Author Archive

ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arvamus  Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõu kohta

ICOMOS Eesti Rahvuskomitee arutas Valga muinsuskaitseala lõpetamise eelnõud ja leiab, et selleks pole piisavat alust. Ei Valga vald ega ehitismälestiste ekspertnõukogu toeta seda mõtet. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine linnasüdames vaatamata kohalike elanike soovile muinsuskaitseala säilitada oleks erakordne pretsedent.
Ajaloolise linnasüdame struktuuris ja tänavavõrgus on loetavad mitmed ajalookihistused. Lisaks uuritud ja uurimata arheoloogiapärandile (keskaegse alevi kultuurkiht ja ehitiste jäänused) on seal tervikuna ja fragmentaarselt säilinud väärtusi erinevatest ajalooperioodidest, Vaatamata sellele, et ka viimastel aastakümnetel on osa linna ajaloolist substantsi hävinud (nt Raja tänava elukasarmud, Sõpruse tänava vana elumaja, veinitehase hooned, Kesk tn 18), on seda olulisem hoida ja edendada veel allesjäänud väärtusi vanalinna südames tervikliku linnastruktuurina.
Piirkonna eduka arengu eelduseks on maakonnakeskuse võimalikult atraktiivne ja elav südalinn, mida vääristab tähelepanu ja riiklik kaitse. Kaitseala lõpetamine devalveerib riigi ja linna viimaste aastate edukaid pingutusi ajaloolise keskkonna hoidmisel ning Valga elanike huvi oma linna vastu. Pelgalt mälestise kaitsevööndiga linnastruktuuri koos tänavate võrguga tervikuna kaitsta ega mõjutada ei saa ja see ei ole kohane meede ajaloolise väärtusega linnaruumi säilitamiseks. Muuhulgas jääksid Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned pelgalt kultuuriväärtuslikeks üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust ajaloolise linnastruktuuri osana ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. Vanalinna kaitsekorra kehtestamisega saaks anda neile hoonetele väärtusklassid ja tagada seeläbi väärtuslike eksterjööride ja vajadusel ka interjööride säilimise. Juhime ka tähelepanu, et alusuuring selleks on alles hiljuti tehtud ja see on heaks kiidetud nii Valga vallavalitsuse kui ka Muinsuskaitseameti poolt.
ICOMOS Eesti on seisukohal, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku kaitse eeldustele ja on tajutav tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana, mistõttu on põhjendatud Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine.

Mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules” Lahemaal Palmses

6. detsembril  toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes päris mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”. Korraldajad: Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid, ICOMOS Eesti, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Mõisate Ühendus.


Kliimaeesmärkide saavutamine ja Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv on tõstnud lauale rea intrigeerivaid ja kokkuleppeid nõudvaid küsimusi – kuidas väärtustada olemasolevaid hooneid ja materjale ressursina ja kuidas parendada nende energiatõhusust ilma arhitektuurseid väärtuseid rikkumata. Mõttekoja eesmärk on tutvustada erinevate valdkondade lähenemist ja arutleda, kuidas antud kontekstis defineerida pärandit, sõnastada üheselt mõistetavalt nõudeid energiatõhususele ning vastavad kriteeriumid.

Mõttekotta on kutsutud ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ametite esindajad, pärandikaitsjad, arhitektid, insenerid, pärandiomanikud, huvilised, kes soovivad kaasa mõelda. Mõttekoda toimub nii koha peal kui veebis. Registreerumine kuni 4.detsembrini või kuni kohtade täitumiseni sellel lingil https://forms.gle/iR6QTWmxyGQAz2fN9

AJAKAVA 

9.00-9.30  hommikukohv 

9.30-13.00  Ettekanded. Modereerivad Andro Mänd (Eesti Arhitektide Liit) ja Tarmo-Andre Elvisto (Säästva Renoveerimise Infokeskus)

9.30 Ave Paulus, Keskkonnaamet, ICOMOS. Rahvusparkide ehituspärandi kliimaneutraalsusest ja energiatõhususest.

9.50 Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. Arutelud ICOMOSi Euroopa grupis.  

10.10 Reesi Sild, Kultuuriministeerium. Määratletud ja määratlemata pärand.  Life Heritage Home projekt

10.30 Katrin Koit, Muinsuskaitseamet. Kohaliku pärandi käsitlus üldplaneeringute viimases laines

11.00-11.30 kohvipaus

11.30 Viljar Vissel, SA Virumaa Muuseumid, Jaanus Kiili, Eesti Mõisate Ühendus.  Energiatõhusad mõisad.  

12.00 Veronika Valk-Siska, Kliimaministeerium. Ajalooliste hoonete energiatõhustamise toetusmeetmete perpsektiiv. 

12.20 Markus Kaasik, Eesti Arhitektide Liit. Ajaloolised hooned ja energiatõhususe direktiiv. 

12.40 Kadri-Ann Kertsmik, Tallinna Tehnikaülikool, LIFE IP BuildEST. Ajalooliste hoonete süsiniku jalajälje vähendamine, Resto projekti näitel (Fr.R.Kreutzwaldi 2, Võru). 

Lõunapaus 13.00 – 14.00

14.00-16.00 Mõttekoja II osa. Ümarlaud, moderaatorid Riin Alatalu ja Reesi Sild

Ümarlaud tegeleb sellega, millises osas ja millistele hoonetele on vaja täiendavaid erisusi hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatuste rakendamisel. Eesmärk on jõuda ühisele arusaamisele, milline osa kultuuripärandiga hooneid vajab täiendavat erandit ja kuidas erandid sõnastada nii, et ka kultuuriväärtuslikud hooned saaks energiatõhusamaks oma kultuuriväärtusi hoides ja säilitades. Ümarlaud suunab Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitusseadustiku muudatustega seotud töögruppi tegevusi.

Ümarlauda modereerivad Reesi Sild ja Riin Alatalu

14.00-14.30 Kuidas defineerida ajaloolised hooned selliselt, et muinsuskaitsealused, looduskaitsealused, miljööväärtuslikud hooned ja määratlemata pärand hõlmatud oleks?

Töö gruppides 14.30-15.15

  1. Millised kultuuriväärtusega hooned vajavad veel energiatõhususe miinimumnõuete osas erisusi? Nt rahvusparkide väärtuslikud hooned ja taluarhitektuur? Kuidas taluarhitektuuri määratleda? Grupijuhid Ave Paulus ja Elo Lutsepp
  2. Missugused on erisused ja leevendused? Paindlikud lahendused, vähemalt 1 klass võrra tõhusamaks saamine, tervikrenoveerimise kohustuslikkuse asemel osalise renoveerimise võimaldamine. Kuidas seda saavutada? Grupijuhid Üllar Alev ja Kais Matteus
  3. Ettepanekud toetuste tingimuste täpsustamiseks kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimisel. Grupijuhid Katrin Koit ja Veronika Valk-Siska
  4. Zoom grupi veebiarutelu – Grupijuht Anni Martin

15.15 -16.00 Kokkuvõtted ja ühine arutelu

Lisainfo:

kaitsealad.ee

Ave Paulus, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Palmse mõis. Foto: Toomas Tuul

ICOMOS Eesti komitee Sydneys ICOMOS GA 2023

ICOMOSi kuulub 11000 eksperti üle maailma, neist 1400 kogunes ICOMOS peaassambleele ja teaudssümpoosionile Austraalias, et valida uus juhatus ning arutada olulisemaid pärandikaitse küsimusi, sh kultuuriväärtuste kaitset sõjakolletes. Link GA2023 kodulehele – https://icomosga2023.org/

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna dotsent Riin Alatalu valiti üleilmse muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. Organisatsioonil on viis asepresidenti. Alatalu esindas ICOMOSi suurimat regiooni – Euroopat juba eelmises juhatuses, suure häältearvuga tagasi valimine on suur tunnustus.

ICOMOS peassamblee teadussümpoosion “Pärand muutub” keskendus muutustele maailmas ja pärandikaitses, põlisrahvaste ja kogukondade tähtsusele. Sümpoosioni korralduskomitee liige ICOMOS Eesti president Ave Paulus vastutas kliimaprogrammi eest, mis tegeles kultuuripärandi ja traditsiooniliste teadmiste väärtustega kliimaeesmärkide saavutamisel.

Elo Lutsepp osales rahvusvahelise maa-arhitektuuri teaduskomitee töös.

Sümpoosionil oli üle 460 ettekande ja arutelu, külalistele tutvustati olulisemaid Sydney ja lähiümbruse pärandipaiku. Kõik rahvus- ja teaduskomiteed olid esindatud ICOMOSi erinevatel tasanditel tehtavat tööd tutvustaval näitusel. ICOMOS peaassamblee ja sümpoosioni auks andis Austraalia valitsus välja hinnalise Austraalia maailmapärandit tutvustava viiedollarilise meenemündi.

Eesti ICOMOS käiku Austraaliasse toetas KÜSK, KULKA ja Kultuuriministeerium

ICOMOS Europe group/ISC20C public seminar “Challenges and dissonance of 20th century heritage”

June 20th 2023 at 13.00 – 17.00
Tartu University Library
Livestreamed https://tv.artun.ee/eka

Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu
Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary,
National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO
Bus, Go Hotel Shnelli.

Dissonant heritage:

  • Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
  • Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola
    Dobrović’s masterpiece
  • Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th
    century architecture of Kosovo
  • Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on
    Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
  • Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication

Coffee break
Urban layers

  • Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
  • Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the
    Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and
    Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
  • Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
  • Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural
    Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
  • Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case
    studies from Slovenia
  • Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International
    works of Álvaro Siza in Europe
    War graves and symbols of occupation
  • Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic
    ideologies
  • Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
  • Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway
    Discussion

Fredi Tompsi juubeliõhtu – 95 pärandimõtisklust

Ootame Teid  28. mail 2023 kell 14.00-18:00 Palmse mõisa Fredi Tompsi 95. juubeli tähistamisele

Fredi Tomps – 95 pärandimõtisklust

Juturing Fredi Tompsi elutööst Eesti ja Lahemaa arhitektuuripärandi hoidmisel, kus osalevad lisaks juubilar Fredi Tompsile Aarne Kann, Juhan Maiste, Lilian Hansar, Riin Alatalu ja teised. Räägime mõisatest ja taluarhitektuurist, linnustest ja kirikutest, muinsuskaitse mõttest ja paljust muust.

Alates kella 16-st sööme torti, peotuju aitavad üleval hoida Lahemaa rahvamuusikud.

Olete teretulnud õnnitlema juubilari!

Sündmust aitab korraldada keskkonnaamet koostöös ICOMOS Eesti ja SA Virumaa muuseumidega

Kontakt:

Ave Paulus 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C/Nordic-Baltic conference

ICOMOS Europe group meeting and ICOMOS Europe group/ISC20C seminar

18.-22. June in Estonia

ICOMOS Estonia NC and ISC20c cordially invites ICOMOS members to Estonia in June 2023 to the ICOMOS Europe Group meeting and public seminar “Challenges of 20th Century Heritage” accompanied by a study tour. Online participation is enabled for the meeting and seminar.

Supported by ICOMOS Estonia National Committee, Estonian Academy of Arts, Kivitalu
Country Hotel, Ministry of Culture, Ministry of Foreign Affairs, University of Tartu: Libary,
National Foundation of Civil Society, Tallinn City Government, Tartu City Government, GO
Bus, Go Hotel Shnelli.

Preliminary agenda:

17.06 Saturday Sightseeing in Tallinn on individual agreements, 

18.06 Sunday 12:00 Sightseeing in Tallinn Old Town, UNESCO WH Site;  

                        17:00 Tour in Nõmme suburb; 

                        18:00 Welcome drinks in Nõmme 

19.06 Monday 

                        10:00-13:00 Europe group meeting Part I Estonian Ministry of Foreign Affairs

Main focus points: Ukraine; International cooperation;  Heritage alerts

13:00 Lunch

14:00-19:00 Tallinn 20th century heritage tour                           

20.06 Tuesday.  Early morning departure to Tartu by bus (185 km)

13.00 Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library. 

AGENDA:

Dissonant heritage:

Dissonant heritage:

  • Riin Alatalu, 20th century heritage in Estonia – update on current challenges
  • Tanja D. Conley, Serbia, The Bombed Value. An ongoing revalorization of Nikola
    Dobrović’s masterpiece
  • Arnisa Kryeziu, Kosovo, Learning to live with the architecture of the unwanted pasts: 20th
    century architecture of Kosovo
  • Jörg Haspel, Germany Art in Architecture – Art in Urban Space. A Berlin Interim Balance on
    Interventions in Works of Art on Buildings and in Urban Space from the Socialist Period
  • Dumitru Rusu, Romania/Moldova Socialist Modernism in the Baltic Countries. Digital architectural guide and publication

Coffee break
Urban layers

  • Jack Pyburn, ISC20C. Current challenges of ISC 20C (online)
  • Maria Teresa Iaquinta, Stefania Landi, Cettina Lenza, Italy Erasing or Preserving the
    Heritage of the 20th Century: Reflections on the Concepts of Ecological Footprint and
    Resource Application to Challenging 20th-Century Heritage Sites in Italy (online)
  • Andri Ksenofontov, Estonia Kopli among the earliest modern urban settlements
  • Ayşe Esin Kuleli, Turkey An Example of 20th-Century Buildings in the Multilayered Cultural
    Texture of Antalya Kaleiçi; Çamlılar House.
  • Sonja Ifko, Slovenia Researching, protecting and reusing recent industrial heritage: Case
    studies from Slovenia
  • Soraya Genin, Portugal Siza Atlas. Filling the gaps for World Heritage: The International
    works of Álvaro Siza in Europe
    War graves and symbols of occupation
  • Tino Mager, Germany Return of the Haunt. Historic memorials as carriers of anti-democratic
    ideologies
  • Laure Marique, Belgium How to remember the legacy of Dictatorships and totalitarian regimes
  • Arnstein Brekke, Norway, «Operation Asphalt» and War Memorials in Cold War Norway
    Discussion

17:00 Tours in Tartu

20:00 Departure to Vidrike (close to Otepää, 50 km from Tartu)

21.06 Wednesday 

10:00 EG meeting Part II

Focus themes:

ICOMOS University Forum in Europe; EBPD; World Heritage and National Committees; ICHT Charter

            15:00 Kääriku, Kobela, Otepää 20th century heritage; Hellenurme watermill. 

            20:00 Midsummer 

22.06 Thursday Tour 20th century heritage in rural areas, end in Tallinn at 19:00. (adjustable individual arrangements possible if needed for departures)

            Viljandi city, Ugala theatre and firehouse; Raikküla Cultural Centre; Rapla KEK; Kurtna experimental poultry research centre

Registration:

https://forms.gle/DEdVP91FE4csKBZa7

Please note: Participation fee 200 euros for the program and accommodation 20.-22.06

Call for abstracts:

Seminar “20th century heritage” in Tartu University Library. 

– dissonant post-war monuments and memorial buildings
– young/recent (concrete) heritage as ecological resource

– special session on Nordic-Baltic dissonant Heritage 

  • The deadline for the abstract is March 31st. 
  • Abstract: 300 words + short bio
  • Please send the abstract to estonia@icomos.org
  • Priority is given to presenters who will participate at the seminar in situ

ICOMOS Heritage Alert – Letter to Mayor of Philadelphia, 26.01.2023

Link to ICOMOS Heritage Alert in web https://www.icomos.org/en/89-english-categories/home/119879-icomos-heritage-alert-philadelphia-police-headquarters

Subject: ICOMOS Heritage Alert – Philadelphia Police Headquarters (Roundhouse),
Philadelphia, USA


Dear Sir,

The undersigned national and international historic preservation and conservation organizations express our serious concern for the uncertain future of the Philadelphia Police Administration Building (aka Roundhouse). The Roundhouse is of national and international significance as well as important to the architectural and social history of Philadelphia. The design of the Roundhouse was shaped by the international experience of its architects, engineers, and contractors as well as their deep knowledge of and commitment to a positive future for Philadelphia’s physical and social environment. Geddes, Brecher, Qualls and Cunningham’s (GBQC) were awarded second place finish in the international Sydney Opera House competition and were recognized as the American Institute of Architect’s national firm of the year. The Roundhouse is one of the most important works of the internationally recognized “Philadelphia School” of architects for its embrace of the school’s three principles: engagement with its context, influence of social analysis and urban planning and treatment of the building as a complex machine.


The Roundhouse is a unique custom kit of parts, virtually all architectural precast concrete. Estonian engineer, August Komendant’s daring structural design was state of the art in precast concrete internationally. Warren Cunningham’s experience with concrete buildings and airbases in the UK and US, including the National Landmark Wright Brother’s Visitor Center, and the use of the Dutch precasting system, Schokbeton, were essential to realizing the unique form and features of the Roundhouse. On its completion, the Roundhouse was publicized and celebrated nationally and internationally. The Roundhouse retains its significant character defining features and is in sound structural and architectural condition based on cursory observations. Its open plan design is eminently adaptable for a variety of new uses.


The social history of the Roundhouse is internationally important as well. The unrealized intent for the Roundhouse was to improve Philadelphia’s police/community relations by placing a visitor friendly and aesthetically welcoming police headquarters in the community and moving the police out of City Hall. Currently, international heritage organizations are focused on the preservation and interpretation of places of prejudice, abuse, conflict, and oppression that will inform current and future generations of past acts against equality, equity, and freedom. Acknowledging and presenting the too often brutal and biased policing history associated with the Roundhouse should be a meaningful component of theRoundhouse’s preservation and reuse.


It is understood that the City intends to sell the Roundhouse building and site. Currently, the Roundhouse is not listed on the Philadelphia Register of Historic Places or National Register of Historic Places. Further, there is currently no protection for its preservation, proper treatment, and long-term maintenance. We, the undersigned, respectfully implore the City of Philadelphia to:

  1. properly list the Roundhouse on the local and national register of historic places, not only an essential recognition of its importance but also a prerequisite for access to the state and national historic preservation tax credit programs that can meaningfully support private sector investment in its proper treatment;
  2. place an easement and/or deed restrictions on the sale of the property that would protect the exterior character and significant interior features of the building; and
  3. develop substantive criteria for the selection of a purchaser that will give meaningful credit to the purchaser’s demonstrated intent, experience and creative approach to preserving and sensitively reusing the Roundhouse and to the creative and respectful development of the rear of the site.

Thank you for your consideration of the concerns and recommendations presented here. The undersigned organisations stand ready to assist in any way possible in the preservation and sensitive adaptive use of the Roundhouse for the benefit of future generations of Philadelphians and for the benefit of the heritage of the world.


Yours sincerely,

Teresa Patricio, President, International Council on Monuments and Sites (ICOMOS)
Jack Pyburn, FAIA, President, ICOMOS International Scientific Committee on 20th Century Heritage
Uta Pottgiesser, Chair, Docomomo International
Douglas Comer, President, US ICOMOS
Ave Paulus, President, ICOMOS Estonia
Robert Meckfessel, President, Docomomo / US
William Whitaker, President, Docomomo/ US/ Philadelphia
Triin Ojari, Director, Estonian Museum of Architecture

Press release

Avalik pöördumine seoses Riigikogu poolt 20. detsembril 2022 saadetud kaasamiskirjaga ehitusseadustiku muutmise seaduse kommenteerimiseks

07.03.2023 uudis – Eest Vabariigi President jättis seaduse välja kuulutamata, pidades seda Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaseks https://www.err.ee/1608906677/president-jattis-nn-punamonumentide-seaduse-valja-kuulutamata

Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadus 746 SE

Meie avalik pöördumine tõukub Riigikogu poolt 20. detsembril erinevatele valdkonnaga seotud organisatsioonidele välja saadetud kaasamiskirjast. Leiame, et ekspertide kaasamine üksnes seadusemuudatuse menetlemise lõppfaasis (st neid seadusloomesse mitte kaasates) ning küsides nende arvamust vahetult jõulupühade eel, lühikese vastamistähtajaga ning väga valikuliselt, kohati ka juhuslikule adressaatide ringile saadetud kirja näol vaid teeskleb kaasamist ja ei vasta seadusloome heale tavale.

Areng on seda kahetsusväärsem, et küsimus ekspertide kaasamisest nõukogude pärandiga seoses tekkinud vaidluste ja küsimuste lahendamisse on olnud Eestis päevakajaline suvest alates. Erialaliidud jt organisatsioonid on selle vajalikkusele juba kahes oma avalikus kirjas ka varasemalt tähelepanu juhtinud:

https://www.err.ee/1608679063/erialaliidud-nouavad-monumendikomisjoni-liikmete-avalikustamist

https://kultuur.err.ee/1608783382/loomeliidud-me-pole-nous-et-uks-vastuoluline-kihistus-tuhistatakse-sisulise-analuusita

Ehitusseadustiku muutmise eelnõuga seostuvad arengud muudavad sisulise – ja  mitte üksnes formaalse –  kaasamise veelgi vajalikumaks. Riigikogus läbis 13. detsembril esimese lugemise ehitusseadustiku muutmise eelnõu  eesmärgiga seadustada ja survestada nn punamonumentide ja punasümboolika eemaldamist hoonetelt. Poliitiliselt laetud teema on olnud alates 2022. aasta kevadest tugeva tähelepanu all ja senine protsess, eriti demokraatlikus riigis kohatute salastatud komisjonide ja salastatud nimekirjade küsimus, on pälvinud teravat kriitikat.

Allakirjutanud mõistavad, et sõja olukorras peab okupatsioonisümbolite küsimust vaatama läbi julgeoleku ja poliitika prisma. Allakirjutanud on veendunud, et mitte ainult üksikute otseselt vaenu õhutavateks kvalifitseeritavate objektide, vaid kogu okupatsiooni aegse sümboolika kampaania ja sunni korras eemaldamine mõjutab samuti oluliselt riiklikku julgeolekut, eriti pikas perspektiivis – mälu visuaalsete kandjate lausaline kustutamine, muudab ühiskondliku mälu palju haavatavamaks.

Allakirjutanud organisatsioonide eksperdid on läbi 2022. aasta avaldanud erinevaid artikleid, võtnud sõna nii ajakirjanduses kui ka temaatilistel seminaridel ja konverentsidel, tutvustanud teaduspõhiseid arutelusi ja teiste maade kogemusi ning teinud ettepanekuid, kuidas tõlgendada ja eksponeerida ajalugu nii, et see ei solvaks riigi kodanikke, aga samas ei tekitaks tühje lehekülgi inimeste ajalooteadmistesse ning hoiaks elavana teadmist okupatsioonirežiimi mõju ulatusest ühiskonnas.

Menetletav ehitusseadustiku muudatusettepanek peegeldab tõsiasja, et seadusandja on ekspertide tõstatatud probleeme ignoreerinud ning eksperte ei ole seadusemuudatuse ettevalmistamisse sisuliselt kaasatud. Seda joonib alla ka Riigikogu poolt pühade eel väljasaadetud üksnes formaalne kaasamiskiri.

Muinsuskaitset ja teisi valdkondi mõjutava protsessi juhtimine ehitusseadustiku muutmise kaudu ning politsei järelevalve lisamine ehitusseadustikku on lubamatu praktika ning vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu eesmärk on küsitav, regulatsiooni objekt täpselt defineerimata, selle tõlgendusruum liiga avar. Eelnõu on ebaproportsionaalne ja võib kaasa tuua muudatuse mõtte kuritarvitamise. Eelnõu paneb nii kohalikud omavalitsused, riigiametid, eksperdid kui ka järelevalveasutused vastuolulisse ja erinevaid tõlgendusi võimaldavasse olukorda. Hoomamatu järelmõjuga seaduse muutmine on seda kohatum, et tegu on mitte alalise, vaid ajutise probleemiga, mida soovitakse lahendada kolme kuuga.

Eesti ICOMOS

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kunstnike Liit

Juhime tähelepanu kitsaskohtadele seaduses

Lisa: ICOMOS Eesti komitee koostatud vastuväited eelnõule

Muudatusettepanek:                                                              

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.

Vastuväide: Sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav. Selgusetu on see, kellel on pädevus seda otsustada. Näiteks hiljuti teisaldati Auvere elektrijaama hoonelt elektrisädet kujutav kultuuriväärtuslik monumentaalkunstiteos, mis ei olnud isegi viisnurga kujuline. Veel keerulisem on arhitektuuriga. Kõikjal Eestis on arvestatav hulk stalinistlikke hooneid ning modernistlikku monumentaalkunsti, mis on oma ajastu tunnismärgid, sageli hea kvaliteediga, osaliselt ka tuntud eesti arhitektide ja kunstnike looming. Seaduse muudatuse ettepanek hõlmab ka avalikus kasutuses olevaid siseruume, kus on palju ajastuomast ja kunsti- ning kultuuriväärtuslikku dekoori. Stalinism on neoklassitsismi üks vorme, hoonetelt dekoori, maalingute jms eemaldamine on vastuoluline nii seaduse muudatuse eesmärgi kui ka ajaloo-,  arhitektuuri- ja kunstiväärtuse vaatenurgast. Ajaloo- ja kultuuriväärtus on ka hilisemate perioodide avalikul kunstil ja arhitektuurikeskkonnal.

Eelnõu seletuskiri täpsustab:                                                                        

Lisaks ei saa välistada, et taoliste avaliku ruumi seisukohast probleemsete hoonete ja rajatiste puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos eksponeerimise viisi ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud tegu toetaval või õigustaval viisil.                                      

Väite püstitus on põhimõtteliselt väär – põhirõhk on antud visuaalsele kujundile, samas saab viha õhutus tekkida vaid siis kui on olemas tõlgeduslik seos. Lähtudes vaid visuaalsest kujundist on võimalik, et seaduse subjektiks muutuvad ka inimesed, kes panevad aknale punase viisnurgakujulise jõulukaunistuse.              

Lisaks juhime tähelepanu, et pakutud vabalt tõlgendatava põhimõtte seadusesse raiumine avab tee igasuguste fassaadide ja interjööride muudatuste õigustamiseks.

Muudatusettepanek:

„§ 1321. Haldusjärelevalve

(1) Omavalitsusüksuse poolt käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude järgimise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. Politsei osutab haldusjärelevalve teostajale halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi haldusjärelevalve teostamisel, kui see seisneb vahetu sunni kohaldamises.

Seletuskiri:

Kui praegu oli lubatud KorS §-des 30,31, 32, 49, 50, 51, ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga tuleb erimeetmeid juurde – lisanduvad KorS §-des 34, 44 ja 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid.

“Rajatiste puhul sisaldab säte kitsendavat sõnastust „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel ei peaks kontrollima vaid avalikus kohas olevaid rajatisi, vaid silmas tuleks pidada ka neid rajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult.”                                        

Vastuväide: Eesti õigusruumis on vastuvõetamatu olukord kui oma sisult ja eesmärgilt tõlgendatava ja vastuolulise, teoreetiliselt ekspertteadmisi eirava ja poliitiliselt kallutatud otsuse täitmist turvab politsei. Seletuskiri annab õiguskaitseorganitele õiguse tungida ka sisuliselt inimeste koduaedadesse ning võib kaasa tuua ka pahatahtlikud kaebused.                                                  

Muudatusettepanek:                                                              

„§ 1331. Järelevalve teostamine mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise üle Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise osas ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise üle haldusjärelevalve või riikliku järelevalve teostamisel võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust, sealhulgas küsitakse vajadusel Muinsuskaitseameti arvamust, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda muinsuskaitseseaduse § 52 alusel luba. “

Seletuskiri:

Kui Muinsuskaitseamet näiteks keeldub töödeks loa andmisest, ent ehitis on vastuolus EhS § 11 lõikes 11 toodud nõudega, on olukorra edasisel lahendamisel muinsuskaitseseaduse alusel kaks võimalust:

–  valdkonna eest vastutav minister saab algatada menetluse, et lõpetada mälestiseks olemine, või algatada menetluse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, et lõpetada muinsuskaitsealaks olemine;

 –  kui mittevastavus on võimalik kõrvaldada nii, et ei pea selleks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetama, saab Muinsuskaitseamet algatada menetluse nõudega kooskõlla viimiseks vajaliku loa andmiseks. .

Vastuväide:

Muudatusettepanekus Muinsuskaitseameti arvamuse arvestamisele viitamine on eksitav ja ettepaneku seletuskiri Muinsuskaitseameti pädevust ja õigusi jämedalt rikkuv ning muinsuskaitseseaduse mõtet moonutav. Nimelt täpsustab seletuskiri (muuseas kaks korda), et Muinsuskaitseametil ei ole võimalust jääda eriarvamusele, sest  ehitusseadustiku  muudatusega võib survestada mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.

Eelnõu jätab täielikult tähelepanuta st poliitikute meelevalda kultuuriväärtuslikud objektid, mis ei ole riikliku kaitse all, sh ka need, mida on väärtustatud miljööaladel, erinevates planeeringutes või avalikult kättesaadavates alusuuringutes.

Seaduse muudatuse eesmärgi täitmiseks moodustab Vabariigi Valitsus komisjoni. Eelnõu seletuskiri sätestab ainult “Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 21 nimetatud valitsuskomisjon, mille ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse kehtestab vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Lisaks saab komisjoni liikmeteks nimetada teisi eksperte (nt julgeolekuvaldkonnast).”

Vastuväide:  Kuna seaduse muudatuse eesmärk on tõlgendatav, ei ole aktsepteeritav olukord, et suurte volitustega komisjon, mis saab õiguse sekkuda Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse pädevuses olevatesse küsimustesse, moodustatakse tagantjärele ning on selgusetu kui suur osakaal komisjonis on kultuuri- ja pärandiekspertidel.

Pärandikaitsjate ekskursioon Sillamäe kutluurimajas 2015. Oliver Orro, Madis Tuuder jt. Foto: Ave Paulus

ICOMOS Eesti komitee 13.11 pöördumine õiguskantslerile seoses Eesti Vabariigi Valitsuse 10.11.2022 ettepanekuga muuta ehitusseadustikku

Rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) Eesti komitee palub Õiguskantsleri hinnangut Vabariigi Valitsuse 10. novembril 2022. a heaks kiidetud eelnõule muuta ehitusseadustikku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ning riigivaraseaduse muutmise seadust.  

Muudatusettepanek on ajendatud soovist eemaldada avalikust ruumist okupatsioonirežiimi toetavad ja vaenu õhutavad sümbolid ning tagada riigi sunnimeede selle teostamiseks. Justiitsministri ajakirjanduses esitatud väitel on Eestis selliseid objekte 200-300. Riigikantselei on tegelenud vastava nimekirja koostamisega, kuid Eesti ühiskonnale ootamatul ja lubamatul viisil seda nimekirja ei avalikkuse ega ekspertidega ei jagata. Peamine info seni hävitatud monumentidest pärineb ajakirjandusest.

ICOMOS Eesti komitee hinnangul tuleb okupatsioonisümbolite probleemi lahendamisel tegeleda nimekirjas olevate objektidega, korraldada demokraatlik, eksperte ning kogukondi kaasav arutelu, mida sellest pärandist saab käsitleda vaenu õhutamisena ja kas need tuleb eemaldada või säilitada. ICOMOS Eesti komitee eeldab, et enamuse objektide osas on olemas ühiskondlik konsensus. ICOMOS Eesti komitee rõhutab, et eelmiste põlvkondade pärandi teadlik hävitamine on iseloomulik totalitaristlikele režiimidele ja toob kaasa ajaloolise mälu kustutamise.

Muinsuskaitset ja teisi valdkondi mõjutava protsessi juhtimine ehitusseadustiku muutmise kaudu ning politsei järelevalve lisamine ehitusseadustikku on lubamatu praktika. ICOMOS Eesti komitee hinnangul on selline demokraatlikus riigis kohatu taktika vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega tagada Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. 

Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu eesmärk on ICOMOS Eesti komitee hinnangul küsitav, regulatsiooni objekt täpselt defineerimata, selle tõlgendusruum liiga avar. Eelnõu on ebaproportsionaalne ja võib kaasa tuua muudatuse mõtte kuritarvitamise. Eelnõu paneb nii kohalikud omavalitsused, riigiametid, eksperdid kui ka järelevalveasutused vastuolulisse ja erinevaid tõlgendusi võimaldavasse olukorda. Hoomamatu järelmõjuga seaduse muutmine on seda kohatum, et tegu on mitte alalise, vaid ajutise probleemiga, mida soovitakse lahendada kolme kuuga.

Kirjale on lisatud konkreetsed küsimused ja vastuväited eelnõule.

Lugupidamisega, 

Riin Alatalu

ICOMOS aseesimees

Ave Paulus

ICOMOS Eesti komitee juhatuse esimees

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisa: ICOMOS Eesti komitee vastuväited eelnõule

Muudatusettepanek:                                                              

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. 

Vastuväide: Sõnastus on liiga avar ja jätab laia tõlgendusruumi, mis või milline sümbol on vaenu õhutav või õigustav. Selgusetu on see, kellel on pädevus seda otsustada. Näiteks hiljuti teisaldati Auvere elektrijaama hoonelt elektrisädet kujutav kultuuriväärtuslik monumentaalkunstiteos, mis ei olnud isegi viisnurga kujuline. Veel keerulisem on arhitektuuriga. Kõikjal Eestis on arvestatav hulk stalinistlikke hooneid ning modernistlikku monumentaalkunsti, mis on oma ajastu tunnismärgid, sageli hea kvaliteediga, osaliselt ka tuntud eesti arhitektide ja kunstnike looming. Seaduse muudatuse ettepanek hõlmab ka avalikus kasutuses olevaid siseruume, kus on palju ajastuomast ja kunsti- ning kultuuriväärtuslikku dekoori. Stalinism on neoklassitsismi üks vorme, hoonetelt dekoori, maalingute jms eemaldamine on vastuoluline nii seaduse muudatuse eesmärgi kui ka ajaloo-,  arhitektuuri- ja kunstiväärtuse vaatenurgast. Ajaloo- ja kultuuriväärtus on ka hilisemate perioodide avalikul kunstil ja arhitektuurikeskkonnal.

Eelnõu seletuskiri täpsustab:                                                                        

Lisaks ei saa välistada, et taoliste avaliku ruumi seisukohast probleemsete hoonete ja rajatiste puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos eksponeerimise viisi ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud tegu toetaval või õigustaval viisil.                                      

Väite püstitus on põhimõtteliselt väär – põhirõhk on antud visuaalsele kujundile, samas saab viha õhutus tekkida vaid siis kui on olemas tõlgeduslik seos. Lähtudes vaid visuaalsest kujundist on võimalik, et seaduse subjektiks muutuvad ka inimesed, kes panevad aknale punase viisnurgakujulise jõulukaunistuse.               

Lisaks juhime tähelepanu, et pakutud vabalt tõlgendatava põhimõtte seadusesse raiumine avab tee igasuguste fassaadide ja interjööride muudatuste õigustamiseks.

Muudatusettepanek:

„§ 1321. Haldusjärelevalve

(1) Omavalitsusüksuse poolt käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude järgimise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. Politsei osutab haldusjärelevalve teostajale halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi haldusjärelevalve teostamisel, kui see seisneb vahetu sunni kohaldamises. 

Seletuskiri:

Kui praegu oli lubatud KorS §-des 30,31, 32, 49, 50, 51, ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga tuleb erimeetmeid juurde – lisanduvad KorS §-des 34, 44 ja 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid. 

“Rajatiste puhul sisaldab säte kitsendavat sõnastust „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel ei peaks kontrollima vaid avalikus kohas olevaid rajatisi, vaid silmas tuleks pidada ka neid rajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult.”                                         

Vastuväide: Eesti õigusruumis on vastuvõetamatu olukord kui oma sisult ja eesmärgilt tõlgendatava ja vastuolulise, teoreetiliselt ekspertteadmisi eirava ja poliitiliselt kallutatud otsuse täitmist turvab politsei. Seletuskiri annab õiguskaitseorganitele õiguse tungida ka sisuliselt inimeste koduaedadesse ning võib kaasa tuua ka pahatahtlikud kaebused.                                                  

Muudatusettepanek:                                                             

„§ 1331. Järelevalve teostamine mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise üle Mälestiseks oleva või muinsuskaitsealal asuva ehitise osas ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõude täitmise üle haldusjärelevalve või riikliku järelevalve teostamisel võetakse arvesse ka muinsuskaitseseadust, sealhulgas küsitakse vajadusel Muinsuskaitseameti arvamust, kas tööde tegemiseks on vaja taotleda muinsuskaitseseaduse § 52 alusel luba. “

Seletuskiri:

Kui Muinsuskaitseamet näiteks keeldub töödeks loa andmisest, ent ehitis on vastuolus EhS § 11 lõikes 11 toodud nõudega, on olukorra edasisel lahendamisel muinsuskaitseseaduse alusel kaks võimalust:

–  valdkonna eest vastutav minister saab algatada menetluse, et lõpetada mälestiseks olemine, või algatada menetluse Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemiseks, et lõpetada muinsuskaitsealaks olemine;
 –  kui mittevastavus on võimalik kõrvaldada nii, et ei pea selleks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetama, saab Muinsuskaitseamet algatada menetluse nõudega kooskõlla viimiseks vajaliku loa andmiseks. .

Vastuväide: 

Muudatusettepanekus Muinsuskaitseameti arvamuse arvestamisele viitamine on eksitav ja ettepaneku seletuskiri Muinsuskaitseameti pädevust ja õigusi jämedalt rikkuv ning muinsuskaitseseaduse mõtet moonutav. Nimelt täpsustab seletuskiri (muuseas kaks korda), et Muinsuskaitseametil ei ole võimalust jääda eriarvamusele, sest  ehitusseadustiku  muudatusega võib survestada mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist.

Eelnõu jätab täielikult tähelepanuta st poliitikute meelevalda kultuuriväärtuslikud objektid, mis ei ole riikliku kaitse all, sh ka need, mida on väärtustatud miljööaladel, erinevates planeeringutes või avalikult kättesaadavates alusuuringutes.
                                                                      

Seaduse muudatuse eesmärgi täitmiseks moodustab Vabariigi Valitsus komisjoni. Eelnõu seletuskiri sätestab ainult “Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 21 nimetatud valitsuskomisjon, mille ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse kehtestab vabariigi Valitsus korraldusega. Eelnõus nähakse ette, et komisjoni peab kindlasti kuuluma Muinsuskaitseameti esindaja. Lisaks saab komisjoni liikmeteks nimetada teisi eksperte (nt julgeolekuvaldkonnast).”

Vastuväide:  Kuna seaduse muudatuse eesmärk on tõlgendatav, ei ole aktsepteeritav olukord, et suurte volitustega komisjon, mis saab õiguse sekkuda Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse pädevuses olevatesse küsimustesse, moodustatakse tagantjärele ning on selgusetu kui suur osakaal komisjonis on kultuuri- ja pärandiekspertidel

Kinoteatri “Sõprus” välisvaade 1958 https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384441

Arhitektuurikonverents “Uus ja vana ajaloolises keskkonnas”

Arhitektuurikonverents „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ toimub 9. detsembril kell 10-17 Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis. Korraldaja on keskkonnaamet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja ICOMOS Eestiga

Konverentsil arutleme järgnevatel teemadel  – pärandikaitse printsiibid üldisemalt ja Lahemaal; erinevate ajalookihtide hoidmine maastikus; uus hoonestus ajaloolises keskkonnas; vana ehitise rekonstrueerimine; kliimaneutraalsus. Näitemaastikuks on Lahemaa rahvuspark. Osalemiseks vajalik eelregistreerumine kuni 7.12.2022. Registreeruge palun sellel lingil https://forms.gle/FqdXaMn7VSqRnqn78

Konverentsi kava

10.00 -10.30 kogunemine, kohvilaud Viinistu kunstimuuseumis

Modereerib Siiri Nõva

10.30 Tervitussõnad. 

                                      Rainer Vakra, keskkonnaameti peadirektor

                                      Andro Mänd, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse esimees

                                      Ave Paulus, ICOMOS Eesti juhatuse esinaine, keskkonnaamet

                                     Jaan Manitski, Viinistu kunstisadam

 10.50 Riin Alatalu. Uus ja vana. Muinsuskaitsja vaade

11.10 Ülar Mark. Vahet pole?

11.30 Emil Urbel. Millal saab uuest vana?

11.50 kohvipaus

12.20  Jarmo Vaik. Maastiku mälu

12.40 Margit Mutso. Ajaloo võlu ja valu

13.00 Raul Vaiksoo. Käisin äsja Lätimaal

13.30-14.30 lõuna

14.30-16.30 Ümarlaud „Uus ja vana. Keskkonna harmoonia ja reeglid“.  Ümarlauda modereerivad Ave Paulus ja Riin Alatalu, osalevad Maret Vildak, Mart Keskküla, Henry Kuningas, Ülar Mark, Raul Vaiksoo, Margit Mutso, Andro Mänd, Mattias Agabus, Siiri Nõva, Emil Urbel jt

Osalemiseks vajalik eelregistreerumine kuni 7.12.2022. Registreeruge palun sellel lingil https://forms.gle/FqdXaMn7VSqRnqn78

Palume neil, kes ei esine sõnavõttudega, toetada lõuna- ja kohvipause 15 euroga,”Lõunapausi toetus” 15 eurot  Mittetulundusühing Eesti ICOMOS  arvelduskontole  EE254204278618753001

Ootame Teid Viinistule!

Korraldajate nimel

Ave Paulus, keskkonnaamet, ICOMOS, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.e

Andro Mänd, Eesti Arhitektide Liit

Vaata ka ühist pressiteadet https://keskkonnaamet.ee/uudised/arhitektuurikonverents-vaatleb-uusarhitektuuri-ja-ajaloolise-keskkonna-suhteid-lahemaa

Viinistu. Foto:Toomas Tuul