Tagasiside tööversioonile “Estonia ooperiteatri juurdeehitus. Pärandi mõjuhinnang”
ICOMOS Eesti tunnustab põhjaliku ja tasakaalustatud töö eest Estonia ooperiteatri juurdeehituse mõjude hindamisel kultuuripärandile ning nõustub dokumendis esitatud hinnangute ja järeldustega.
Siiski toob ICOMOS Eesti välja mõned täiendamist vajavad aspektid. Need puudutavad bastionivööndit kui tervikut, mida kavandatav tegevus oluliselt mõjutab.
Punkt 4.1 Mõjude tuvastamine
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“Kuna kavandatav tegevus puudutab konkreetset kohta Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, on tegevuse mõju kõige olulisem antud piirkonnas. Kogu vanalinna aspektist mõjutab see oluliselt nii bastionaalvööndit, asustusmustrit kui ka vanalinnale iseloomulikke üksikelemente. Kavandatud tegevusega muutub bastionivööndi ruumistruktuur, hävivad linnakindlustused, muutub ehitusjoon ja vaatelisus, hävib osaliselt arhitektuurimälestis.
Mõjud võivad olla visuaalsed, funktsionaalsed, materiaalsed või sotsiaal majanduslikud, samuti võib maailmapärandi paigale avalduda kumulatiivne mõju. Mõjude tuvastamisele järgneb nende ulatuse hindamine vastavalt UNESCO juhises välja toodud skaalale.”
Punkt 4.1.3 Otsene füüsiline mõju
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“- väärtusliku arhitektuuripärandi tippu kuuluva hoone autentsuse ja terviklikkuse osaline hävimine, mis vaesestab Tallinna vanalinna arhitektuurlist mitmekesisust;
- linnakindlustuste maa-aluste osade osaline hävimine (olemasolev poolbastion);
- bastionivööndi terviklikkuse kadumine;
- bastionivööndi ruumistruktuuri muutumine;
- väärtusliku haljasala hävimine;
- ühe ajaloolise mälupaiga hävimine (Uue Turu plats).”
Pärandi mõjuhinnangus tuleks pöörata tähelepanu ka teistele bastionivööndisse ehitatud hoonetele ja rajatistele võrdluses kavandatava Estonia ooperiteatri juurdeehitusega.
Et seda oleks hõlpsam teha, lisame arheoloogide Ragnar Nurga, Ulla Kadaka, Erki Russowi ja Villu Kadaka koostatud ülevaate:
Selleks, et Estonia võimalik juurdeehitus oleks võrreldav teiste muinsuskaitseala kehtimise ajal bastionaalvööndisse kerkinud hoonete/rajatiste kontekstis, on otstarbekas mõju hinnangus need välja tuua.
Ülevaatliku pildi uusehitistest annab muinsuskaitseala seinakaart: https://www.tallinn.ee/et/media/308115. Seal on helesinise värviga välja toodud nõukogude-aegsed uusehitised ja tumesinisega uuemad. Toome välja varem bastionaalvööndisse ehitatuga mõned olulised erinevused võrreldes Estoniale soovitava juurdeehitusega:
- Suuremad uusehitused, uued ja nõukogude-aegsed, on rajatud väljakujunenud hoonestuskvartalites (Wismari // Estonia pst // Aia tn), mis on uusehitistele võimalikuna määratletud ka uues vanalinna kaitsekorras. Enamasti on olnud samal kohal teise ilmasõja eelne või mõnikord ka hilisem hoone/hooneosa, nii et linnaruumi muutus pole olnud niivõrd radikaalne kui see oleks Estonia juurdeehituse puhul. Nt Kaarli pst 8 kohal oli ka varasem üsna suur nõukogude mereväe staabihoone ja Vabamu kohal sama sõjaväelinnaku pääsla; Kalevi ujula laienduse kohal oli varem vist mingi katlamaja maht, Taani saatkonna hoone kohal oli enne suur puumaja, WW passaži kohal endine ujula jne. Peaaegu ainus erand on Inglise Kolledži spordihoone (siiski ka põhiosas üsna olemasolevate hoonete vahele sobituv) ja nüüd Reaalkooli juurdeehitus. Kuid ikkagi need kõik on olemasolevates hoonestuskvartalites.
- Seni rajatud uushoonestusega ei ole kaasnenud avaliku linnaruumi hõivamist ja vähendamist. Uue turu plats – see oli ikkagi turuplats (sh ajaloos väga valusa sündmusega seotud). Nii Estonia kui ka Draamateatri hooned arvestasid sealpool avaliku ruumiga – sinna pole kunagi kavandatud hoonestust (v.a varasemad nõukaaegsed Estonia juurdeehituse teostamata variandid). Haljasala, avalik (vabaõhu)ruum iseenesest markeerib muldkindlustuste ala. Ja Tammsaare park – see on hoopis hea näide, kuidas haljasalade ringi laiendamist ja võimalikult tervikuks sidumist, mida oli süstemaatiliselt alustatud Eesti Vabariigi ajal, jätkati ka pärast teist maailmasõda. Sama põhimõte – haljasalasid laiendada/mitte vähendada – on välja toodud uue kaitsekorra mustandis.
- Seniste uute rajatistega ei ole kaasnenud mõju linnakindlustustest säilinud elementidele või pole võrreldav sellega, mida eeldaks Estonia juurdeehitus ooperi plaanide järgi (vt täpsemalt allpool).
- Vabaduse väljaku parkla ja samba rajamisel pandi arheoloogid (Tallinna arheoloogia eksperdinõukogu) fakti ette, seal ei olnud enam midagi võimalik tagasi keerata. Hea et niigi läits, kui arvestada, millal projekteerijad müüride olemasolust (säilivusest) teada said, siis suudeti ümber projekteerimisega säilitada neist vähemalt 90%.
- Muldkindlustused ei ole ainuüksi arheoloogiapärand (algse kasutuse minetanud inimtegevuse jälg), vaid täiel määral kasutusel olev ehituspärand – oma olemasoluga on bastionaalvöönd mõjutanud 19.-20. sajandil, st pärast kaitserajatise rolli lõppemist, linna planeerimist, nende alade ümber mõtestamist ja kasutusele võttu (avaliku ruumina, haljasvööndina linna ümber jne).
Pärast teist ilmasõda tehtud teatrimaja juurdeehitus, nagu kogu teatrihoone, paikneb muidugi muldkindlustuste alal, kuid piirdub eeskindlustuste ja vallikraavi osaga ega ulatu põhiehitise ehk poolbastioni peale – see ulatub täpselt Estonia praeguse Pärnu mnt poolse välisseinani.
Kindlustustega seotud müüride säilivust saab alati täiendavate uuringutega täpsustada, kuid poolbastioni eskarpmüüri osas ei jäta juba senised uuringud vähimatki kahtlust, et see on väga hästi säilinud (vt dokumendile lisatud RN plaan kõrgusmärkidega). Müüre on dokumenteeritud juba 1980. aastate trassitöödel vahetult Estonia hoone kõrval, vt K. Lange aruande joonised leht 13 ja 15:
Veelgi ulatuslikumalt tulid müürid välja äsjasel Tammsaare pargi rekonstrueerimisel, kuigi kaevetööde sügavus oli väike. Müür jääb maapinnast u 1 m sügavusele, vt aruande joonis leht 6, pealtvaade 3: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-18016_A-jlg&A-pk_20172018_HeinlooE_mka-2589_Tln-TammsaarePark.pdf.
Oluline on märkida, et kogu poolbastioni ehk kindlustuste selle lõigu põhiehitise eskarpmüür on maa sees säilinud ja paikneb praegu hoonestamata alal – terviklikult. Põhimõtteliselt ei saa välistada kunagi tulevikus selle markeerimist linnaruumis.
Kontreskarpmüüri kohta konkreetselt selle poolbastioni ees andmed säilivuse kohta puuduvad. Osaliselt jääb see müür Estonia alla, kuid väljaspool Estonia hoonet pole küll mingit põhjust, miks see müür ei võiks olla säilinud. Uueturu platsi kaevetööd ei ulatunud selle müürini ilmselt põhjusel, et see paikneb mõnevõrra sügavamal. Samas on kontreskarpmüüri varasemalt dokumenteeritud mõlemal pool, nii Reaalkooli krundil G. Otsa tn ääres kui ka Pärnu maanteel Viru hotelli poolse jalakäijate ülekäiguraja kohal. (Lisaks, nagu näha RN plaanilt, võib olla säilinud ka varasema vallikraavi müüri osa).
Kommenteerime arheoloogia vaatenurgast ka teisi ehitisi:
- Reaalkooli juurdeehitus ulatub ühe nurgaga vähesel määral vallikraavi tugimüüri ehk kontreskarpmüüri peale. Müür suures osas säilitatakse ja eksponeeritakse hoones. Läbilõiked tehakse ristumisel hoone välisseintega. Eskarpmüüri ehitus üldse ei puuduta. Nii et see pole mingil määral võrreldav mõju.
- Vabaduse väljaku maa-alust parklat võiks tuua – arvestades toonaseid asjaolusid – pigem heaks näiteks, kui palju õnnestus linnakindlustuste osi säilitada ja eksponeerida. Kindlasti oleksid võinud autode läbipääsuks tehtud lammutused olla väiksemad. Erinevus ooperiga on asjaolu, et maa-aluses parklas jäid müürid vaadeldavaks ühes suures ruumis + autode parkimiskohti oli võimalik ümber paigutada vastavalt müüride konfiguratsioonile. Ooper, seevastu, vajab, eriti lava(de?) all, teatud suurusega ja korrapärase kujuga ruume, kuhu müüre jääda ei saa, ja isegi kui mingis osas saaks, siis oleksid need müürid arusaamatult tükeldatud eri ruumide vahel. Vähese positiivsena saame välja tuua, et ooperi viimases versioonis (vt dokumendi lisa) on võrreldes riigikogus olnud variandist mõneti rohkem mõeldud müüride eksponeerimisele. Siiski jääks avalikus ruumis külastajale vaadeldavaks vaid paar arusaamatut fragmenti mingi ruumi eri nurkades.
- Inglise Kolledži spordihoone ehitusel osa eskarpmüürist lammutati, kuna ei olnud osatud selle olemasolu projekteerimisel ette näha, aga osa müürist ka säilitati hoonest väljaspool ja eksponeeriti keldrikorruselt vaateakna kaudu.
- WW passaaži ehitusel eskarpmüür suuremas osas säilitati, see on osalt hoone seinaks.
- Aia tn uue maja all (WW passaažist üle ristmiku) tenaili müür säilitati hoone all. Kontreskarpmüüri kohta andmeid ei ole.
Ülejäänud uusehitiste puhul muldkindlustusvööndis ei tea, et nendega oleks kaasnenud olulist mõju säilinud kindlustuselementidele.
ICOMOS Eesti komitee
28.10.2024
VT ka ICOMOS Eesti komitee varasemat pöördumist https://estonia.icomos.org/index.php/2021/04/
Trackback from your site.