ICOMOS Eesti ettepanekud „Kliimakindla majanduse seaduse“ eelnõule

Written by Ave Paulus on . Posted in 0

ICOMOS Eestile saabus arvamuse avaldamiseks “Kliimakindla majanduse seaduse”  eelnõu. Arvestades suvist puhkuste perioodi, teeb ICOMOS Eesti üldised ja esialgsed ettepanekud. Palume eelnõu sellisel kujul tagasi võtta ja sellega põhjalikult ja sisuliselt seotud osapooli kaasates edasi tegeleda.

ICOMOS Eesti arvamus:

  1. Leiame, et seaduseelnõu ei saa sellisel kujul vastu võtta, kuna ta ei käsitle kultuuri ega kultuurikeskkonna, sealhulgas ehitatud keskkonna, olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
  2. Toetame Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide kirjades väljatoodud üldiseid seisukohti ja konkreetseid ettepanekuid eelnõule.
  3. ICOMOS Eesti leiab, et kultuur ja kultuurikeskkond peaks eelnõus olema läbivalt käsitletud. Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on Eesti kultuuri säilimise tagamine. Eestil on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised kohustused säilitada kultuuri, kultuurikeskkonda ning kultuuripärandit (nt Muinsuskaitseseadus, Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, Eesti poolt ratifitseeritud UNESCO pärandit käsitlevad konventsioonid). Viimastel aastatel on valjuhäälselt rõhutatud vajadust integreerida kultuuripärand Euroopa roheleppe kliimapoliitikasse ning seadusloomesse (nt „Euroopa kultuuripäraandi rohepaber“[1], Euroopa komisjoni avatud töögrupi suunised kultuuripärandi integreerimiseks rohepöördesse[2]). Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ asjakohased direktiivid toovad esile väärtuslike kultuurikeskkondade, kultuuripärandi ja ajalooliste hoonete säilitamisvajaduse. ÜRO Inimõiguste raport kliimamuutustest, kultuurist ja kultuurilistest õigustest toob välja, et kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse kadu on sama drastiline kui bioloogilise mitmekesisuse kadu ning rõhutab läbivalt, et kliimamuutustega võitlemisel ja kohanemisel tuleb arvestada inimeste ja kogukondade kultuurilisi õigusi[3]. COP 28 raames toimunud ministrite kõrgetasemelisel kohtumisel osapoolte poolt allkirjastatud kultuuri ja kliimamuutust käsitlev deklaratsioon[4] toob välja kultuuril ja kultuuripärandil põhinevate kliimastrateegiate hädavajaduse õiglasel kliimamuutustega toimetulekul.
  4. ICOMOS  Eesti teeb mõned esialgsed ettepanekud eelnõu sõnastuse osas:

Peatükk 3. Põhimõtted:

§ X Kultuuripärandiga arvestamise põhimõte

Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamisel arvestatakse kultuuripärandit ja kultuurikeskkonda. Kultuuripärand on võimalus ja võti rohepöörde väljakutsetes. Kultuuripärandi keskseks printsiibiks on olemasoleva maksimaalne säilitamine, korrastamine ja taaskasutamine, mis haakub üks-ühele ringmajanduse kesksete põhimõtetega.

§ 14. Õiglase ülemineku põhimõte

Käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kliimaeesmärgid saavutatakse õiglaselt ja kaasavalt,  arvestades sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnamõju, nii et  ka haavatavatel kultuurikogukondadel ja  ühiskonnarühmadel, sektoritel ja ettevõtjatel oleks võimalik oma tegevust vastavalt kliimaeesmärkidele kohandada.

§ 24. Süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate  tegevuste ja praktikate soosimine

Soositakse tegevusi, praktikaid, kohalikke kultuuritraditsioone ja looduspõhiseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuvaru püsivat talletamist mullas ja ökosüsteemides, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või  suurendavad kasvuhoonegaaside sidumist eri sektorites.

Peatükk 4. Eesmärgid:

§ 33. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid

(2) Täpsemad kliimamuutustega kohanemise eesmärgid seatakse valdkonna arengukavades ja tegevusprogrammides, et tagada:

X) kultuurikeskkonna hea seisund, kultuuripärandi kaitse ning parem valmisolek kliima muutumisega kaasnevate mõjudega toimetulekuks, leides kultuuripärandil põhinevaid kliimalahendusi;

7) looduspõhiste ning kultuuritraditsioone arvestavate kohanemislahenduste edendamine ja eelistamine, eriti tiheasustusaladel ning põllumajandusmaastikel, nii et need toetaksid elurikkust, looduse hüvede säilimist, kultuurikeskkonda  ja inimeste heaolu.

  1. Toetame Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide Liidu ettepanekut korraldada seaduseelnõu ettevalmistajatega kohtumine, et selgitada kultuurikeskkonna ja kultuuripärandi olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.

ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu sellisel kujul ei täida oma eesmärki kohaneda õiglaselt kliimamuutustega. Ühineme ettepanekutega panustada põhjalikumalt seaduseelnõu teksti ja loodame konstruktiivsele koostööle.

[1] ICOMOS ja Europa Nostra „The European Cultural Heritage Green Paper “Putting Europe’s shared heritage at the heart of the European Green Deal” 2021, link https://www.icomos.org/en/focus/climate-change/102906-publication-of-the-european-cultural-heritage-green-paper-in-french-and-spanish

[2] European Commission „Strengthening cultural heritage resilience for climate change : where the European Green Deal meets cultural heritage“ 2022, link https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/4bfcf605-2741-11ed-8fa0-01aa75ed71a1/language-en

[3] ÜRO kultuuriõiguste eriraportöör Karima Bennoune, 2022 „Report on climate change, culture and cultural rights“, link https://www.ohchr.org/en/calls-for-input/report-climate-change-culture-and-cultural-rights

[4] „Emirates Declaration on Cultural-based Climate Action“, 8.12.2023 link https://static1.squarespace.com/static/62fbf293c4912c5514ac3b2a/t/65789ec6b4318b54f27afa6e/1702403782880/Emirates+Declaration+on+Culture+Based+Climate+Action__FINAL.pdf