Author Archive

Heritage Dialogues of Coastal North 27.07.-4.08. 2024

Heritage Dialogues is a cooperation project between Norway and Estonia with the involvement of the Nordic-Baltic region. The international  HeritageDialogues week 2024 lasts from 29.07 to 4.08 in small coastal villages near Bodo—Givær and Fleinvaer islands, Ljønes, and Skjerstad village, Norway, dedicated to culturl capitals of Europe. Workshops in the coastal villages are dedicated to the synergies of heritage and heritage communities, vernacular architecture, cultural landscapes, and seascapes in the face of climate change. Several concerts, exhibitions, and art installations will be held dedicated to the resilience and beauty of cultural landscapes.

During the workshop days, participants share knowledge about heritage communities’ heritage values and perspectives. Artists and musicians resonate with the landscapes and histories. The international perspective is given via the Estonian and Nordic-Baltic angle, rights-based approaches and climate justice, holistic community-centred approach to heritage and cultural landscape conservation. International heritage expert participants will work on locally-based solutions for Europe’s green transition, focusing on climate justice, buildings, and the resilience of coastal livelihoods. Historical homes and historic cultural landscapes are the core of European identity. The coasts of Europe have been tackling changing climate and severe weather conditions throughout millennia. Following ICOMOS – Europa Nostra Heritage Paper recommendations, HeritageDialogues concentrates on heritage-based climate solutions and climate justice. Artists and musicians resonate with the landscapes and people’s values and challenges.

The participation fee 50 euros per day covers seminar/workshop catering and concerts. Accommodation in the locations is provided by organising parties, 80 euros per night in a twin room. For presenters, accommodation is free. Expert workshop participation is limited to 20 experts. Registration is completed with the letter from heritagedialogues@gmail.com https://forms.gle/XbKSBj2mbhPVU3TA8

During the festival days, traditional food made by local people will be served. Public seminars, art events, and concerts will be live-streamed and interactive. Recordings of the events will remain available to the public.

More information —-

https://heritagedialogues.com/en/activities/heritage-dialogues-summer-festival-week-2907-408

ICOMOS Estonia conference Heritage Homes in Green Transition and Renovation Waves  

Heritage Homes in Green Transition and Renovation Waves  

28-29 October 2024, Tallinn, Estonia  

Conference & Stakeholder Roundtable 

Aims: 1) to gather lessons from current and past renovation waves in the Nordic region regarding historic buildings;  2) to exchange experiences from ongoing research and development programmes on energy renovation and heritage; 3) to conduct a roundtable with stakeholders on Green Transition Charter of Estonian Heritage Buildings. (

Format: hybrid  

Locations:  Acdemy of Arts and Ministry of Culture of Estonia, Tallinn

October 28th, 2024Conference Presentations  

  • Estonian Academy of Arts 11.00-18.00

October 29th, 2024 – Working Groups and Stakeholder Roundtable 

10.00-13.00 – Parallel working groups in Estonian Academy of Arts 

14.00 – 17.00 – Stakeholder Roundtable on Green Transition Charter of Estonian Heritage Buildings, Estonian Ministry of Culture (in Estonian language)

14.00 – 17.00 Networking and site visits for invited speakers and ICOMOS experts according to specific interests:

  • Centre of Rural Architecture, Estonian Open-Air Museum
  • The Institute of Civil Engineering and Architecture, TalTech
  • The Centre of Sustainable Renovation, Kalamaja 

Organisers: ICOMOS Estonia in cooperation with Estonian Ministry of Culture, Estonian Ministry of Climate, Estonian National Heritage Board, Tallinn Technical University, Estonian Academy of Arts

Contact:

Ave Paulus, Presdient of ICOMOS Estonia, estonia@icomos.org

Vastulause Muinsuskaitseameti mittenõustumisele ICOMOS Eesti komitee arvamusega Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõule

ICOMOS Eesti komitee (edaspidi komitee) ei nõustu jätkuvalt Muinsuskaitseameti (edaspidi amet) seisukohaga, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ning palub loobuda kavatsusest muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusest ning jätkata kaitsekorra koostamise protsessi ja menetlusega.

Amet sedastab oma vastuses, et Valgas on mitmeid väärtuslikke ajaloolisi kihistusi ja leiab, et need on säilinud vaid fragmentaarselt ning ei moodusta üheselt mõistetavat ja tajutavat terviklikku linnaruumi, mis vastaks riikliku kaitse üldistele ning muinsuskaitseala kriteeriumitele. Muinsuskaitseseaduse ((MuKS) RT I, 7.03.2023, 61) § 10 lg 2 ja KM 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” (RT I, 10.11.2020, 7) § 1 lg 2 kohaselt võib asi või maa-ala vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile ning kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Ameti 2022. aastal koostatud eksperdiarvamuses „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ tõdetakse ekslikult, et tegemist ei ole esinduslikuma ja hästi säilinud linnatuumikuga Eestis (lk. 10), kuna arvestamata on jäetud Valga ja selle muinsuskaitseala eripäraga.

Komitee jääb oma seisukoha juurde, et Valga muinsuskaitsealal on ajalooliselt väärtuslikke kihte alates keskajast ja lõpetades postmodernismiga, seda nii asula struktuuri ja teedevõrgu, hoonestuse kui kultuurikeskkonna teiste elementide osas. Unikaalsus (vastavus selektiivsuse kriteeriumile) seisneb ka ajastuslisuses – linnaõigused saadi Poola kuningalt – ning Valga-Valka raudteelinna ja piirilinna, kus leiab nt Riia (Liivimaa pealinna), sh selle juugendarhitektuuri, mõjutusi, eripäras. Linnaruumis on reljeefselt eristatavad erinevad ajaloolised hoonestuskihid, mis mahulises plaanis pole teineteist matvad, nende vahel on piisavalt ruumilist avarust, mis loob võimalusi kvaliteetseteks ruumilisteks arenguteks. Arhitekt ja muinsuskaitsja Lilian Hansar märgib doktoritöös „Linnast muinsuskaitsealaks. Linnaehituslike struktuuride muutused Eesti väikelinnades 13.–20. saj”, et erinevate ajastute arhitektuurikihistused ja hoonestusstruktuur peegeldavad linna pikka ajalugu. Hoonestuse vahelduvus ja tühjade kruntide lüngad tähistavad kunagisi lõppe ja alguseid ning just ajaloo mitmekihilisus ja tähenduslikkus lepitab kontraste (lk. 164).

Ameti eksperdiarvamuses leitakse, et linnatuumiku struktuur on linnaruumis tajutav vähestes piirkondades. Leiame, et  ajalooline linnastruktuur on Valgas siiski alles ning see tuleb linnapildis jõuliselt esile: säilinud on ajaloolised kesksed tänavad, neil on ajaloolised nimed, valdavalt on säilinud linna tänavate kujunemisajale iseloomulik suletud ja poolsuletud hoonetefrondiga perimetraalne hoonestus, sellele iseloomulikud ehitusjooned ja krundistruktuur. Nendes tänavalõikudes, kus varasem hoonestusstruktuur on hävinud (Kesk-, Sepa- ja Raja tänavad), on algne linnastruktuur samuti tajutav hilisema hoonestuse ja ruumiliste kihistuste kontekstis.

Juhime tähelepanu, et Valga keskaegse alevi arheoloogilise kultuurkihi ja ehitusjäänuste seni mitte leidmine ei võimalda automaatselt järeldada, et alev ei paiknenud hilisema linnatuumiku, praeguse muinsuskaitseala kohal. Sellistele linnamüürita keskaegsetele väikelinnadele (Eestis nt Paide) ja alevitele olid iseloomulikud suured, laia tänavafrondiga kinnistud, mille elamud paiknesid hõredalt tänava ääres, nii et kultuurkiht tekkis vaid eraldatud laikudena majapidamiste ümber ning see võib täiesti puududa tänavatsoonis. Arvestades seniste arheoloogiliste uuringute vähesust ja toimumist eeskätt tänavaaladel, on senises uurimisseisus keskaegsete leidude puudumine loomulik ja ootuspärane. Ei ole ka muud alust oletada või järeldada, et Valga keskaegne alev paiknes kuskil mujal kui muinsuskaitseala kohal, mida ka kõik senised uurijad on kirjalike allikate ja ajaloolise kaardimaterjali alusel üksmeelselt hinnanud (vt Eesti linnaehituse ajalugu: Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn, 2019, lk. 149–151).

Tõene ei ole ameti 2.05.2024 vastuses olev põhjendus, et võrreldes 1995. aastaga, mil Valga muinsuskaitseala moodustati, on muutunud suhtumine eraomandisse ning täna tuleb varasemast rohkem kaaluda, mida muinsuskaitselised piirangud ja otsused toovad kaasa eraomanikule.

Eesti Vabariigi Põhiseadus ((PS) RT I, 15.05.2015, 2) võeti rahvahääletusel vastu 28.06.1992 ning see jõustus 3.07.1992. Muutumatult kehtivad nii omandipõhiõigus (PS § 32) kui võrdsuspõhimõte (PS § 12). Ka Riigikohtu praktikast ei nähtu muutuseid neisse, ehk eraomandi kaal oleks tänapäeval kaalukam kui põhiseaduse preambulis seatud  imperatiiv: riigi kohus on kaitsta Eesti kultuuri(pärandit).

Taasiseseisvunud Eesti esimene muinsuskaitseseadus (RT I 1994, 24, 391) jõustus 28.03.1994 ning ei ole põhjust arvata, et see, nagu ka 1.04.2002 jõustunud muinsuskaitseseadus, mille alusel Valga linnatuumik muinsuskaitse alla võeti, oleks vastuolus põhiseadusega. Lisaks, vaieldamatult oli Valga muinsuskaitseala moodustamine põhjalikult analüüsitud ning kaalutletud protsess ja otsus. Lilian Hansar, käsitledes eelnimetatud doktoritöös üksikasjalikult muinsuskaitsealade loomise ajalugu ja metoodikat, tõdes, et kaitsealade, varasemalt kaitsetsoonide, moodustamine oli kvalitatiivselt uus etapp Eesti arhitektuuriajaloo kui teadusliku distsipliini ajaloos, mis võimaldas kõnelda ja kirjutada ajaloost, kultuurist ja arhitektuurist ning mis mõjutas rahvusliku identiteedi säilimist (lk. 157)

Eksitav on ameti vastuses põhjendus, et muinsuskaitseala säilitamisega jääb piirangute mõju alla suur osa territooriumist, mis ei vajaks riiklikku kaitset ning eraomandit piiratakse muinsuskaitseliste nõuetega ebaproportsionaalselt. Amet märgib, et Valga linna ajaloolise hoonestuse kaitsmine riiklikul tasandil jätkub üksikmälestiste kaitsmisega. Kaitseala (22,7 ha suurune maa-ala) lõpetamise eelnõuga paralleelselt on ette valmistatud kaitsevööndite kehtestamise ning arheoloogilise leiukoha (17,2 ha suurune maa-ala) määramise eelnõud. Mälestiste kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas kehtivad muinsuskaitselised piirangud, vastavalt MuKS § 58  ja § 26, sh ei ole kaitsevööndites leevendusi ette nähtud. Eelnõudes puudub piirangute mõjuhinnang, sh nii halduskoormusele kui sotsiaal-majanduslik analüüs. Nt ei ole kinnismälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste omanikel, erinevalt muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste omanikest, võimalust taotleda ehitiste korrashoiuks toetust (MuKS § 35). Tegevusetus või tegude kaootilisus ei aita kindlasti täita plaanitavate kaitsevööndite eesmärki – tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas.

Komitee peab vajalikuks rõhutada, et muinsuskaitseala asemele varauusaegse alevi ja uusaegse linna kultuurkihi kaitseks arheoloogilise leiukoha kehtestamine ei kaitse Valga keskaegse alevi ja varauusaegse linna arheoloogilist kultuurkihti senisel ja vajalikul määral. Arheoloogiline leiukoht, erinevalt muinsuskaitsealast, ei võimalda Muinsuskaitseametil anda kaevetööde kavandamisel linnale ja kinnistute omanikele ennetavalt nõu ega nõuda leidmisel väärtuslike ehitusjäänuste (nt Tallinna, Tartu, Riia linnadele ja kohalikele aadlikele kuulunud majade jäänused) säilitamist.

Kohatu on vastuses kommentaar, et Eestis on mitmeid maakondi, kus maakonnakeskuses ei ole muinsuskaitseala (Hiiumaa, Raplamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa) ning Valgamaa ei oleks seetõttu erandlik pretsedent. Ameti kodulehel on kenasti lahti seletatud muinsuskaitsealade kaitse eesmärgid ning kuidas ja miks kaitsealad loodi. Ajaloolise asula maakonnakeskuseks olemine ei ole ju muinsuskaitseala moodustamise põhjuseks. Muinsuskaitsealad on Lihulas ja Rebalas, riiulile on tõstetud kaitseala loomine Sillamäel. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine on aga kindlasti halb regionaalpoliitiline pretsedent, mille mõju on kaitseala lõpetamise eelnõus samuti hindamata.

Komitee hinnangul on amet eksinud hea halduse (PS § 14) ja kaasamise põhimõtete vastu. Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ja väärtuspõhiseks hindamiseks moodustati 2019. aastal töörühm, kuhu kuulusid Valga vallavalitsuse liikmed ning eksperdid arhitektuuriajaloolased Kristo Kooskora ja Oliver Orro, samuti ameti maakonnanõunik Margis Sein, ning mille ülesandeks oli analüüsida ja kaaluda riikliku kaitse eeldusi, nende olemasolul kaasajastada muinsuskaitseala eesmärgid ja põhimõtted ning valmistada ette kaitsekorra eelnõu. Kaitsekorra töörühma töö soikus Covid-pandeemia tõttu, kuid laiali seda ei saadetud. Valga Vallavalitsuse kinnitusel on nende kaasamine muinsuskaitseala lõpetamise protsessi toimunud ainult teavitamise vormis. Samuti on ameti suhtlus omanikega olnud olematu ning puudunud on sisuline koostöö ja arutelu osapoolte vahel. Ka ameti ehitismälestiste ekspertnõukogu ei pooldanud kaitseala lõpetamist. Kohalik omavalitsus on korduvalt ja selgelt väljendanud tahet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala jätkumiseks ning kaitsekorra koostamises osalemiseks. Samuti on kaitseala kestmist toetanud linnakodanikud ja Eesti Muinsuskaitse Selts.

1.08.2021 liitus Eesti Vabariik Faro konventsiooniga, millega võeti enesele kohustus toetada pärandi kogukondi ja ühiselt määratletud pärandit. Valga pärandi kogukond, keda esindab Valga volikogu, toetab ühehäälselt muinsuskaitseala jätkumist ning ootab  30-aastase riikliku kompetentsi ja toe jätku kultuuripärandi kaitsel ja edendamisel piirilinna linnatuumikus. Vallavalitsus on lubanud tagada, et uusi arendusi kavandatakse kooskõlas muinsuskaitseala kaitse-eesmärkidega. Omavalitsus tunnetab ohtu, et kaitseala kadumisega kasvab ajalooliste ehitiste lammutamise ja kahjustamise surve ning pelgalt planeeringutega seda ei ohja. Omavalitsus tajub vajadust meetmete kompleksi: tingimused, ekspertide tugi, teavitus, toetusmeetmed, jms – järele.

2021. aastal eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” meetme “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes” Valga linnatuumikus Kesk tn 19 asuva ajaloolise puithoone restaureerimiseks 478 679,20 eurot toetust. Valga valla omaosalus oli 119 669,80 eurot. Meetme eesmärk oli väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimine ning kasutuselevõtt kohaliku kogukonna vajadusteks, et seeläbi elavdada muinsuskaitseala kasutust. Kesk tn 19 hoone restaureerimine sai toetust, kuivõrd seda hinnati kui võimalust, millega tehakse samm ajaloolise linnasüdame taaselustamiseks, mis on oluline elanikkonna kahanemisega kaasnevate probleemide leevendamiseks ja muinsuskaitseala tähtsuse rõhutamiseks linna kultuurilise ning majandusliku arengu edendamises. Aasta hiljem aga kaotas Valga muinsuskaitseala kabinetivaikuses oma eripära ja potentsiaali, ehkki ameti kodulehel seisab: Valga on eriline ja tuntud kui targalt kahanev linn, kus ajalooline keskus mängib väga tähtsat rolli. Hea elukeskkonna loomiseks ei ole sageli vaja esmajoones mitte ehitada uut, vaid võimestada vana.

Lõpetuseks. Kas amet kaalus, et eksperdiarvamuse „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ koostanud ametnik ei peaks osalema ameti vastuskirja koostamises, kuivõrd see seab kahtluse alla vastuse erapooletuse (HMS § 10 lg 4). Õigus ei pea üksnes olema, vaid ka näima õiglane ja õige.

Komitee hinnangul vastab Valga linnatuumik jätkuvalt muinsuskaitseala riikliku kaitse eeldustele. Komitee palub jätkata Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamist õiglases ja kõiki osapooli kaasavas menetluses, sh taastada Valga muinsuskaitseala kaitsekorra töörühma töö. Komitee hindab, et läbi aastate on ametiga olnud võimalik teha kaitsekordade koostamisel viljakat koostööd ning loodab, et koostöö on tulemuslik ka Valga linnatuumiku muinsuskaitseala puhul.

ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arvamus  Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõu kohta

ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arutas Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõud ja leiab, et selleks pole piisavat alust. Ei Valga vald ega ehitismälestiste ekspertnõukogu toeta seda mõtet. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine linnasüdames vaatamata kohalike elanike soovile muinsuskaitseala säilitada oleks erakordne pretsedent.
Ajaloolise linnasüdame struktuuris ja tänavavõrgus on loetavad mitmed ajalookihistused. Lisaks uuritud ja uurimata arheoloogiapärandile (keskaegse alevi kultuurkiht ja ehitiste jäänused) on seal tervikuna ja fragmentaarselt säilinud väärtusi erinevatest ajalooperioodidest, Vaatamata sellele, et ka viimastel aastakümnetel on osa linna ajaloolist substantsi hävinud (nt Raja tänava elukasarmud, Sõpruse tänava vana elumaja, veinitehase hooned, Kesk tn 18), on seda olulisem hoida ja edendada veel allesjäänud väärtusi vanalinna südames tervikliku linnastruktuurina.
Piirkonna eduka arengu eelduseks on maakonnakeskuse võimalikult atraktiivne ja elav südalinn, mida vääristab tähelepanu ja riiklik kaitse. Kaitseala lõpetamine devalveerib riigi ja linna viimaste aastate edukaid pingutusi ajaloolise keskkonna hoidmisel ning Valga elanike huvi oma linna vastu. Pelgalt mälestise kaitsevööndiga linnastruktuuri koos tänavate võrguga tervikuna kaitsta ega mõjutada ei saa ja see ei ole kohane meede ajaloolise väärtusega linnaruumi säilitamiseks. Muuhulgas jääksid Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned pelgalt kultuuriväärtuslikeks üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust ajaloolise linnastruktuuri osana ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. Vanalinna kaitsekorra kehtestamisega saaks anda neile hoonetele väärtusklassid ja tagada seeläbi väärtuslike eksterjööride ja vajadusel ka interjööride säilimise. Juhime ka tähelepanu, et alusuuring selleks on alles hiljuti tehtud ja see on heaks kiidetud nii Valga vallavalitsuse kui ka Muinsuskaitseameti poolt.
ICOMOS Eesti on seisukohal, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku kaitse eeldustele ja on tajutav tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana, mistõttu on põhjendatud Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine.

Mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules” Lahemaal Palmses

6. detsembril  toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes päris mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”. Korraldajad: Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid, ICOMOS Eesti, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Mõisate Ühendus.


Kliimaeesmärkide saavutamine ja Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv on tõstnud lauale rea intrigeerivaid ja kokkuleppeid nõudvaid küsimusi – kuidas väärtustada olemasolevaid hooneid ja materjale ressursina ja kuidas parendada nende energiatõhusust ilma arhitektuurseid väärtuseid rikkumata. Mõttekoja eesmärk on tutvustada erinevate valdkondade lähenemist ja arutleda, kuidas antud kontekstis defineerida pärandit, sõnastada üheselt mõistetavalt nõudeid energiatõhususele ning vastavad kriteeriumid.

Mõttekotta on kutsutud ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ametite esindajad, pärandikaitsjad, arhitektid, insenerid, pärandiomanikud, huvilised, kes soovivad kaasa mõelda. Mõttekoda toimub nii koha peal kui veebis. Registreerumine kuni 4.detsembrini või kuni kohtade täitumiseni sellel lingil https://forms.gle/iR6QTWmxyGQAz2fN9

AJAKAVA 

9.00-9.30  hommikukohv 

9.30-13.00  Ettekanded. Modereerivad Andro Mänd (Eesti Arhitektide Liit) ja Tarmo-Andre Elvisto (Säästva Renoveerimise Infokeskus)

9.30 Ave Paulus, Keskkonnaamet, ICOMOS. Rahvusparkide ehituspärandi kliimaneutraalsusest ja energiatõhususest.

9.50 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. Arutelud ICOMOSi Euroopa grupis.  

10.10 Reesi Sild, Kultuuriministeerium. Määratletud ja määratlemata pärand.  Life Heritage Home projekt

10.30 Katrin Koit, Muinsuskaitseamet. Kohaliku pärandi käsitlus üldplaneeringute viimases laines

11.00-11.30 kohvipaus

11.30 Viljar Vissel, SA Virumaa Muuseumid, Jaanus Kiili, Eesti Mõisate Ühendus.  Energiatõhusad mõisad.  

12.00 Veronika Valk-Siska, Kliimaministeerium. Ajalooliste hoonete energiatõhustamise toetusmeetmete perpsektiiv. 

12.20 Markus Kaasik, Eesti Arhitektide Liit. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. 

12.40 Kadri-Ann Kertsmik, Tallinna Tehnikaülikool, LIFE IP BuildEST. Ajalooliste hoonete süsiniku jalajälje vähendamine, Resto projekti näitel (Fr.R.Kreutzwaldi 2, Võru). 

Lõunapaus 13.00 – 14.00

14.00-16.00 Mõttekoja II osa. Ümarlaud, moderaatorid Riin Alatalu ja Reesi Sild

Ümarlaud tegeleb sellega, millises osas ja millistele hoonetele on vaja täiendavaid erisusi hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatuste rakendamisel. Eesmärk on jõuda ühisele arusaamisele, milline osa kultuuripärandiga hooneid vajab täiendavat erandit ja kuidas erandid sõnastada nii, et ka kultuuriväärtuslikud hooned saaks energiatõhusamaks oma kultuuriväärtusi hoides ja säilitades. Ümarlaud suunab Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatustega seotud töögruppi tegevusi.

Ümarlauda modereerivad Reesi Sild ja Riin Alatalu

14.00-14.30 Kuidas defineerida ajaloolised hooned selliselt, et muinsuskaitsealused, looduskaitsealused, miljööväärtuslikud hooned ja määratlemata pärand hõlmatud oleks?

Töö gruppides 14.30-15.15

  1. Millised kultuuriväärtusega hooned vajavad veel energiatõhususe miinimumnõuete osas erisusi? Nt rahvusparkide väärtuslikud hooned ja taluarhitektuur? Kuidas taluarhitektuuri määratleda? Grupijuhid Ave Paulus ja Elo Lutsepp
  2. Missugused on erisused ja leevendused? Paindlikud lahendused, vähemalt 1 klass võrra tõhusamaks saamine, tervikrenoveerimise kohustuslikkuse asemel osalise renoveerimise võimaldamine. Kuidas seda saavutada? Grupijuhid Üllar Alev ja Kais Matteus
  3. Ettepanekud toetuste tingimuste täpsustamiseks kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimisel. Grupijuhid Katrin Koit ja Veronika Valk-Siska
  4. Zoom grupi veebiarutelu – Grupijuht Anni Martin

15.15 -16.00 Kokkuvõtted ja ühine arutelu

Lisainfo:

kaitsealad.ee

Ave Paulus, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Palmse mõis. Foto: Toomas Tuul

ICOMOS Eesti komitee Sydneys ICOMOS GA 2023

ICOMOSi kuulub 11000 eksperti üle maailma, neist 1400 kogunes ICOMOS peaassambleele ja teaudssümpoosionile Austraalias, et valida uus juhatus ning arutada olulisemaid pärandikaitse küsimusi, sh kultuuriväärtuste kaitset sõjakolletes. Link GA2023 kodulehele – https://icomosga2023.org/

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna dotsent Riin Alatalu valiti üleilmse muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. Organisatsioonil on viis asepresidenti. Alatalu esindas ICOMOSi suurimat regiooni – Euroopat juba eelmises juhatuses, suure häältearvuga tagasi valimine on suur tunnustus.

ICOMOS peassamblee teadussümpoosion “Pärand muutub” keskendus muutustele maailmas ja pärandikaitses, põlisrahvaste ja kogukondade tähtsusele. Sümpoosioni korralduskomitee liige ICOMOS Eesti president Ave Paulus vastutas kliimaprogrammi eest, mis tegeles kultuuripärandi ja traditsiooniliste teadmiste väärtustega kliimaeesmärkide saavutamisel.

Elo Lutsepp osales rahvusvahelise maa-arhitektuuri teaduskomitee töös.

Sümpoosionil oli üle 460 ettekande ja arutelu, külalistele tutvustati olulisemaid Sydney ja lähiümbruse pärandipaiku. Kõik rahvus- ja teaduskomiteed olid esindatud ICOMOSi erinevatel tasanditel tehtavat tööd tutvustaval näitusel. ICOMOS peaassamblee ja sümpoosioni auks andis Austraalia valitsus välja hinnalise Austraalia maailmapärandit tutvustava viiedollarilise meenemündi.

Eesti ICOMOS käiku Austraaliasse toetas KÜSK, KULKA ja Kultuuriministeerium

ICOMOS Europe group/ISC20C public seminar “Challenges and dissonance of 20th century heritage”

June 20th 2023 at 13.00 – 17.00
Tartu University Library
Livestreamed https://tv.artun.ee/eka

Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu
Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary,
National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO
Bus, Go Hotel Shnelli.

Dissonant heritage:

  • Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
  • Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola
    Dobrović’s masterpiece
  • Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th
    century architecture of Kosovo
  • Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on
    Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
  • Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication

Coffee break
Urban layers

  • Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
  • Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the
    Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and
    Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
  • Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
  • Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural
    Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
  • Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case
    studies from Slovenia
  • Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International
    works of Álvaro Siza in Europe
    War graves and symbols of occupation
  • Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic
    ideologies
  • Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
  • Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway
    Discussion

Fredi Tompsi juubeliõhtu – 95 pärandimõtisklust

Ootame Teid  28. mail 2023 kell 14.00-18:00 Palmse mõisa Fredi Tompsi 95. juubeli tähistamisele

Fredi Tomps – 95 pärandimõtisklust

Juturing Fredi Tompsi elutööst Eesti ja Lahemaa arhitektuuripärandi hoidmisel, kus osalevad lisaks juubilar Fredi Tompsile Aarne Kann, Juhan Maiste, Lilian Hansar, Riin Alatalu ja teised. Räägime mõisatest ja taluarhitektuurist, linnustest ja kirikutest, muinsuskaitse mõttest ja paljust muust.

Alates kella 16-st sööme torti, peotuju aitavad üleval hoida Lahemaa rahvamuusikud.

Olete teretulnud õnnitlema juubilari!

Sündmust aitab korraldada keskkonnaamet koostöös ICOMOS Eesti ja SA Virumaa muuseumidega

Kontakt:

Ave Paulus 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C/Nordic-Baltic conference

ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C seminar

18.-22. June in Estonia

ICOMOS Estonia NC and ISC20c cordially invites ICOMOS members to Estonia in June 2023 to the ICOMOS Europe Group meeting and public seminar “Challenges of 20th Century Heritage” accompanied by a study tour. Online participation is enabled for the meeting and seminar.

Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu
Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary,
National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO
Bus, Go Hotel Shnelli.

Preliminary agenda:

17.06 Saturday Sightseeing in Tallinn on individual agreements, 

18.06 Sunday 12:00 Sightseeing in Tallinn Old Town, UNESCO WH Site;  

                        17:00 Tour in Nõmme suburb; 

                        18:00 Welcome drinks in Nõmme 

19.06 Monday 

                        10:00-13:00 Europe group meeting Part I Estonian Ministry of Foreign Affairs

Main focus points: Ukraine; International cooperation;  Heritage alerts

13:00 Lunch

14:00-19:00 Tallinn 20th century heritage tour                           

20.06 Tuesday.  Early morning departure to Tartu by bus (185 km)

13.00 Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library. 

AGENDA:

Dissonant heritage:

Dissonant heritage:

  • Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
  • Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola
    Dobrović’s masterpiece
  • Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th
    century architecture of Kosovo
  • Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on
    Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
  • Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication

Coffee break
Urban layers

  • Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
  • Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the
    Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and
    Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
  • Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
  • Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural
    Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
  • Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case
    studies from Slovenia
  • Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International
    works of Álvaro Siza in Europe
    War graves and symbols of occupation
  • Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic
    ideologies
  • Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
  • Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway
    Discussion

17:00 Tours in Tartu

20:00 Departure to Vidrike (close to Otepää, 50 km from Tartu)

21.06 Wednesday 

10:00 EG meeting Part II

Focus themes:

ICOMOS University Forum in Europe; EBPD; World Heritage and National Committees; ICHT Charter

            15:00 Kääriku, Kobela, Otepää 20th century heritage; Hellenurme watermill. 

            20:00 Midsummer 

22.06 Thursday Tour 20th century heritage in rural areas, end in Tallinn at 19:00. (adjustable individual arrangements possible if needed for departures)

            Viljandi city, Ugala theatre and firehouse; Raikküla Cultural Centre; Rapla KEK; Kurtna experimental poultry research centre

Registration:

https://forms.gle/DEdVP91FE4csKBZa7

Please note: Participation fee 200 euros for the program and accommodation 20.-22.06

Call for abstracts:

Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library. 

– dissonant post-war monuments and memorial buildings
– young/recent (concrete) heritage as ecological resource

– special session on Nordic-Baltic dissonant Heritage 

  • The deadline for the abstract is March 31st. 
  • Abstract: 300 words + short bio
  • Please send the abstract to estonia@icomos.org
  • Priority is given to presenters who will participate at the seminar in situ

ICOMOS Heritage Alert – Letter to Mayor of Philadelphia, 26.01.2023

Link to ICOMOS Heritage Alert in web https://www.icomos.org/en/89-english-categories/home/119879-icomos-heritage-alert-philadelphia-police-headquarters

Subject: ICOMOS Heritage Alert – Philadelphia Police Headquarters (Roundhouse),
Philadelphia, USA


Dear Sir,

The undersigned national and international historic preservation and conservation organizations express our serious concern for the uncertain future of the Philadelphia Police Administration Building (aka Roundhouse). The Roundhouse is of national and international significance as well as important to the architectural and social history of Philadelphia. The design of the Roundhouse was shaped by the international experience of its architects, engineers, and contractors as well as their deep knowledge of and commitment to a positive future for Philadelphia’s physical and social environment. Geddes, Brecher, Qualls and Cunningham’s (GBQC) were awarded second place finish in the international Sydney Opera House competition and were recognized as the American Institute of Architect’s national firm of the year. The Roundhouse is one of the most important works of the internationally recognized “Philadelphia School” of architects for its embrace of the school’s three principles: engagement with its context, influence of social analysis and urban planning and treatment of the building as a complex machine.


The Roundhouse is a unique custom kit of parts, virtually all architectural precast concrete. Estonian engineer, August Komendant’s daring structural design was state of the art in precast concrete internationally. Warren Cunningham’s experience with concrete buildings and airbases in the UK and US, including the National Landmark Wright Brother’s Visitor Center, and the use of the Dutch precasting system, Schokbeton, were essential to realizing the unique form and features of the Roundhouse. On its completion, the Roundhouse was publicized and celebrated nationally and internationally. The Roundhouse retains its significant character defining features and is in sound structural and architectural condition based on cursory observations. Its open plan design is eminently adaptable for a variety of new uses.


The social history of the Roundhouse is internationally important as well. The unrealized intent for the Roundhouse was to improve Philadelphia’s police/community relations by placing a visitor friendly and aesthetically welcoming police headquarters in the community and moving the police out of City Hall. Currently, international heritage organizations are focused on the preservation and interpretation of places of prejudice, abuse, conflict, and oppression that will inform current and future generations of past acts against equality, equity, and freedom. Acknowledging and presenting the too often brutal and biased policing history associated with the Roundhouse should be a meaningful component of theRoundhouse’s preservation and reuse.


It is understood that the City intends to sell the Roundhouse building and site. Currently, the Roundhouse is not listed on the Philadelphia Register of Historic Places or National Register of Historic Places. Further, there is currently no protection for its preservation, proper treatment, and long-term maintenance. We, the undersigned, respectfully implore the City of Philadelphia to:

  1. properly list the Roundhouse on the local and national register of historic places, not only an essential recognition of its importance but also a prerequisite for access to the state and national historic preservation tax credit programs that can meaningfully support private sector investment in its proper treatment;
  2. place an easement and/or deed restrictions on the sale of the property that would protect the exterior character and significant interior features of the building; and
  3. develop substantive criteria for the selection of a purchaser that will give meaningful credit to the purchaser’s demonstrated intent, experience and creative approach to preserving and sensitively reusing the Roundhouse and to the creative and respectful development of the rear of the site.

Thank you for your consideration of the concerns and recommendations presented here. The undersigned organisations stand ready to assist in any way possible in the preservation and sensitive adaptive use of the Roundhouse for the benefit of future generations of Philadelphians and for the benefit of the heritage of the world.


Yours sincerely,

Teresa Patricio, President, International Council on Monuments and Sites (ICOMOS)
Jack Pyburn, FAIA, President, ICOMOS International Scientific Committee on 20th Century Heritage
Uta Pottgiesser, Chair, Docomomo International
Douglas Comer, President, US ICOMOS
Ave Paulus, President, ICOMOS Estonia
Robert Meckfessel, President, Docomomo / US
William Whitaker, President, Docomomo/ US/ Philadelphia
Triin Ojari, Director, Estonian Museum of Architecture

Press release