ICOMOS COP30-l: pärand, kultuur ja üleilmsed kliimameetmed
ICOMOS osales ICOMOS kliima ja pärandi töörühma juhi ja Eesti ICOMOS presidendi Ave Pauluse eestvedamisel 10.–21. novembril 2025 Brasiilias Belémis toimunud ÜRO 30. kliimakonverentsil (COP30), et kinnitada toetust kliimameetmetele pärandikaitses. ICOMOS on tegutsenud aktiivselt selle nimel, et kultuuripärandiga arvestataks nii kliimapoliitikas kui ka kultuuripärandil põhinevate kliimameetmete rakendamisel.
COP30: LÄBIMURRE KULTUURI JA PÄRANDI JAOKS
Üleilmse kliimamuutuste mõjudega kohanemise eesmärgi (GGA) raamistik võeti vastu 2023. aasta detsembris COP28-l. Võrreldes senise tegevusega tähendas see suurt sammu edasi – tegemist oli ametliku tunnistusega, et pärandpaigad ja kultuuritraditsioonid kujutavad endast kliimakohanemise osa.
21. novembril 2025 täideti COP28-l püstitatud ootused: kiideti heaks ülemaailmse kliimamuutuste mõjudega kohanemise eesmärk (CMA6). Eesmärk sisaldab nüüd viit näitajat, mille abil jälgida pärandpaikade ja kultuuripraktikate kaitsmist ja kohanemist kliimamuutustega.
Kuigi töö alles käib, on COP30 tulemus tänaseni kõige jõulisem samm selle suunas, et kultuuri ja pärandiga arvestataks rahvusvahelises kliimapoliitikas praktilisel tasandil. Selles kajastub kultuuri- ja pärandispetsialistide järjepidev töö, mis algas viis aastat tagasi COP26-l. Tegemist on olulise verstapostiga ICOMOSi strateegilise partneri Heritage Adapts to Climate Action (HACA) teekonnal ja algatuses.
TEGEVUSKAVA SAAVUTUSED: ICOMOS OSALEB KOLMES LAHENDUSTE KIIRENDAMISE PLAANIS
ICOMOS on tänulik, et GGA on tunnistanud pärandi põhjapanevat rolli kliimakohanemises, ja uhke, et saab osaleda tegevuskava kolmes pärandikeskses lahenduste kiirendamise plaanis. Need tegevused on kooskõlas GGA üleskutsega suhtuda kultuuripärandi kaitsesse varasemas sihikindlamalt ja pakkuda selleks konkreetseid mõõdetavate tulemustega meetodeid.
Kultuuripärand hõlmati teljel „Inim- ja sotsiaalarengu edendamine“, see kuulub 19. tegevusrühma: Kultuur, kultuuripärandi kaitse ja kliimameetmed (Activation Group 19: Culture, Cultural Heritage Protection and Climate Action, AG19). COP30-il toodi sektoriteülese tegevuse jälgimiseks ja laiendamiseks sisse uus lähenemisviis: lahenduste kiirendamise plaanid.
ICOMOS kliima ja pärandi töögrupp väljendas toetust kampaaniatele Heritage Adapts ja Heritage Now ning toetas CFCBCA-d mitmel üritusel ja kohtumisel, sealhulgas lahenduste kiirendamise plaanide ühises lõppavalduses eesistujale. Selle tulemusel tunnustas COP30 eesistuja Brasiilia pärandipõhiseid lahenduste kiirendamise plaane.
Ave Paulus, ICOMOS kliima ja pärandi töögrupi juht: “Sektoriülesed ja mitmetasandilised püüded kiirendada kultuuripärandiga arvestamist kliimapoliitikas ja kliimameetmetes on ainus viis reageerida kliimakriisile õiglaselt ja vastutustundlikult.”
ICOMOS COP30-L: PEAMISED TEGEVUSED JA JÄRELDUSED
Heritage Adapts! 3000 × 2030 kampaania
ICOMOS kuulub HACA algatuse Heritage Adapts! 3000 × 2030 juhtgruppi. Juhtgrupp kuulutas COP30-l välja 2026. aastal algava kampaania Heritage Adapts! 3000 × 2030. Tegemist on üleilmse algatusega, mille kaudu aidatakse 3000 pärandpaigal ja kultuuritraditsioonil kehtestada kliimamuutustega kohanemise meetmed aastaks 2030. Kampaania eesmärk on teha kohanemisteave kõigile kättesaadavaks, parandada juurdepääsu kliimateabele ja tuua kokku pärandikaitsjaid kogu maailmast selleks, et üheskoos tegutseda tugevamate säilenõtkemate kogukondade nimel.
Projekt Preserving Legacies pälvis 2025. aasta auhinna Local Adaption Champions
Projekt Preserving Legacies, mille peamine partner ICOMOS uhkusega on, sai teaduse kategoorias auhinna 2025. aasta Local Adaption Champions. Auhinna andsid COP-i raames toimunud eriüritusel üle organisatsiooni Global Center on Adaptation esindajad. Auhind tunnustab projekti mitut aspekti: vankumatut toetust sellele, et kliimamuutuste tõttu ohtustatud pärandpaikade kaitsmiseks luua kontakte teadlaste, kultuuritegelaste ja kogukondade esindajate vahel, ning nende juhtide pühendumust, kes kogu maailmas veavad väärtustest lähtuvaid ja teaduspõhiseid kohanemispüüdeid.
ICOMOSi kaasjuhitud COP30 (kõrval)üritused
ICOMOS kliima ja pärandi töögrupp korraldas koos sõltumatu organisatsiooniga Architecture 2030 COP30 ametliku kõrvalürituse “Mida meil on õppida kliimanutikatest traditsioonilistest hoonetest”. Mitu osalenud ICOMOSi liiget tõstsid esile rahvapärase arhitektuuri regionaalsete perspektiivide rolli ja tähtsust kliimameetmetes.
Esimest korda kliimamuutuste raamkonventsioonide ajaloos korraldas Pariisi suutlikkuse suurendamise komitee kultuurile ja pärandile pühendatud teemapäeva. ICOMOS kliima ja pärandi töögrupi juht Ave Paulus rõhutas peapaneelis kultuuripärandi rolli kliimapoliitikas ja tutvustas projekti Preserving Legacies peagi algavat kampaaniat Heritage Adapts.
ICOMOS kliima ja pärandi töögrupp tegi eriti aktiivselt koostööd organisatsioonidega Architecture 2030, Union of Architects ja Climate Heritage Network, kellega ühiselt korraldati üritusi peaaegu iga päev, nagu näiteks järgnevad paneelsessioonid ja teemapäevad:
* Keskkonnasõbraliku arhitektuuri roll võitluses kliimamuutuste vastu
* Pärand ja säilenõtkus: kultuuri ja kogukonna kaitsmine muutuvas kliimas
* Kultuuripärimusel põhinevad kliimameetmed hoonestatud keskkonnas
* Maailmapärand ja kliimamuutused
* Rohedisain kliimameetmete eestvedajana
sessioonidel esinesid mitmed ICOMOSi liikmed, teiste seas Ave Paulus, Aline Carvalho, Celso Almeida, Bruno Aldrade, Mauro Garcia, Mokolade Johnson ja paljud teised.
Sessioonidel väljendati selgelt seisukohta, et pärand, hooned ja maastikud pakuvad rikkalikult lahendusi. Niisugused lahendused on välja kujunenud inimeste kliimaga kohanemise käigus tuhandete aastate jooksul. Need põhinevad traditsioonilistel ja kohalikel teadmistel ning moodustavad eriilmeliste kultuuride keskme.
ICOMOS Brazil tegi ICOMOS kliima ja pärandi töögrupiga koostööd kahe seminari korraldamisel: “Maailmapärand ja kliimamuutused” Green Zone’is ja “Kultuur, pärand ja kliimamuutused – Ladina-Ameerikast avanev pilt” Amazonase muuseumis. Kohal viibisid ICOMOSi Brasiilia, Argentina ja Ladina-Ameerika komitee ning kliima ja pärandi töögrupi liikmed. Ettevalmistusena COP-30 jaoks avaldas ICOMOS Brazil koostöös mitme partneriga teedrajavaid dokumente pärandi kohta kliimameetmetes, sealhulgas aruande “Green Belem” (2023), Pärand kliimameetmetes Brasiilia harta (2025) ja Bahia harta (ilmumas, 2025).
OOTUSED COP31-le
ICOMOS jätkab seismist selle eest, et kultuuri ja pärandit võetaks kliimapoliitika põhjapaneva osana, ja väljendab muret selle üle, et kokkuleppe Global Mutirão lõpptekstist jäid välja kõik viited kultuurile. Loodame, et 2026. aastal, mille jooksul toimuvad COP31-eelsed üritused Vaikse ookeani saartel ja COP31 Türgis, pannakse rõhku kultuuri üliolulisele rollile nii 9. kohanemiseesmärgi täitmisel kui ka laiemates sektoriülestes kliimapoliitika valdkondades.
“COP30 ajal tundsime, kui tugevalt kõlab kultuuride ühine hääl, ja kui palju on selles potentsiaali. Me usume, et üleilmse kliimameetmete poliitika peavoolus tunnustatakse kultuuri tähtsust täiel määral. See on sõnum, millega me läheme aastasse 2026 ja kaugemasse tulevikku.” Ave Paulus, ICOMOS kliima ja pärandi töögrupi juht
7. detsembril kell 12.30-15.30 Valga linnas ja muuseumis
Pühapäeval, 7. detsembril, toimub Valgas mõnus ja teadmisterohke Perepühapäev pärandiga. Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro juhib jalutuskäiku, mis aitab värske pilguga märgata Valga ajalooliste hoonete omapära, väärtusi ja ajas toimunud muutusi ning meenutada, kuidas linn on kujunenud tänaseks selliseks, nagu ta on. Paralleelselt ringkäiguga toimub mängulisemas vormis märkamismäng lastele.
12.15 – Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetooli näituse “Eesti pärand maailmakaardil” avamine Valga raudteejaamas. Näitust tutvustab Riin Alatalu
12.30 – jalutuskäigu algus Valga raudteejaamast
14.00–15.30 Valga muuseumis: vestlusring Valga ajaloo ja pärandi teemadel ajaloohuvilistele ning loomingulised tegevused meisterdamishuvilistele
Sündmusel osalemine on tasuta ning see on osa ICOMOS Eesti Komitee korraldatud sündmuste seeriast ,,Päästkem pärand”, mille toimumist toetab Kultuuriministeerium.
Tule kogu perega pärandit avastama!
8. detsembril toimub seminar ,,Pärandihoid kohalikus omavalitsuses: üks kõigi või kõik ühe eest?’’
8. detsembril kell 11.00-16.30 Valga muuseumis
Hästi hoitud ehituspärand on väikelinnade au ja uhkus, mille rolli omavalitsuste elujõulisuses ei tohi alahinnata: kaunis ajalooline linnaruum hoiab kohalikke, kutsub külalisi ning elavdab majandust. Seminar pärandihoiust kohalikus omavalitsuses on osa ICOMOSi sündmuste seeriast ,,Päästkem pärand”, kus sel korral on fookuses ajaloolised (väike)linnasüdamed. Ehituspärand on paljudele paikadele ,,päästerõngaks” pealinnastumise vastuvoolus, ent kuidas seda pärandit hoida ja ka kohaliku arengu veduriks seada? Vastutus meie ajalooliste linnasüdamete eest ei asu pelgalt Muinsuskaitseameti laual, vaid on jagatud kogu ühiskonna – kohaliku omavalitsuse, kinnisvaraomanike, arhitektide, ehitajate ja kõigi kodanike vahel. Kohaliku omavalitsuse töös jaguneb vastutus eri ametkondade ja töölaudade vahel, ent pahatihti kukub see ka n-ö toolide vahele. Kutsume teid kuulama Valga, Elva, Viljandi ja Tartu kogemusi pärandihoiu võimalustest ja väljakutsetest ning osalema arutelul: kuidas teha nii, et KOVi kultuuripärandi spetsialist ei peaks üksinda kõigi pärandpaikade eest seisma, vaid kõik koos seisaks ühise pärandi eest?
Osalemine on tasuta, kuid palume registreeruda: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc7HbPDwNR6f9w7pLnelZoI6NDrnMPPCI2k4FwlwPWGAayCCA/viewform?usp=header
Päevakava:
10.30-11.00 kohv ja kohanemine
Modereerib Kadri Kallast (Kultuuriministeerium)
11.00-11.15 Ühine pärand – ühine vastutus. Kadri Kallast (Kultuuriministeerium)
11.15-11.45 Pärandihoiu põhimõtted ja praktikad Elvas. Jaanika Saar (Elva vallaarhitekt, arengu- ja planeeringuosakonna juhataja)
11.45-12.15 Valga: pärandist päästetud või päästetud pärand? Kalev Härk (Valga linnapea 2011-2017)
12.15-13.15 Pärandihoid kohalikus omavalitsuses: üks kõigi või kõik ühe eest?
Vestlusringis osalevad:
Urmas Möldre (Valga vallavalitsus, ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja)
Elo Kiivet (Tartu abilinnapea 2023.-2025. a)
Jiri Tintera (Tartu linnaarhitekt, Valga linna- ja vallaarhitekt 2013.-2023. a)
Eesti Ajaloomuuseumis avati ICOMOS Eesti liikmete Ulla Kadaka ja Riin Alatalu kureeritud näitus „Sulle on pärandus“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi esimese muinsuskaitseseaduse 100. aastapäevale ja jutustab Eesti pärandi märkamise ja väärtustamise lugu.
Näitus avati Ajaloomuuseumi, Muinsuskaitseameti ja ICOMOS Eesti korraldatud vestlusringiga pärandi hetkeseisust ja tulevikust.
ICOMOS Eesti tähistas 2016. aastal Eesti territooriumil varaseima kehtinud muinsuskaitseseaduse – Rootsi kuninga Karl XI Plakati – 350. aastapäeva konverentsiga „Muinsuskaitse seadused omas ajas. Õiguse ja väärtuse vahekord“. Koostöös ICOMOSi Põhja- ja Baltikomiteede ning rahvusvahelise muinsuskaitse seadusandluse, administreerimise ja rahastamise teaduskomitee ICLAFIga korraldatud konverents keskendus muinsuskaitse õigusruumi ajaloole ja kujunemisele Eestis ja mujal maailmas.
The Estonian History Museum opened an exhibition “You Have an Inheritance!,” curated by ICOMOS Estonia members Ulla Kadakas and Riin Alatalu, dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Estonia’s first heritage protection law . The exhibition tells the story of how Estonian heritage has been recognized and valued.
The exhibition opened with a discussion organized by the History Museum, the National Heritage Board, and ICOMOS Estonia on the current state and future of heritage.
In 2016, ICOMOS Estonia celebrated the 350th anniversary of the earliest heritage protection law in force on Estonian territory – the Placat of King Charles XI of Sweden – with a conference „Historical Perspective of Heritage Legislation. Balance Between Laws and Values” organized in cooperation with the ICOMOS Nordic and Baltic Committees and the International Committee on Legislation, Administration and Financing of Cultural Heritage (ICLAFI). Conference proceedings
3.‒5. detsembril korraldab rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOS Eesti komitee koostöös ICOMOS kliima ja pärandi töögrupi, ICOMOS Euroopa energiadirektiivi töögrupi, ICOMOS energiatõhususe teaduskomitee, Tallinna linnavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi, projekti LIFE heritageHOMES meeskonna ning mitme muu partneriga kliima ja pärandi koolitusprogrammi koos avatud seminariga. Tallinnas ja veebis toimuv koolitus ja seminar on suunatud Eesti ja Põhjamaade pärandispetsialistidele ja -kogukondadele.
4.12 livestream link, eesti keeles ja eestikeelse tõlkega
Livestream link, inglise keeles, Livestream link in English and with English translation
Tegemist on kolmepäevase programmiga, mis koosneb koolitusest ja avalikust seminarist.
ICOMOS kliimatarkuse koolitus kultuuripärandiekspertidele 3. detsembril kell 10‒16 Rüütelkonna hoones ja veebis. Inglise keeles.
Avatud seminar ja mõttekoda “Euroopa pärandkodud kliimamuutustes” 4. detsembril kell 10‒17 Tallinnas Arhitektuurimuuseumis ja veebis. Inglise keeles, sünkroontõlge eesti keelde.
Õppekäik ekspertidele Tallinna vanalinnas ja Kalamajas 5. detsembril
3. detsembril toimub Rüütelkonna hoones ja veebis ICOMOS kliimatarkuse koolitus.
4. detsembril toimub Tallinnas avatud seminar “Euroopa pärandkodud kliimamuutustes”
Euroopa ajalooliste hoonete tähtsus kliima eesmärkide saavutamisel on maailmas ja energiadirektiivi valguses Euroopas keskne teema ning see on ka 4. detsembril toimuva avatud seminari peateema. Esinejad Euroopast tutvustavad mitme riigi kogemusi ajalooliste hoonete kliima eesmärkide saavutamisel, sealhulgas Suurbritannia, Iirimaa, Belgia, Eesti näitel. Tutvustame ICOMOS EPBD töögrupi tulemusi Euroopa kogemusest energiatõhususe direktiivi rakendamisel. Eesti Muinsuskodude projekti raames koostatakse kliima ja pärandi juhendmaterjal. Käsitleme projekti käigus koostatud juhendmaterjale ajaloolistele hoonetele ja pärandiharta koostamist. Euroopa tunnustatud ekspertide osalusel toimuv seminar on hea võimalus rahvusvaheliseks pärandi ja kliimateema koostööks Eestis. Kutsume kõiki ajalooliste hoonetega tegelejaid osalema ja panustama arutellu. Seminar toimub hübriidvormis, nii koha peal kui livestreamis. Seminari töökeel on inglise keel, eestikeelne sünkroontõlge.
Programm:
10.00‒13.00 Ajaloolised hooned ja energiatõhusus – Euroopa riikide poliitika ja juhtumid
Moderaator Ave Paulus, ICOMOSi Eesti komitee esimees ning ICOMOS kliima ja pärandi töögrupi juht
10.00‒10.20 Sissejuhatus ja tervitussõnad
10.20 Andrew Potts, Climate Heritage Network; Ave Paulus, ICOMOS Kliima ja pärandi töögrupp. Kliimameetmete ja kultuuripärandiga seotud poliitikad maailmas ja Euroopas
10.40 Riin Alatalu, ICOMOSi asepresident, ICOMOS EPBD töögrupi juht. EPBD direktiivi kohaldamine Euroopa Liidus
11.00 David Hughes, ICOMOS ISCES teaduskomitee,Iirimaa. Ajalooliste hoonete materjalide süsinikujälg ja energiatõhusus
11.20 Tor Bostrom, ICOMOS ISCES teaduskomitee president, Uppsala ülikool, Rootsi. Energiatõhusus ajaloolistes hoonetes. Teha õigeid asju õigetes hoonetes – piirkonna-tasandi perspektiiv Rootsi juhtumiuuringute näitel
11.40 Robert Woodside, ICOMOSi Ühendkuningriigi komitee, Europa Nostra. Praegused kliimapärandiga seotud algatused Ühendkuningriigis
13.20 Eesti poliitikad ja juhtumid rahvusvahelises kontekstis, moderaator Tarmo Elvisto, Säästva Renoveerimise Infokeskus
13.20 Lori Ferriss, Architecture 2030. Ehituskeskkonna süsinikujälje vähendamine pärandi abil kui üks viis UNFCCCi plaani lahendusi kiirendada
13.40 Kadri Kallast, Kultuuriministeerium, ja Üllar Alev, Muinsuskaitseamet. Muinsuskodude projekt ja Eesti pärandkodude harta: kultuuripärandi ja energiatõhususe seosed
14.00 Scott Heron, UNESCO. Põhja-Euroopa linnade ja maastike haavatavus kliimamuutuste suhtes
14.20 Murel Truu, TalTech. Muinsushoonete kliimariskid ja haavatavus
14.40 Triinu Väikmeri, Eesti Kunstiakadeemia. Väärtuslike hoonestatud keskkondade jätkusuutlikkus: Eesti EU-REPAIR uuringu tulemused
15‒17 Ümarlaud teemadel ICOMOSi hoonete energiatõhususe direktiivi töögrupi aruanne, Eesti pärandkodude harta ja ajalooliste hoonete energiatõhususe uuendatud direktiivi mõju Euroopas.
Moderaatorid Riin Alatalu ja Ave Paulus
5. detsembril toimub eelnenud koolituspäevadel osalejatele ekspertide õppekäik Tallinna vanalinnas ja Kalamajas koostöös Tallinna linnavalitsuse, Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja ICOMOS Eestiga
On December 3-5, the Estonian Committee of the international expert organization for heritage conservation, ICOMOS, in cooperation with the ICOMOS Climate and Heritage Working Group, the ICOMOS European Energy Directive Working Group, the ICOMOS Energy Efficiency Scientific Committee, the Tallinn City Government, the Estonian Heritage Board, the Ministry of Culture, the Life HeritageHomes project team, heritage communities and several other partners, will organize a climate and heritage training program with open seminars. The training and seminars, which will take place in Tallinn and online, are aimed at heritage specialists and communities in Estonia and the European countries.
This is a three-day program consisting of training and open seminar:
Climate Literacy Training for Cultural Heritage Experts on December 3rd from 9 am to 5 pm at the Statehood House and Zoom. In English
Open Seminar and Think Tank “European Heritage Homes in Climate Change” on December 4th from 10 am to 5 pm in the Tallinn Museum of Architecture and online. In English, simultaneous translation to Estonian.
Expert Study Tour in Tallinn Old Town and Kalamaja on December 5th
On December 3rd, ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals (CLTH) will take place in the Statehood Building of Tallinn and online. In English.
ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals (CLTH) builds on a resource designed by the ICOMOS Climate Action Working Group (CAWG) through the Preserving Legacies project funded by the National Geographic Society and aims to develop place- and cultural heritage-based climate adaptation actions, transforming conservation practice as a field to meet the challenges of the climate crisis.
The content of the CLTH is in line with key international documents, including the UNESCO Policy Document on Climate Action for World Heritage, the Paris Agreement on the United Nations Framework Convention on Climate Change, and is an important step towards achieving the goals of the Global Adaptation Goal, which calls on Parties to develop “adaptive strategies to preserve cultural practices and heritage sites and to build climate-resilient infrastructure, guided by traditional knowledge, indigenous knowledge and local knowledge systems”.
The climate literacy training for heritage professionals addresses key topics identified as baseline competencies for heritage professionals in the ICOMOS Future of our Pasts Report (2019).
These are:
Climate Science and Impacts – This module will introduce participants to climate change and how it impacts both the world and heritage.
Carbon Footprints and Vulnerability – This module will encourage participants to understand the carbon footprint of the heritage sector and introduce vulnerability and how it is assessed.
Adaptation and Mitigation – This module will encourage participants to consider their own, and heritage’s, contributions to climate action through sustainable adaptation and mitigation pathways
Climate Justice and Equity – This theme will be addressed throughout other modules and discusses the important topics of climate justice and equity, focusing on how we can ensure respectful and equitable interactions and engagement in climate action.
Additional modules include:
Climate Action for World Heritage
Climate Vulnerability of North European Cities and Landscapes
Training is held by Will Megarry, Ave Paulus and Scott Heron. The training is targeted to Nordic-Baltic heritage experts and ICOMOS members from Europe. The training will be held in English. The training materials will be translated later into Estonian. Registration link https://forms.gle/viFxHiDFzRyKac9i8 Contact: Ave Paulus, ave.paulus@icomos.org
On December 4, an open seminar “European Heritage Homes in Climate Change” will be held in Tallinn Museum of Architecture and online. In English, simultaneous translation into Estonian
The importance of European historic buildings in achieving climate goals is a central topic in the world and in Europe in light of the Energy Directive, and this is also the main topic of the open seminar to be held on December 4. Speakers from Europe will present the experiences of different countries in achieving climate goals for historic buildings, including examples from Great Britain, Ireland, Belgium, and Estonia. We will present the results of the ICOMOS EPBD working group on European experience in implementing the Energy Efficiency Directive. Climate and heritage guidance material is being compiled within the framework of the Estonian Heritage Homes project. We will discuss the guidance materials for historic buildings prepared by this project and the preparation of a heritage charter. The seminar, which will be held with the participation of well-known European experts, is a good opportunity for international cooperation on heritage and climate issues in Estonia. We invite all those involved in historic buildings to participate and contribute to the discussion. The seminar will be held in a hybrid format. The working language of the seminar is English, with simultaneous interpretation in Estonian.
Programme/programm:
10 -13 Historic Buildings and Energy Efficency – European Policies and Cases
Moderated by Ave Paulus, President of ICOMOS Estonia and Focal Point of ICOMOS Climate Action Working Group
10.00-10.10 Introduction and Welcome Addresses
10.10 Andrew Potts, Climate Heritage Network; Ave Paulus, ICOMOS CAWG. World and European Policies in Climate Action and Cultural Heritage
10.40 Riin Alatalu, ICOMOS Vice President, ICOMOS EPBD WG Leader. Report on the Implementation of EPBD Directive Across Europe
11.00 David Hughes, ICOMOS ISCES, ICOMOS Ireland. Embodied Carbon and Energy Efficiency of Historic Buildings
11.20 Tor Bostrom, ICOMOS ISCES President, Uppsala University, Sweden. Energy Efficiency in Historic Buildings. Doing the Right Things in the Right Buildings – a District Perspective with Swedish Case Studies
11.40 Robert Woodside, ICOMOS UK, Europa Nostra. Climate Heritage Activities in the UK at present
12.00 Nathalie Vernimme, Vice President ISCES. Research based policy strategies towards future proof built heritage in Flanders
12.20-13.20 Lunch
13.30 Estonian Policies and Cases in International Comparison. Moderated by Tarmo Elvisto
13.20 Lori Ferriss, Architecture 2030. Decarbonizing the Built Environment through Heritage as one of the UNFCCC plans to accelerate solutions
13.40 Kadri Kallast, Estonian Ministry of Culture, and Üllar Alev, Heritage Board of Estonia. Project of Heritage Homes and Estonian Charter of Heritage Homes: Linkages between Cultural Heritage and Energy Efficiency
14.00 Scott Heron, UNESCO. Climate Vulnerability in North European Cities and Landscapes
14.20 Murel Truu, Tallinn Technical University. Climate Risks and Vulnerability of Heritage Buildings
14.40 Triinu Väikmeri, Estonian Academy of Arts. Sustainability of Valuable Built Environments: Findings from the Estonian EU-REPAIR study
15 -17 Roundtable on ICOMOS EPBD WG Report, Estonian Heritage Charter and on the Impact of the EPBD Recast on Historic Buildings across Europe. Moderated by Riin Alatalu and Ave Paulus
On December 5, an expert study tour will be held in Tallinn Old Town and Kalamaja for participants of the previous training days in cooperation with the Tallinn City Government, ICOMOS Estoniaand Center of the Sustainable Renovation
For more information and registration for the details of training program and seminar, please contact ave.paulus@icomos.org.
Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti kutsuvad kuulama vestlusringi pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemadest. vestlusring toimub veebiülekandena
Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti kutsuvad 2. oktoobril kell 14:00-16:00 kuulama vestlusringi, kus muinsuskaitsekorralduse, ruumilise planeerimise ja riigile kuuluva pärandi eest hoolt kandvate riigiasutuste juhid ja spetsialistid arutavad pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemal, otsides vastuseid küsimustele:
Mida hakkame peale oma sajandipikkuse muinsuskaitsekorralduse kogemusega?
Kas pärand on argument regionaalse arengu kujundamisel?
Kas riik on pärandile hea omanik?
Kas riigil on ühtne pärandipoliitika?
Kas pärandihaldus on teadmispõhine või maitseküsimus?
Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja ja õppejõud
Riin Alatalu, rahvusvahelise ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresident, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Kaja Pae, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Anna Semjonova, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik, üleriigilise planeeringu koordinaator
Ivika Maavere, Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse planeeringute osakonna juhataja
Tarmo Leppoja, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Karl Mänd, Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja
Vestlusringi juhib Indrek Treufeldt ning sellest toimub ka videoülekanne
Ürituse kaaskorraldajad:
Foto: Ülesvõte Valgjärve arheoloogilisest ekspeditsioonist 1958.a. Töömoment parvelt. Pildil vasakult paremale I. Maresk, P. Jegorov, E. Glazeri; vees M. Salve. 1958
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga kutsub teid 21. augustil Muhu saarele Hellamaa Külakeskusesse osalema ja kaasa mõtlema ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereerib Elo Lutsepp.
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Avasõnad seminarile “Kas taluarhitektuur vajab kaitsmist?”
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Sabina Kaukis. Millises suunas liigub kohalik pärandikaitse maapiirkondades?
Tarvi Sits. Taluarhitektuur riikliku kaitse all.
Ave Paulus. Taluarhitektuuri kaitse rahvusparkides.
Elo Lutsepp. Hoitud nn määratlemata pärandist ehk omaniku kaitse all olevast maaarhitektuurist.
Meelis Mereäär. Koguva katustest ja turistidest.
Heiki Pärdi. Muhu taluarhitektuuri eripäradest.
Seminaripäeva kokkuvõte, küsimused ja vastused.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreeruda SIIN
ICOMOS Eesti jälgib tähelepanelikult Estonia ooperiteatri juurdeehitisega seonduvaid arenguid. Kultuuriministeerium sedastas oma 5. mai pressiteates plaani kutsuda kokku töörühm juurdeehitise arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks. Esimese sammuna on vaja koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ja arhitektuurivõistluse lähteülesanne.
Paraku on Kultuuriministeeriumi algatuse eesmärk rajada juurdeehitis ooperiteatri tagusele alale, millele on olnud tugevalt vastu Muinsuskaitseamet, eriala organisatsioonid, sh ICOMOS Eesti, pärandikogukond ja laiem avalikkus. Muinsuskaitseamet andis 2024. aastal Estonia teatrihoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks muinsuskaitse eritingimused, milles selgitati põhjaliku analüüsi tulemusel välja maksimaalsed võimalused teatri laiendamiseks – Estonia teatrihoonet saab laiendada kuni 33% olemasolevast mahust. Selle lahenduse on heaks kiitnud ka UNESCO, kes andis tänavu aprillis seisukoha Muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnangule, mille peamine järeldus oli, et ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks maailmapärandi objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt. UNESCO rõhutas, et kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, tuleb kaaluda teist asukohta.
Töörühma moodustamine detailplaneeringu eritingimuste lähteülesande koostamiseks on arusaamatu, sest muinsuskaitseamet pole lubanud hoonet laiendada rohkem kui kolmandiku võrra. Kultuuriministeeriumi võetud suund ooperiteatrile suuremahulise juurdeehitise rajamiseks on vastuolus Eestis kehtivate muinsuskaitseliste regulatsioonidega ja ka UNESCO maailmapärandi konventsiooniga.
On taunitav, et Kultuuriministeerium paneb suuremahulise juurdeehitise kavandamise protsessiga muinsuskaitseseaduse rakendusasutuse ehk Muinsuskaitseameti pretsedenditusse olukorda, kus viimaselt oodatakse panust tegevusse, mille eesmärk on vastuolus ameti senise seisukoha, õigusaktide ja ameti poolt tellitud pärandimõju hinnangu tulemustega.
Kutsume Kultuuriministeeriumi üles seadma vanalinna ülemaailmse ja riikliku väärtuse hoidmist prioriteediks ning oleme seisukohal, et kokku kutsutud töörühm saab olla tulemuslik ainult siis, kui selle raames otsitakse uusi, seni arutamata võimalusi ja asupaiku ooperiteatri uue saali rajamiseks.
Tallinna vanalinna unikaalsed väärtused on mitte ainult hästisäilinud keskaegne linnatuumik, vaid ka unikaalne roheline bastionaalvöönd ja linnaehituslik mitmekihilisus. Eesti riik, kogu meie ühiskond peab seisma selle eest, et UNESCO maailmapärandisse kuuluv Tallinna vanalinn oleks väärtustatud ja elujõuline.
ICOMOS Eesti koostöös muinsuskaitseameti, ajalooliste hoonete ümarlaua, Eesti Kunstiakadeemia, mõisakoolide ühenduse, Baltisaksa Kultuuri Seltsi, Hiiumaa ametikooli, MTÜ Suuremõisa Lossi ja Hiiumaa vallaga kutsub teid 16. ja 17. mail Hiiumaale Suuremõisa mõisakooli osalema ja mõtteid vahetama Eesti mõisapärandi hetkeseisust ning väljakutsetest.
16. mai seminaripäev toimub Suuremõisa lossis, seda modereerib Ave Paulus, ICOMOS Eesti president. 17.mai väljasõitu aitab läbi viia Muinsuskaitseamet.
10.00-10.30 hommikukohv ja registreerimine 10.30-13.00 Mõisapärandi väärtused
Avasõnad päeva moderaatorilt ja korraldajalt Ave Pauluselt, ICOMOS Eesti
Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem. Suuremõisa loss – Hiiumaa rahvuspärand
Tarvi Sits, Muinsuskaitseamet. Ülevaade ehituspärandi väärtuspõhise hindamise põhimõtetest ja metoodikast
Hanna Selvet, Muinsuskaitseamet. Mõisapärandi inventeerimise hetkeseis
Sulev Nurme, Artes Terrae. Mõisapargi kui kultuuripärandi lugemine, mõistmine ja väärtustamine.
Katrin Koit, muinsuskaitseamet. Varemetes mõisapärand, kuidas kaitsta?
Viljar Vissel, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, ICOMOS Eesti. Mõisate hiilgus ja viletsus.
ICOMOS Eesti tunnustab põhjaliku ja tasakaalustatud töö eest Estonia ooperiteatri juurdeehituse mõjude hindamisel kultuuripärandile ning nõustub dokumendis esitatud hinnangute ja järeldustega.
Siiski toob ICOMOS Eesti välja mõned täiendamist vajavad aspektid. Need puudutavad bastionivööndit kui tervikut, mida kavandatav tegevus oluliselt mõjutab.
Punkt 4.1 Mõjude tuvastamine
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“Kuna kavandatav tegevus puudutab konkreetset kohta Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, on tegevuse mõju kõige olulisem antud piirkonnas. Kogu vanalinna aspektist mõjutab see oluliselt nii bastionaalvööndit, asustusmustrit kui ka vanalinnale iseloomulikke üksikelemente. Kavandatud tegevusega muutub bastionivööndi ruumistruktuur, hävivad linnakindlustused, muutub ehitusjoon ja vaatelisus, hävib osaliselt arhitektuurimälestis.
Mõjud võivad olla visuaalsed, funktsionaalsed, materiaalsed või sotsiaal majanduslikud, samuti võib maailmapärandi paigale avalduda kumulatiivne mõju. Mõjude tuvastamisele järgneb nende ulatuse hindamine vastavalt UNESCO juhises välja toodud skaalale.”
Punkt 4.1.3 Otsene füüsiline mõju
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“- väärtusliku arhitektuuripärandi tippu kuuluva hoone autentsuse ja terviklikkuse osaline hävimine, mis vaesestab Tallinna vanalinna arhitektuurlist mitmekesisust;
linnakindlustuste maa-aluste osade osaline hävimine (olemasolev poolbastion);
bastionivööndi terviklikkuse kadumine;
bastionivööndi ruumistruktuuri muutumine;
väärtusliku haljasala hävimine;
ühe ajaloolise mälupaiga hävimine (Uue Turu plats).”
Pärandi mõjuhinnangus tuleks pöörata tähelepanu ka teistele bastionivööndisse ehitatud hoonetele ja rajatistele võrdluses kavandatava Estonia ooperiteatri juurdeehitusega.
Et seda oleks hõlpsam teha, lisame arheoloogide Ragnar Nurga, Ulla Kadaka, Erki Russowi ja Villu Kadaka koostatud ülevaate:
Selleks, et Estonia võimalik juurdeehitus oleks võrreldav teiste muinsuskaitseala kehtimise ajal bastionaalvööndisse kerkinud hoonete/rajatiste kontekstis, on otstarbekas mõju hinnangus need välja tuua.
Ülevaatliku pildi uusehitistest annab muinsuskaitseala seinakaart: https://www.tallinn.ee/et/media/308115. Seal on helesinise värviga välja toodud nõukogude-aegsed uusehitised ja tumesinisega uuemad. Toome välja varem bastionaalvööndisse ehitatuga mõned olulised erinevused võrreldes Estoniale soovitava juurdeehitusega:
Suuremad uusehitused, uued ja nõukogude-aegsed, on rajatud väljakujunenud hoonestuskvartalites (Wismari // Estonia pst // Aia tn), mis on uusehitistele võimalikuna määratletud ka uues vanalinna kaitsekorras. Enamasti on olnud samal kohal teise ilmasõja eelne või mõnikord ka hilisem hoone/hooneosa, nii et linnaruumi muutus pole olnud niivõrd radikaalne kui see oleks Estonia juurdeehituse puhul. Nt Kaarli pst 8 kohal oli ka varasem üsna suur nõukogude mereväe staabihoone ja Vabamu kohal sama sõjaväelinnaku pääsla; Kalevi ujula laienduse kohal oli varem vist mingi katlamaja maht, Taani saatkonna hoone kohal oli enne suur puumaja, WW passaži kohal endine ujula jne. Peaaegu ainus erand on Inglise Kolledži spordihoone (siiski ka põhiosas üsna olemasolevate hoonete vahele sobituv) ja nüüd Reaalkooli juurdeehitus. Kuid ikkagi need kõik on olemasolevates hoonestuskvartalites.
Seni rajatud uushoonestusega ei ole kaasnenud avaliku linnaruumi hõivamist ja vähendamist. Uue turu plats – see oli ikkagi turuplats (sh ajaloos väga valusa sündmusega seotud). Nii Estonia kui ka Draamateatri hooned arvestasid sealpool avaliku ruumiga – sinna pole kunagi kavandatud hoonestust (v.a varasemad nõukaaegsed Estonia juurdeehituse teostamata variandid). Haljasala, avalik (vabaõhu)ruum iseenesest markeerib muldkindlustuste ala. Ja Tammsaare park – see on hoopis hea näide, kuidas haljasalade ringi laiendamist ja võimalikult tervikuks sidumist, mida oli süstemaatiliselt alustatud Eesti Vabariigi ajal, jätkati ka pärast teist maailmasõda. Sama põhimõte – haljasalasid laiendada/mitte vähendada – on välja toodud uue kaitsekorra mustandis.
Seniste uute rajatistega ei ole kaasnenud mõju linnakindlustustest säilinud elementidele või pole võrreldav sellega, mida eeldaks Estonia juurdeehitus ooperi plaanide järgi (vt täpsemalt allpool).
Vabaduse väljaku parkla ja samba rajamisel pandi arheoloogid (Tallinna arheoloogia eksperdinõukogu) fakti ette, seal ei olnud enam midagi võimalik tagasi keerata. Hea et niigi läits, kui arvestada, millal projekteerijad müüride olemasolust (säilivusest) teada said, siis suudeti ümber projekteerimisega säilitada neist vähemalt 90%.
Muldkindlustused ei ole ainuüksi arheoloogiapärand (algse kasutuse minetanud inimtegevuse jälg), vaid täiel määral kasutusel olev ehituspärand – oma olemasoluga on bastionaalvöönd mõjutanud 19.-20. sajandil, st pärast kaitserajatise rolli lõppemist, linna planeerimist, nende alade ümber mõtestamist ja kasutusele võttu (avaliku ruumina, haljasvööndina linna ümber jne).
Pärast teist ilmasõda tehtud teatrimaja juurdeehitus, nagu kogu teatrihoone, paikneb muidugi muldkindlustuste alal, kuid piirdub eeskindlustuste ja vallikraavi osaga ega ulatu põhiehitise ehk poolbastioni peale – see ulatub täpselt Estonia praeguse Pärnu mnt poolse välisseinani.
Kindlustustega seotud müüride säilivust saab alati täiendavate uuringutega täpsustada, kuid poolbastioni eskarpmüüri osas ei jäta juba senised uuringud vähimatki kahtlust, et see on väga hästi säilinud (vt dokumendile lisatud RN plaan kõrgusmärkidega). Müüre on dokumenteeritud juba 1980. aastate trassitöödel vahetult Estonia hoone kõrval, vt K. Lange aruande joonised leht 13 ja 15:
Veelgi ulatuslikumalt tulid müürid välja äsjasel Tammsaare pargi rekonstrueerimisel, kuigi kaevetööde sügavus oli väike. Müür jääb maapinnast u 1 m sügavusele, vt aruande joonis leht 6, pealtvaade 3: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-18016_A-jlg&A-pk_20172018_HeinlooE_mka-2589_Tln-TammsaarePark.pdf.
Oluline on märkida, et kogu poolbastioni ehk kindlustuste selle lõigu põhiehitise eskarpmüür on maa sees säilinud ja paikneb praegu hoonestamata alal – terviklikult. Põhimõtteliselt ei saa välistada kunagi tulevikus selle markeerimist linnaruumis.
Kontreskarpmüüri kohta konkreetselt selle poolbastioni ees andmed säilivuse kohta puuduvad. Osaliselt jääb see müür Estonia alla, kuid väljaspool Estonia hoonet pole küll mingit põhjust, miks see müür ei võiks olla säilinud. Uueturu platsi kaevetööd ei ulatunud selle müürini ilmselt põhjusel, et see paikneb mõnevõrra sügavamal. Samas on kontreskarpmüüri varasemalt dokumenteeritud mõlemal pool, nii Reaalkooli krundil G. Otsa tn ääres kui ka Pärnu maanteel Viru hotelli poolse jalakäijate ülekäiguraja kohal. (Lisaks, nagu näha RN plaanilt, võib olla säilinud ka varasema vallikraavi müüri osa).
Kommenteerime arheoloogia vaatenurgast ka teisi ehitisi:
Reaalkooli juurdeehitus ulatub ühe nurgaga vähesel määral vallikraavi tugimüüri ehk kontreskarpmüüri peale. Müür suures osas säilitatakse ja eksponeeritakse hoones. Läbilõiked tehakse ristumisel hoone välisseintega. Eskarpmüüri ehitus üldse ei puuduta. Nii et see pole mingil määral võrreldav mõju.
Vabaduse väljaku maa-alust parklat võiks tuua – arvestades toonaseid asjaolusid – pigem heaks näiteks, kui palju õnnestus linnakindlustuste osi säilitada ja eksponeerida. Kindlasti oleksid võinud autode läbipääsuks tehtud lammutused olla väiksemad. Erinevus ooperiga on asjaolu, et maa-aluses parklas jäid müürid vaadeldavaks ühes suures ruumis + autode parkimiskohti oli võimalik ümber paigutada vastavalt müüride konfiguratsioonile. Ooper, seevastu, vajab, eriti lava(de?) all, teatud suurusega ja korrapärase kujuga ruume, kuhu müüre jääda ei saa, ja isegi kui mingis osas saaks, siis oleksid need müürid arusaamatult tükeldatud eri ruumide vahel. Vähese positiivsena saame välja tuua, et ooperi viimases versioonis (vt dokumendi lisa) on võrreldes riigikogus olnud variandist mõneti rohkem mõeldud müüride eksponeerimisele. Siiski jääks avalikus ruumis külastajale vaadeldavaks vaid paar arusaamatut fragmenti mingi ruumi eri nurkades.
Inglise Kolledži spordihoone ehitusel osa eskarpmüürist lammutati, kuna ei olnud osatud selle olemasolu projekteerimisel ette näha, aga osa müürist ka säilitati hoonest väljaspool ja eksponeeriti keldrikorruselt vaateakna kaudu.
WW passaaži ehitusel eskarpmüür suuremas osas säilitati, see on osalt hoone seinaks.
Aia tn uue maja all (WW passaažist üle ristmiku) tenaili müür säilitati hoone all. Kontreskarpmüüri kohta andmeid ei ole.
Ülejäänud uusehitiste puhul muldkindlustusvööndis ei tea, et nendega oleks kaasnenud olulist mõju säilinud kindlustuselementidele.
