ICOMOS Estonian NC, in cooperation with the Estonian Heritage Board and several other partners, is organizing a military heritage seminar in Estonia, in the capital Tallinn, and Harju County on 24.04.2026.
The day will begin with a coach tour to military sites in Tallinn and nearby Harju County. The tour will be guided by Robert Treufeldt (1st half: WW I, WW II and Cold War era fortifications in Tallinn and Harju County) and Ly Renter (2nd half: Cold War era Soviet underground shelters in southern part of Harju County).
In the second half of the day, a military heritage seminar will take place in Triigi Manor in southern part of Harju County. It is also possible to participate in the seminar separately. The seminar is dedicated to the current state of protection of Estonia’s military heritage and development plans for military museums and will be moderated by Ave Paulus and Mirje Tammaru.
Military Heritage Day. April 24, 2026. Tallinn, Estonia
8.30-15.30
1st half of the bus tour, in Tallinn and nearby areas. Guided by Robert Treufeldt (ICOMOS Estonia, Icofort):
Kakumäe. The coastal front of the Peter the Great Sea Fortress, position No. 12.
WW I (Russian Empire; protected) and Cold War (Soviet; unprotected) heritage.
Kadrirand. German concrete bunker, so-called Tobruk bunker.
WW II (Third Reich; unprotected) heritage
Lasnamäe. Military air base; totally unprotected heritage.
WW I (Russian and German Empires), Republic of Estonia, WW II (Estonian, Soviet and Third Reich) and Cold War (Soviet) heritage.
Iru. The land front of the Peter the Great Sea Fortress, fortified group No. 12.
WW I (Russian Empire; partly protected) heritage.
Loo. The unfinished detached defense position of the land front of the Peter the Great Sea Fortress fortified group No. 12 in Nehatu.
WW I (Russian Empire; protected) heritage.
Lunch in Kose (~40 km from Tallinn): https://en.wikipedia.org/wiki/Kose
2nd half of the bus tour, in Harju County. Guided by Ly Renter (county councilor, Estonian Heritage Board):
Soviet underground shelters for protection against Western nuclear attack in the area of Kose. Totally unprotected heritage. Cold War heritage
15.30-19 Military Heritage Seminar “ Who doesn’t remember the past…” in Triigi Manor.
Triigi Manor is a medieval military heritage: https://en.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5ue_Manor
The seminar will be moderated by Ave Paulus (President of ICOMOS Estonia) and Mirje Tammaru (ICOMOS Estonia; county councilor, Estonian Heritage Board).
15.30 Registration, coffee break
16.00 Opening remarks. Eerik-Niiles Kross, owner of the Triigi Manor, independent researcher of the Estonian armed resistance and anti-Soviet guerilla warfare.
16.20 National inventory of military heritage. Frank Lukk, county councilor, Estonian Heritage Board.
16.40 Unprotected military heritage. Robert Treufeldt, independent researcher, ICOMOS Estonia, Icofort.
17.10 The importance of military heritage from the perspective of military education. Art Johanson,
lecturer in military history and strategic planning at the Baltic Defence College
https://baltdefcol.org
17.30 coffee break
18.00 Estonian war monuments. Hellar Lill, Director of the Estonian War Museum– General Laidoner Museum.
https://esm.ee/en
18.20 The future of the Vaivara Sinimägede Military Museum. Ivika Maidre, Director of the Vaivara Sinimägede Military Museum.
ICOMOS Eesti president, ICOMOS Kliima ning Pärandi töögrupi juht Ave Paulus, ICOMOS asepresident Riin Alatalu*
Kliimaministeerium on algatanud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise sooviga muuta keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus tõhusamaks ja vähendada bürokraatiat. Seadust rakendatakse, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt tuua kaasa olulise keskkonnamõju ning hindamise eesmärk on teha ettepanekuid, kuidas vältida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut, kirjutavad Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) eksperdid Ave Paulus ja Riin Alatalu.
Bürokraatia vähendamine on mõistetav ja tervitatav, ent eelnõusse süvenemisel selgub, et muuta tahetakse ka keskkonnamõju hindamise sisulist eesmärki ning seatakse ohtu kultuuripärandi säilimine. On muret tekitav, et eelnõu ei jõudnud õigel ajal ei kultuuriministeeriumi ega muinsuskaitseameti lauale, kuigi muudatused puudutavad otseselt nende pädevusvaldkonda. Hea haldus- ja õigusloome tava järgi tuleb oluliste seadusemuudatuste ettevalmistamisel kaasata varakult kõik asjaomased asutused ja eksperdid. Kultuuripärandit puudutavate küsimuste käsitlemine ilma pädevate institutsioonideta ei ole hea näide.
Eelnõu kisub kiiva juba seetõttu, et see kitsendab keskkonna mõistet – kui seni hinnatakse planeeritava tegevuse otsest või kaudset mõju looduskeskkonnale, inimese elukeskkonnale ja kultuuripärandile, siis nüüd piiratakse see ainult otsese mõju hindamisega looduskeskkonnale. Tsiteerime: «Kui kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale, siis järelikult ei saa keskkonnamuutuse kaudu kaasneda ka olulist mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Seega sellises olukorras ei ole KMH/KSH raames vaja hinnata mõju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale.»
Pakutud muudatus on vastuolus Euroopa keskkonnamõjude hindamise põhimõttega, et kultuuripärand on keskkonna lahutamatu osa ja nii otsest kui kaudset mõju sellele peab arvestama. Samuti on see vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis seab Eesti riigi eesmärgiks kultuuri säilitamise. Ka Euroopa Maastikukonventsioon ning Faro konventsioon rõhutavad kultuurmaastike ja kultuurikeskkonna olulisust keskkonna osana.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk ei ole kunagi olnud pelgalt formaalne menetlus. KMH mõte on selgitada juba võimalikult varajases etapis välja, millised otsesed või kaudsed mõjud võib kavandatav tegevus kaasa tuua. Just varajane ja põhjalik hindamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi, ootamatuid takistusi ning pöördumatut kahju. Eelnõuga vähendatakse ka kohustusliku hindamise juhtumeid ja piirdutakse paljudel juhtudel vaid keskkonnamõju eelhinnanguga. Praktikas tugineb eelhinnang peamiselt olemasolevatele andmetele ning selle raames tavaliselt täiendavaid uuringuid ei tehta. Kultuuripärand aga vajab eksperdi pilku, kogu info ei ole otsustajatele kättesaadav.
Metsanurga Kone metsavendade mälestuskivi avamine 1990. aastal. 9. juulil 1945. aastal toimunud haarangus hukkusid 7 Eesti vabaduse eest seisnud metsavenda. Punkrite asupaigad, lahingupaik ning taastatud mälestuskivi jäävad Haljala vallas kavandatavatuulepargi planeeringualasse. Kultuurimälu ja omariikluse säilitamise seisukohalt on sellised mälupaigad meie maastikus väga olulised ning keskkonnamõju hindamisel peab sellist otsest mõju pärandile arvestama. LinkEesti monumentide e-kataloog – Metsanurga metsavennad
Kehtiv seadusruum näeb ette keskkonnamõjude hindamise otsese või kaudse mõju puhul arheoloogia, kultuurmaastike, sh looduslike pühapaikade puhul vastavalt muinsuskaitseseadusele, väärtuslikel külamaastikel rahvusparkides vastavalt looduskaitseseadusele, miljööväärtuslikel aladel vastavalt planeerimisseadusele.
Arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand ei ole alati teada, sest see eeldab eelnevaid uuringuid. Näiteks võivad ehitus- ja süvendustööd kahjustada kultuurkihte või ajaloolisi vrakke otsese füüsilise sekkumise kaudu. Selline kahjustus on enamasti pöördumatu. Kui arheoloogiline kultuurkiht, ajalooline maastik või laevavrakk hävib, ei ole seda võimalik taastada.
Eriti muret tekitavad on ettepanekud, mille järgi ei oleks mitmed merepõhja sekkumisega seotud tegevused – näiteks süvendamine või merre kaadamine – enam automaatselt olulise keskkonnamõjuga tegevused. Läänemeri on üks maailma erilisemaid veealuse kultuuripärandi piirkondi, kus paikneb tuhandeid vrakke ja muid arheoloogilisi objekte. Ainuüksi Eesti vetes on teada üle tuhande vraki ning tegelik arv võib olla märksa suurem. Nende kahjustamine oleks pöördumatu kaotus nii teadusele kui ka kultuuripärandile.
Samuti tundub kriitiline ettepanek, mille järgi ei oleks ulatusliku metsamaa raadamise puhul enam kohustuslik keskkonnamõju hindamine. Ligikaudu veerand arheoloogiamälestiste pindalast asub metsamaal ning palju on veel avastamata. Ulatuslik raadamine võib kahjustada looduslikke pühapaiku ning muuta ajalooliste maastike terviklikkust.
Ka ehituspärandi puhul ei piirdu mõju sageli üksnes üksiku hoonega. Uusarendused, ulatuslikud maastikumuudatused või infrastruktuuride, sh tuulikute rajamine, võivad muuta ajalooliste hoonete ja nende komplekside terviklikkust, mõjutada nende vaadeldavust või häirida ajalooliselt kujunenud ruumilist struktuuri. Sellised muutused võivad vähendada ehituspärandi kultuurilist, aga ka majanduslikku väärtust ka siis, kui hoone ise füüsiliselt säilib.
Holdre mõisast ca 1,5 km kaugusel kõrgub tulevikus tõenäoliselt tuulepark, mis muudab oluliselt riikliku kaitse all oleva mõisakompleksi vaateid ning selle lähiümbruse maastikulist konteksti, mis pakub hetkel mõisale toetavat maastikku. On oluline, et sellistes olukordades saaksid keskkonnamõjud põhjalikult hinnatud, et leevendada muudatuste mõju kultuuripärandile ja tagada meie ajaloolise keskkonna väärtuste säilimine. Holdre mõis – Vikipeedia
Rõhutame, et Eesti ei ole lihtsalt tühi arendusruum, kus võib piiranguteta tegutseda. Meie pärandirikkad kultuurmaastikud, ehituspärand, mälupaigad ja ajalooline keskkond on väärtus, mida ei saa ohverdada üksnes selleks, et arendajatel oleks mugavam ja kiirem tegutseda.
On täiesti arusaadav, et riik soovib vähendada liigset halduskoormust. Kuid bürokraatia vähendamine ei saa tähendada ennetavate kaitsemehhanismide nõrgestamist. Hästi toimiv keskkonnamõju hindamine ei ole arengu takistus, vaid vahend targemate otsuste tegemiseks. Kui võimalikud mõjud selgitatakse välja kavandamise varajases etapis, on võimalik tegevusi kohandada ning vältida hilisemaid konflikte, täiendavaid uuringuid ja menetluste venimist.
Seetõttu on oluline, et seadusemuudatusi edasi menetledes ei seataks kiirust ega formaalset lihtsust sisulise keskkonna- ja kultuuripärandi kaitsest ettepoole. Eesti kultuurikeskkond, kultuuripärand, ehituspärand ja kultuurmaastikud vajavad ennetavat kaitset.
Artikli autorid on ICOMOSi ehk Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (International Council on Monuments and Sites) eksperdid. ICOMOS on maailma muinsuskaitse asjatundjaid ühendav ning UNESCO maailmapärandikomiteed ametlikult nõustav organisatsioon.
ICOMOS Eesti koostöös Muinsuskaitseameti ja mitmete partneritega korraldab Harjumaal ja Triigi mõisas 24.04 millitaarpärandi seminari. Päev algab bussiekspeditsiooniga Tallinna ja Harjumaa militaarobjektidel. Päeva teises pooles toimub militaarpärandi seminar Triigi mõisas. Seminaril on võimalik ka eraldi osaleda.
8.30-15.30 Bussiekspeditsioon Tallinna ja Harjumaa militaarobjektidel. Väliseminari viivad läbi Robert Treufeldt ja Ly Renter. Väljasõit Mere Puiesteelt. Palun võtke bussi vajadusel kaasa oma jook ja pajuk, lõunasöök alles kell 13-13.45 Kose kultuurikeskuses
Väljasõidu kava:
Peeter Suure Merekindluse mererinde positsioon nr 12 Kakumäel. I ms ja Külm sõja pärand
Kadrirand. Saksa betoonkaponiir. II ms pärand
Lasnamäe lennubaas. I ms, EW, II ms ja Külma sõja pärand
Iru. Peeter Suure Merekindluse maarinde kindlustatud grupp nr 12. Muinasaja ja I ms pärand
Loo. Peeter Suure Merekindluse maarinde kindlustatud grupi nr 12 positsiooni poolelijäänud eelkaitsepositsioon Nehatus. I ms pärand.
Kose ja ümbruskonna varjendid. Külma sõja pärand
MILITAARPÄRANDI SEMINAR
15.30-19 Militaarpärandi seminar “Kes minevikku ei mäleta” Triigi mõisas. Triigi mõis on keskaja sõjaline pärand. Seminari modereerivad Ave Paulus (ICOMOS Eesti president) ja Mirje Tammaru (muinsuskaitseamet, ICOMOS Eesti)
15.30 kohv ja registreerimine
16.00 Avasõnad. Eerik-Niiles Kross, Kõue mõis. Kes minevikku ei mäleta
16.20 Frank Lukk, Muinsuskaitseamet. Militaarpärandi riiklik inventeerimine
16.40 Robert Treufeldt, ICOMOS ICOFORT. Kaitsmata militaarpärand
17.10 Art Johanson, Balti kaitsekolledž. Militaarpärandi tähtsus sõjalise hariduse vaatenurgast
17.30 kohvipaus
18.00 Hellar Lill, Eesti Sõjamuuseum. Eesti sõjamonumendid
18.20 Ivika Maidre, Vaivara Sinimägede muuseumi tulevik
18.40 Tarvi Velström, MTÜ Hara sadam. Omaniku vaatepunkt militaarpärandile
