudub piirangute mõjuhinnang, sh nii halduskoormusele kui sotsiaal-majanduslik analüüs. Nt ei ole kinnismälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste omanikel, erinevalt muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste omanikest, võimalust taotleda ehitiste korrashoiuks toetust (MuKS § 35). Tegevusetus või tegude kaootilisus ei aita kindlasti täita plaanitavate kaitsevööndite eesmärki – tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas.
Komitee peab vajalikuks rõhutada, et muinsuskaitseala asemele varauusaegse alevi ja uusaegse linna kultuurkihi kaitseks arheoloogilise leiukoha kehtestamine ei kaitse Valga keskaegse alevi ja varauusaegse linna arheoloogilist kultuurkihti senisel ja vajalikul määral. Arheoloogiline leiukoht, erinevalt muinsuskaitsealast, ei võimalda Muinsuskaitseametil anda kaevetööde kavandamisel linnale ja kinnistute omanikele ennetavalt nõu ega nõuda leidmisel väärtuslike ehitusjäänuste (nt Tallinna, Tartu, Riia linnadele ja kohalikele aadlikele kuulunud majade jäänused) säilitamist.
Kohatu on vastuses kommentaar, et Eestis on mitmeid maakondi, kus maakonnakeskuses ei ole muinsuskaitseala (Hiiumaa, Raplamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa) ning Valgamaa ei oleks seetõttu erandlik pretsedent. Ameti kodulehel on kenasti lahti seletatud muinsuskaitsealade kaitse eesmärgid ning kuidas ja miks kaitsealad loodi. Ajaloolise asula maakonnakeskuseks olemine ei ole ju muinsuskaitseala moodustamise põhjuseks. Muinsuskaitsealad on Lihulas ja Rebalas, riiulile on tõstetud kaitseala loomine Sillamäel. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine on aga kindlasti halb regionaalpoliitiline pretsedent, mille mõju on kaitseala lõpetamise eelnõus samuti hindamata.
Komitee hinnangul on amet eksinud hea halduse (PS § 14) ja kaasamise põhimõtete vastu. Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ja väärtuspõhiseks hindamiseks moodustati 2019. aastal töörühm, kuhu kuulusid Valga vallavalitsuse liikmed ning eksperdid arhitektuuriajaloolased Kristo Kooskora ja Oliver Orro, samuti ameti maakonnanõunik Margis Sein, ning mille ülesandeks oli analüüsida ja kaaluda riikliku kaitse eeldusi, nende olemasolul kaasajastada muinsuskaitseala eesmärgid ja põhimõtted ning valmistada ette kaitsekorra eelnõu. Kaitsekorra töörühma töö soikus Covid-pandeemia tõttu, kuid laiali seda ei saadetud. Valga Vallavalitsuse kinnitusel on nende kaasamine muinsuskaitseala lõpetamise protsessi toimunud ainult teavitamise vormis. Samuti on ameti suhtlus omanikega olnud olematu ning puudunud on sisuline koostöö ja arutelu osapoolte vahel. Ka ameti ehitismälestiste ekspertnõukogu ei pooldanud kaitseala lõpetamist. Kohalik omavalitsus on korduvalt ja selgelt väljendanud tahet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala jätkumiseks ning kaitsekorra koostamises osalemiseks. Samuti on kaitseala kestmist toetanud linnakodanikud ja Eesti Muinsuskaitse Selts.
1.08.2021 liitus Eesti Vabariik Faro konventsiooniga, millega võeti enesele kohustus toetada pärandi kogukondi ja ühiselt määratletud pärandit. Valga pärandi kogukond, keda esindab Valga volikogu, toetab ühehäälselt muinsuskaitseala jätkumist ning ootab 30-aastase riikliku kompetentsi ja toe jätku kultuuripärandi kaitsel ja edendamisel piirilinna linnatuumikus. Vallavalitsus on lubanud tagada, et uusi arendusi kavandatakse kooskõlas muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidega. Omavalitsus tunnetab ohtu, et kaitseala kadumisega kasvab ajalooliste ehitiste lammutamise ja kahjustamise surve ning pelgalt planeeringutega seda ei ohja. Omavalitsus tajub vajadust meetmete kompleksi: tingimused, ekspertide tugi, teavitus, toetusmeetmed, jms – järele.
2021. aastal eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” meetme “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes” Valga linnatuumikus Kesk tn 19 asuva ajaloolise puithoone restaureerimiseks 478 679,20 eurot toetust. Valga valla omaosalus oli 119 669,80 eurot. Meetme eesmärk oli väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimine ning kasutuselevõtt kohaliku kogukonna vajadusteks, et seeläbi elavdada muinsuskaitseala kasutust. Kesk tn 19 hoone restaureerimine sai toetust, kuivõrd seda hinnati kui võimalust, millega tehakse samm ajaloolise linnasüdame taaselustamiseks, mis on oluline elanikkonna kahanemisega kaasnevate probleemide leevendamiseks ja muinsuskaitseala tähtsuse rõhutamiseks linna kultuurilise ning majandusliku arengu edendamises. Aasta hiljem aga kaotas Valga muinsuskaitseala kabinetivaikuses oma eripära ja potentsiaali, ehkki ameti kodulehel seisab: Valga on eriline ja tuntud kui targalt kahanev linn, kus ajalooline keskus mängib väga tähtsat rolli. Hea elukeskkonna loomiseks ei ole sageli vaja esmajoones mitte ehitada uut, vaid võimestada vana.
Lõpetuseks. Kas amet kaalus, et eksperdiarvamuse „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ koostanud ametnik ei peaks osalema ameti vastuskirja koostamises, kuivõrd see seab kahtluse alla vastuse erapooletuse (HMS § 10 lg 4). Õigus ei pea üksnes olema, vaid ka näima õiglane ja õige.
Komitee hinnangul vastab Valga linnatuumik jätkuvalt muinsuskaitseala riikliku kaitse eeldustele. Komitee palub jätkata Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamist õiglases ja kõiki osapooli kaasavas menetluses, sh taastada Valga muinsuskaitseala kaitsekorra töörühma töö. Komitee hindab, et läbi aastate on ametiga olnud võimalik teha kaitsekordade koostamisel viljakat koostööd ning loodab, et koostöö on tulemuslik ka Valga linnatuumiku muinsuskaitseala puhul.
ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arutas Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõud ja leiab, et selleks pole piisavat alust. Ei Valga vald ega ehitismälestiste ekspertnõukogu toeta seda mõtet. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine linnasüdames vaatamata kohalike elanike soovile muinsuskaitseala säilitada oleks erakordne pretsedent. Ajaloolise linnasüdame struktuuris ja tänavavõrgus on loetavad mitmed ajalookihistused. Lisaks uuritud ja uurimata arheoloogiapärandile (keskaegse alevi kultuurkiht ja ehitiste jäänused) on seal tervikuna ja fragmentaarselt säilinud väärtusi erinevatest ajalooperioodidest, Vaatamata sellele, et ka viimastel aastakümnetel on osa linna ajaloolist substantsi hävinud (nt Raja tänava elukasarmud, Sõpruse tänava vana elumaja, veinitehase hooned, Kesk tn 18), on seda olulisem hoida ja edendada veel allesjäänud väärtusi vanalinna südames tervikliku linnastruktuurina. Piirkonna eduka arengu eelduseks on maakonnakeskuse võimalikult atraktiivne ja elav südalinn, mida vääristab tähelepanu ja riiklik kaitse. Kaitseala lõpetamine devalveerib riigi ja linna viimaste aastate edukaid pingutusi ajaloolise keskkonna hoidmisel ning Valga elanike huvi oma linna vastu. Pelgalt mälestise kaitsevööndiga linnastruktuuri koos tänavate võrguga tervikuna kaitsta ega mõjutada ei saa ja see ei ole kohane meede ajaloolise väärtusega linnaruumi säilitamiseks. Muuhulgas jääksid Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned pelgalt kultuuriväärtuslikeks üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust ajaloolise linnastruktuuri osana ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. Vanalinna kaitsekorra kehtestamisega saaks anda neile hoonetele väärtusklassid ja tagada seeläbi väärtuslike eksterjööride ja vajadusel ka interjööride säilimise. Juhime ka tähelepanu, et alusuuring selleks on alles hiljuti tehtud ja see on heaks kiidetud nii Valga vallavalitsuse kui ka Muinsuskaitseameti poolt. ICOMOS Eesti on seisukohal, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku kaitse eeldustele ja on tajutav tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana, mistõttu on põhjendatud Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine.
6. detsembril toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes päris mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”. Korraldajad: Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid, ICOMOS Eesti, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Mõisate Ühendus.
Kliimaeesmärkide saavutamine ja Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv on tõstnud lauale rea intrigeerivaid ja kokkuleppeid nõudvaid küsimusi – kuidas väärtustada olemasolevaid hooneid ja materjale ressursina ja kuidas parendada nende energiatõhusust ilma arhitektuurseid väärtuseid rikkumata. Mõttekoja eesmärk on tutvustada erinevate valdkondade lähenemist ja arutleda, kuidas antud kontekstis defineerida pärandit, sõnastada üheselt mõistetavalt nõudeid energiatõhususele ning vastavad kriteeriumid.
Mõttekotta on kutsutud ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ametite esindajad, pärandikaitsjad, arhitektid, insenerid, pärandiomanikud, huvilised, kes soovivad kaasa mõelda. Mõttekoda toimub nii koha peal kui veebis. Registreerumine kuni 4.detsembrini või kuni kohtade täitumiseni sellel lingil https://forms.gle/iR6QTWmxyGQAz2fN9
AJAKAVA
9.00-9.30 hommikukohv
9.30-13.00 Ettekanded. Modereerivad Andro Mänd (Eesti Arhitektide Liit) ja Tarmo-Andre Elvisto (Säästva Renoveerimise Infokeskus)
9.30 Ave Paulus, Keskkonnaamet, ICOMOS. Rahvusparkide ehituspärandi kliimaneutraalsusest ja energiatõhususest.
9.50 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. Arutelud ICOMOSi Euroopa grupis.
10.10 Reesi Sild, Kultuuriministeerium. Määratletud ja määratlemata pärand. Life Heritage Home projekt
10.30 Katrin Koit, Muinsuskaitseamet. Kohaliku pärandi käsitlus üldplaneeringute viimases laines
11.00-11.30 kohvipaus
11.30 Viljar Vissel, SA Virumaa Muuseumid, Jaanus Kiili, Eesti Mõisate Ühendus. Energiatõhusad mõisad.
12.20 Markus Kaasik, Eesti Arhitektide Liit. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv.
12.40 Kadri-Ann Kertsmik, Tallinna Tehnikaülikool, LIFE IP BuildEST. Ajalooliste hoonete süsiniku jalajälje vähendamine, Resto projekti näitel (Fr.R.Kreutzwaldi 2, Võru).
Lõunapaus 13.00 – 14.00
14.00-16.00 Mõttekoja II osa. Ümarlaud, moderaatorid Riin Alatalu ja Reesi Sild
Ümarlaud tegeleb sellega, millises osas ja millistele hoonetele on vaja täiendavaid erisusi hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatuste rakendamisel. Eesmärk on jõuda ühisele arusaamisele, milline osa kultuuripärandiga hooneid vajab täiendavat erandit ja kuidas erandid sõnastada nii, et ka kultuuriväärtuslikud hooned saaks energiatõhusamaks oma kultuuriväärtusi hoides ja säilitades. Ümarlaud suunab Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatustega seotud töögruppi tegevusi.
Ümarlauda modereerivad Reesi Sild ja Riin Alatalu
14.00-14.30 Kuidas defineerida ajaloolised hooned selliselt, et muinsuskaitsealused, looduskaitsealused, miljööväärtuslikud hooned ja määratlemata pärand hõlmatud oleks?
Töö gruppides 14.30-15.15
Millised kultuuriväärtusega hooned vajavad veel energiatõhususe miinimumnõuete osas erisusi? Nt rahvusparkide väärtuslikud hooned ja taluarhitektuur? Kuidas taluarhitektuuri määratleda? Grupijuhid Ave Paulus ja Elo Lutsepp
Missugused on erisused ja leevendused? Paindlikud lahendused, vähemalt 1 klass võrra tõhusamaks saamine, tervikrenoveerimise kohustuslikkuse asemel osalise renoveerimise võimaldamine. Kuidas seda saavutada? Grupijuhid Üllar Alev ja Kais Matteus
Ettepanekud toetuste tingimuste täpsustamiseks kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimisel. Grupijuhid Katrin Koit ja Veronika Valk-Siska
ICOMOSi kuulub 11000 eksperti üle maailma, neist 1400 kogunes ICOMOS peaassambleele ja teaudssümpoosionile Austraalias, et valida uus juhatus ning arutada olulisemaid pärandikaitse küsimusi, sh kultuuriväärtuste kaitset sõjakolletes. Link GA2023 kodulehele – https://icomosga2023.org/
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna dotsent Riin Alatalu valiti üleilmse muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. Organisatsioonil on viis asepresidenti. Alatalu esindas ICOMOSi suurimat regiooni – Euroopat juba eelmises juhatuses, suure häältearvuga tagasi valimine on suur tunnustus.
ICOMOS peassamblee teadussümpoosion “Pärand muutub” keskendus muutustele maailmas ja pärandikaitses, põlisrahvaste ja kogukondade tähtsusele. Sümpoosioni korralduskomitee liige ICOMOS Eesti president Ave Paulus vastutas kliimaprogrammi eest, mis tegeles kultuuripärandi ja traditsiooniliste teadmiste väärtustega kliimaeesmärkide saavutamisel.
Elo Lutsepp osales rahvusvahelise maa-arhitektuuri teaduskomitee töös.
Sümpoosionil oli üle 460 ettekande ja arutelu, külalistele tutvustati olulisemaid Sydney ja lähiümbruse pärandipaiku. Kõik rahvus- ja teaduskomiteed olid esindatud ICOMOSi erinevatel tasanditel tehtavat tööd tutvustaval näitusel. ICOMOS peaassamblee ja sümpoosioni auks andis Austraalia valitsus välja hinnalise Austraalia maailmapärandit tutvustava viiedollarilise meenemündi.
Eesti ICOMOS käiku Austraaliasse toetas KÜSK, KULKA ja Kultuuriministeerium
June 20th 2023 at 13.00 – 17.00 Tartu University Library Livestreamed https://tv.artun.ee/eka
Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary, National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO Bus, Go Hotel Shnelli.
Dissonant heritage:
Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola Dobrović’s masterpiece
Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th century architecture of Kosovo
Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication
Coffee break Urban layers
Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case studies from Slovenia
Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International works of Álvaro Siza in Europe War graves and symbols of occupation
Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic ideologies
Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway Discussion
Ootame Teid 28. mail 2023 kell 14.00-18:00 Palmse mõisa Fredi Tompsi 95. juubeli tähistamisele
Fredi Tomps – 95 pärandimõtisklust
Juturing Fredi Tompsi elutööst Eesti ja Lahemaa arhitektuuripärandi hoidmisel, kus osalevad lisaks juubilar Fredi Tompsile Aarne Kann, Juhan Maiste, Lilian Hansar, Riin Alatalu ja teised. Räägime mõisatest ja taluarhitektuurist, linnustest ja kirikutest, muinsuskaitse mõttest ja paljust muust.
Alates kella 16-st sööme torti, peotuju aitavad üleval hoida Lahemaa rahvamuusikud.
Olete teretulnud õnnitlema juubilari!
Sündmust aitab korraldada keskkonnaamet koostöös ICOMOS Eesti ja SA Virumaa muuseumidega
