Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu Sanatooriumi pargi arendusega seotud küsimusi ja esitas arvamuse Tartu Linnavalitsusele, Keskkonnaametile ja Muinuskaitseametile.
Sanatooriumi pargi alale on Tartu Linnavolikogu 07.04.2005 otsusega kehtestatud detailplaneering, millega on eramute ja haiglate vahel paiknevasse parki kavandatud 16 väikeelamut.
Planeerimise eesmärk on kaaluda erinevaid huvisid – omandiõigusest lähtuvaid huvisid, ennekõike aga avalikke huvisid, mis hõlmavad nii kultuuri kui ka looduspärandi säilimist, keskkonnakaitset, avaliku ruumi ja kogukonna huvide kaitset.
Nii erialaringkondades kui ka ajakirjanduses on olnud korduvalt kriitikat, et omavalitsused lubavad ellu viia moraalselt vananenud planeeringuid, kus kõik need huvid on jäetud kaalumata või on linnaehituslik olukord nii palju muutunud, et neid tuleb uuesti kaaluda. Tartu Sanatooriumi pargi planeering on selge näide moraalselt vananenud planeeringust ja on lubamatu seda praegusel kujul ellu viia.
Tänaseks on pargi naabrusesse rajatud mitmed õppehooned ja ehitatud elumaju, mis on olulisel määral muutunud planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikku olukorda ja vajadusi. Pargist on kujunenud mitut linnaosa ühendav roheala, mis on aktiivses kasutuses – seal tegeletakse tervisespordiga, jalutatakse lemmikloomadega, talvel on pargis suusarajad. Eriti ilmekalt tuli pargi olulisus välja Covidi aegsel isolatsiooniperioodil, mil pargis vaba aja veetmine oli ainuke võimalus füüsilise ja vaimse tervise turgutamiseks.
ICOMOS Eesti juhib otsustajate tähelepanu sellele, et pargi rajajad on nii Eesti kui ka Soome kultuuriajaloos olulised isikud – Eesti-Soome kirjanik Aino Kallas ja diplomaat ning riigitegelane Oskar Kallas ja põllumajandusteadlane Aleksander Eisenschmidt. Piirkond koos pargiga omab väärtust nii ajaloolise kui ka tänase linnaehitusliku keskkonnana. Tegemist on omaaegsete villade juurde rajatud aed-parkidega, mida võib pidada pargikujunduse vähesäilinud näiteks.
Peame äärmiselt oluliseks Aino ja Oskar Kallase kodumaja ja seda ümbritseva pargiala korrastamist ja väärtustamist Eesti kultuuriloos olulise paigana ja avatud linnaruumina.
Rahvusvahelise muinsuskaitse eksperte ühendava organisatsiooni ICOMOSi Eesti Komitee arutas 12. septembril Tartu toomkiriku varemetesse Toomemäel restoraniäri planeerimisega seotud küsimusi ja otsustas teha käesoleva avaliku pöördumise Tartu Ülikooli Senatile, Tartu Linnavalitsusele ja Muinsuskaitseametile.
Toomemäel kõrgub üks Eesti vanimaid ja haruldasemaid keskaegseid kultuurimälestisi. 13. – 15. sajandil ehitatud Tartu toomkirik oli monumentaalseim sakraalehitis kogu Vana-Liivimaal, st Eesti ja Läti alal. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses toimunud põhjalikud uurimis-, konserveerimis- ja restaureerimistööd on teeninud eesmärki anda kiriku ehituskehandist ja arhitektuurist võimalikult algupärane pilt. Toomkirik on sisuliselt ka kalmistu, selle põrandaalune täideti keskajal tihedalt hauakastide ja üksikmatustega. Toomkiriku varemetel ja ümbritseval kalmistul on väga kõrge kultuuripärandi ja avaliku ruumi iseväärtus, mille võimalikult puutumatuna hoidmine tulevastele põlvedele peab olema selle mälestisekompleksi käsitlemise prioriteet.
Muinsuskaitseseaduses sätestatud põhimõtete (§ 3) esimestes alapunktides on rõhutatud, et ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel tuleb lähtuda kultuuri- ja elukeskkonna kvaliteedi hoidmise põhimõttest ning et lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (art 12) kohaselt ei tohi mis tahes struktuurne arendamine avaldada negatiivset mõju kaitstavatele varadele ning nende ümbruse arhitektuurilisele ja ajaloolisele iseloomule. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kavandatav uusehitis ei vasta eelnimetatud põhimõtetele ja on nendega ilmselges vastuolus.
Toomkiriku varemetesse klaasist paviljonina kavandatud restoran rohkem kui sajale inimesele koos klaasist seintega teenindussaali, läbipaistmatute seintega abiruumide (sh tualetid) ja köögiga rikub mälestist tema terviklikkuses ja autentsuses, suleb varemete avatuse, läbipaistvuse ning avaliku ruumi, lõhub vaateid varemetele ning risustab tervikpilti väärikast mälestisest. Restoran ei väärinda, vaid kasutab ära ja lõhub toomkiriku varemete kultuuriväärtust. Restorani rajamine toomkiriku varemetesse suleb avaliku ruumi ning ei võimalda jätkata seal avalikke tegevusi ja sündmusi, mis ei rikkunud kultuurimälestise kehandit ja arvestasid mälestise väärikusega. Matustele restorani rajamine on meie kultuuriruumis kohatu.
Toomkiriku varemetel Toomemäe pargis on väga kõrge kultuuripärandi iseväärtus ja sümbolväärtus. Sedavõrd jõuline era- ja ärihuvist kantud kultuurimälestise ärakasutamine ja avaliku ruumi sulgemine Toomemäel on lubamatu. Toomkiriku varemed ja kalmistu tuleb säilitada terviklikult ja autentselt avaliku kultuuriruumi ja keskkonna osana praegustele ja tulevastele põlvedele.
ICOMOS Põhja-Balti võrgustik koostöös Eesti kunstiakadeemia ja keskkonnaametiga kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. augustil Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias ja 26. augustil Lahemaal Viinistul toimuvatest rannapärandi konverentsidest. Töökeeleks on inglise keel. Üritust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Registreerida saate selle lingi kaudu https://forms.gle/JZhxzxHGMSsqhjG5A
LIVESTREAM: https://tv.artun.ee/eka
24. augustil toimub Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias avatud konverents „Rannaalade maailmapärand ja pärandkogukonnad“
10.00 Tervitussõnad. Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor
Ave Paulus, ICOMOS Eesti president, moderaator
10.10 Avaloeng. Riin Alatalu, Eesti Kunstiakadeemia, ICOMOS. kuidas elab Tallinna vanalinn? UNESCO 50 – kuidas elab Tallinna vanalinn? State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn
10.40 Avaloeng. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo Ülikool. Inimõigused, kultuurilised õigused, pärand ja traditsioon. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition
11.10 Rita Johansen, Vega Maailmapärandi Fond, Norra. Vega maailmapärand – väike ühiskond väljakutsete ja võimalustega. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities
11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Asukohad UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialal. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve
12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norra. Bergeni Bryggen: Näoga mere poole. Bryggen Bergen: Facing the Sea
12.40-13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. Kliimamuutuste mõju identiteedile: veealune kultuuripärand. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.
12.40 – 13.40 Lõunapaus
14.00 – 14.30 Aivar Ruukel, Haabjaselts. Eesti ühepuulootsik maailmapärandiks. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat
14.30 – 15.00 Hanne Seljesaeter. Rannikuselts Salta, Norra. Norra rannakultuuri seltsid – UNESCO Põhjamaade klinkerpaatide traditsioonide hoidjad. Coastal Heritage Societies keeping UNESCO Nordic Klinker Boat tradition alive.
15.30 – 16.00 Maili Roio, Muinsuskaitseamet. Ajaloolised vrakid Eesti vetes. Estonian Historical wrecks.
26.08. Viinistu kabelis v hea ilma korral kunstimuuseumi siseõues toimub rahvusvaheline konverents “Näoga mere poole – pärandi ja traditsioonide seosed” Räägime rannapärandist ja merekultuurist.
10.10 Avaloeng. Nils Ahlberg, ICOMOS veepärandi komitee, ICOMOS Rootsi. Veepärand Rootsis – suur tähtsus ja suured probleemid. Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems
10.40 Avaloeng. Ave Paulus, ICOMOS Eesti, Keskkonnaamet. Lahemaa rannapärandi terviklik kontseptsioon. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Lahemaa
11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraina. Ukraina Halõtši maastikud. Ukraine Landscapes of Princely Halych
11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Väljakutsed muutuvas kliimas väikestele veepiiril asuvatele muinsuskaitsealustele hoonetele. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge
12.40 Hele Liimann, Uppsala ülikool. /Teema täpsustub/
13.10-14.10 lõuna
14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Iirimaa. Harbourview: Iiri-Walesi võrgustiku koostöö. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative
14.40 – 15.10 Andris Sne. ICOMOS Läti. Eelajalooline ja ajalooline rannapärand Lätis: kadunud paigad ja elavad traditsioonid. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions
15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Läti. Pärand ja selle hoidjad Läti looderannikul – säilitamine, kohandamine, arendamine. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing.
15.40-16.00 Jaan Vali, Eesti Tuletorni Selts. Lahemaa ajaloolised tuletornid ja navigatsioonivahendid. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa
Eelnõus on välja toodud 273 matmispaika (ajaloomälestised) ning kaks monumenti (kunstimälestised), mille Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel mälestiseks olemine soovitakse lõpetada, kuna nende kaitse on tagatud ka Sõjahaudade Kaitse Seadusega (SHKS).
ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kiirkorras 275 mälestise kaitse lõpetamise protsess, asjakohase analüüsi ja selgitusteta, pole seaduspärane ning kahjustab lisaks pärandile Eesti muinsuskaitse mainet ja põhimõtteid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
Muinsuskaitseamet on välja toonud, et soovitakse lõpetada topeltkaitset. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et SHKS kohane ja MuKS alune kaitse pole samaväärne ega topeltkaitse MuKS tähenduses. Muinsuskaitseamet on kõnealuses eelnõus ka ise üheselt öelnud, et tegemist pole topeltkaitsega MuKS § 20 lõike 1 punkti 3 tähenduses – “sõjahaudade kaitset ei ole topeltkaitse vältimise ning mälestiseks olemise lõpetamise alusena MuKS-s eraldiseisvalt välja toodud”. Järelikult ei ole võimalik kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist selle paragrahvi ja punkti alusel. Täiendavalt märgime, et MuKS menetlemise eelnõu seletuskirja § 118 on viidatud üheselt, et SHKS sisalduv erisus haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõpetamise kohta peab olema kooskõlas MuKS sisalduva mälestiseks olemise lõpetamise alustega (§ 20).
ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kaitse lõpetamise menetlus tuleb läbi viia MuKS § 20 alusel ja vastavate ekspertiisidega kultuuri- ja kaitseväärtustest ja selle lõpetamise võimalikkusest ja asjakohasusestt. MuKS § 20 sätestab mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ning muutmise reeglid. Lõikes 3 sätestatakse MuKS seletuskirja kohaselt, et mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlus viiakse läbi sama korra järgi kui kaitse alla võtmine. St mälestiseks olemise lõpetamiseks küsitakse puudutatud isikute arvamust, koostatakse eksperdihinnang ja kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitsealaks lõpetamine viiakse läbi avatud menetluses. Antud ettepaneku ja nimekirja juures sellist protseduuri järgitud ei ole. Palume seda teha. Palume esitada koos eelnõuga 275 mälestise vastavad ekspertiisid ning kaasata puudutatud isikud, järgida seadusega ette nähtud menetlust koos mõistlike tähtaegadega. Märgime, et hetkel onokupatsioonimonumentide ja II maailmasõja traagilise pärandi teema väga tundlik ja nõuab väga korrektset ja põhjendatud lähenemist.
Ettepanekus sisaldub nimekiri 275 mälestisega, mis koosneb 273 väidetavast sõjahauast ja matmispaigast ning 2 kunstimälestisest. Nimekiri sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Väärtuste ja topeltkaitse analüüs eelnõu juures puudub ning nimekiri võib sellest johtuvalt lugeda vigaseks ja puudulikuks.
Ajaloomälestistena kaitse all olevate sõjahaudade ja matmispaikade nimekiri sisaldab 273 kirjet. MuKS alusel tuleb ajaloomälestiste puhul kaaluda eksperthinnanguga nende väärtust ajaloomälestistena ja alternatiive. Tegemist on mittetäieliku nimekirjaga eritüübilistest sõjahaudadest, matmispaikadest ja tähistest juba kaitse all olevatel kalmistutel, mitte kaitse all olevatel kalmistutel, avalikel väljakutel ja parkides ning ka eramaal.
Nimekirja enda koostamine sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Nimekirja koostamiseks peaks kõigepealt teadma täpselt ajaloolisi kalmistuid, sõjahaudu ja matmispaiku ning Nõukogude sõjamälestusmärke. Teadaolevalt pole aga neist isegi arvulist ülevaadet. Vastavate alusuuringute ja inventuuride puudumise tõttu ei ole võimalik teada, millised matmispaigad üldse on topeltkaitse all.
Nimekirjas on mitu mälestistena kaitstud sõjahauda ja matmispaika, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolisel kalmistul ning on tõepoolest MuKS mõistes topeltkaitse all. Kuid on ka eraldiasuvaid sõjahaudu ja matmispaiku, mis praegu ongi kaitstud iseseisva mälestisena ning millel topeltkaitse MuKS tähenduses puudub. Nende sõjahaudade ja matmispaikade (nt mälestis nr 10, ingeri pagulaste kalmistu Põllkülas; mälestis nr 23, “Eestirannal” hukkunute kalmistu Prangli saarel) kavatsetav väljaarvamine lõpetaks nende üle igasuguse riikliku kaitse.
Samas on jäänud käsitlemata palju sõjahaudu ja matmispaiku, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolistel kalmistutel. Miks ühed sellised sõjahauad ja matmispaigad on arvatud nimekirja ja teised on jäänud välja, pole eelnõus selgitatud.
Samuti on jäetud käsitlemata haudadelt eemaldatavate tähiste ja muude matmispaikades asuvate sõjamonumentide edasine saatus. Pärandi olemus eeldaks, et tähiste jm musealiseerimine või muu lahendus, oleks siiski reglementeeritud ja dokumenteeritud.
Sõjahaudade ja terroriohvrite hukkamiskohtade puhul tuleb kindlasti arvestada ka Eestile rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest võetud kohustustega, mille rikkumine kahjustab Eesti kui õigusriigi mainet. Terroriohvrite hukkamiskohad on seotud II MS traagilise pärandiga, sh juudi kogukonna suhtes. Nimekirjas on lisaks Nõukogude pärandile näiteks ka Saksa kalmistuid ja vangilaagreid.
Kahe kunstimälestisest monumendi puhul ei ole SHKS üldse asjasse puutuv. Nii mälestis reg-nr 6280 “Tehumardi memoriaal, R. Kuld, M. Varik, A. Murdma, 1966 (dolomiit)” kui ka mälestis reg-nr 6281 Saaremaal Tagaveres “Monument II maailmasõjas hukkunud sõduritele, M. Mõtus, 1978 (dolomiit)” mälestisena ei ole tegu ei haudade ega matmispaikadega ning seetõttu ei saa nende mälestiseks olemist eelnõus välja toodud põhjendusel lõpetada.
ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et 275 mälestise kaitse lõpetamisega ilma asjakohaste ekspertarvamusteta ning avaliku menetluseta ei tohi anda signaali, et mälestisi – ajaloolisi haudu ja nõukogudeaegseid tähiseid maastikus – võib kiirkorras ilma aruteluta teisaldada või hävitada. Muinsuskaitse roll on teha just teadlikke valikuid ajaloo tunnismärkide säilitamisest nii avalikus ruumis kui ka muuseumides.
Palume eelnõu tagasi võtta. Kaitse lõpetamise ettepanekud ja protsess tuleb viia läbi iga mälestist eraldi käsitledes, asjakohaselt, eelnevate uuringute ja ekspertiiside toel, kaaludes alternatiivseid võimalusi, kaasates puudutatud isikuid ja järgides häid menetlustavasid.
ICOMOS Eesti komitee on valmis koostööks teemaga edasisel tegelemisel.
1941. aastal aurulaeval “Eestirand” hukkunud inimeste matmispaik Prangli saarel Idaotsa külas.
Eesti laeva “Eestirand” saatus ja tema mälestamine on eriti iseloomulik Eesti traagilisele lõhestatusele Teises maailmasõjas. Nõukogude sõjaväe relvastatud transpordilaevaks muudetud kaubaaurikul oli mitu tuhat mobiliseeritut ning laev liikus augustis 1941 Kroonlinna poole, kui teda ründasid Saksa ja hiljem Soome lennukid. Laeva kapten Boris Nelke tõesti kangelaslik tegutsemine hoidis ära laeva uppumise, kuid päästva randa kinnisõidu jooksul hukkus kümneid laevalviibinuid – seda nii lennukite tule kui ka laeval olnud punaväelaste kaptenile vastutöötamise tõttu.
Nõukogude okupatsiooni ajal pandi matmispaigale mälestuskivi, kuid nii selle kui ka matmispaikade tähistus oli nõukogulik ja valede andmetega. Tänapäeval on mälestuskivilt eemaldatud Nõukogude propagandatekst ning asendatud tekstiga hukkunute mälestamisest. Ka teadaolevate matmispaikade tähistused on asendatud sobivamatega.
Eestirannal hukkunute matmispaik Prangli saarel on unikaalne Teise maailmasõjas hukkunute mälestusmärk, mis sellisena peaks säilitama oma riikliku kultuurimälestise staatuse.
ICOMOS Nordic-Baltic Network in cooperation with ICOMOS Rights-Based Approaches Working Group, International Scientific Committee on Water and Heritage, Estonian Academy of Arts, Environmental Board of Estonia and other partners calls members of ICOMOS and heritage communities to take part in the ICOMOS workshop on coastal heritage, communities and climate in August in Estonia. The working language is English, translations can be provided in case of necessity. The event is supported by the Nordic Council of Ministers
The workshop consists of open conferences, site visits and separate thematic closed workshops in Tallinn and Lahemaa NP. There are two site visits- to the War, and Iron Curtain landscapes up to Sillamäe and the Viking age and medieval coasts of Saaremaa island. The site visits are optional. The heritage workshop is preceded by special workshops on the threats to Ukrainian heritage and future collaboration of Nordic-Baltic ICOMOS NC-s.
Within the workshops, there will be two open conferences for the general public – „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ on 24.08 in Tallinn and “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” on 26.08 in Viinistu. Registration for the conference participants in Tallinn and Viinistu is open here https://forms.gle/GgAkMN7NzCTUTxby6 .
The third Nordic-Baltic workshop on community rights and heritage is dedicated to the interrelations between communities, heritage and climate change on the example of coastal communities. Themes – traditional communities, indigenous peoples, UNESCO sites, conflicting histories, climate resilience, coastal landscape changes and challenges, heritage impact assessments, heritage in conflicts. The workshop aims to contribute to the cooperation of regional experts in working with contemporary challenges of heritage protection – community inclusion and the implementation of sustainable development goals. The workshop targets expert and heritage community levels.
With the topic of coastal heritage and climate change, we hope to get a deeper understanding of the variety of issues heritage is tackling in the face of rapid climate change via very concrete coastal communities’ perspectives, knowledge, practices and livelihoods. This workshop concentrates on holistic approaches to coastal heritage – tangible and intangible, movable and immovable heritage, landscapes and spaces, land and water.
Workshop schedule:
Monday, 22.08
9.00-19.00 Start at Kalev Spa. Pre-tour with bus led by Robert Treufeldt (ICOFORT). Tallinn – Sillamäe City – Narva castle (lunch at Rondeel) and Kreenholm (Jaanus Mikk) – Sinimäed (Ivika Maidre ja Igor Sedunov, coffee and pies) – Tallinn
15.00-16.15 Special workshop on Threats to Ukrainian coastal heritage and communities
Keynote lecture: Mykola Haida. Landscapes of War.
Discussion with ICOMOS Ukraine on the situation in Ukraine. Moderated by Riin Alatalu. ICOMOS Ukraine participants – Olena Serdiuk, Serhii Kozak, Mykola Yakovyna, Mykola Hayda
16.15-17.15 Special workshop on Nordic-Baltic Cooperation “Heritage Dialogues“, Tallinn and web Moderated by Ave Paulus and Arnstein Brekke.
17.15 Evening tour in Battery Sea Fortress Prison Museum with Robert Treufeldt
18.00-19.30 Evening tour in Seaplane Harbour with Mihkel Karu, Teele Saar and Priit Lätti
Open Conference „Coastal World Heritage and Heritage Communities“ Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.
10.00 Welcome Words. Mart Kalm, Rector of Estonian Academy of Arts
Ave Paulus, President of ICOMOS Estonia, moderator
10.10 Opening lecture. Riin Alatalu, Estonian Academy of Arts, ICOMOS International. State of Affairs: UNESCO 50 and Old Tallinn
10.40 Opening lecture. Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA, Oslo University. Human Rights, Cultural Rights, Heritage and Tradition
11.10 Rita Johansen, Vega World Heritage Foundation, Norway. Vega World Heritage – A small society with challenges and opportunities
11.40 Toomas Kokovkin, Hiiumaa. Locals in the UNESCO West Estonian Archipelago Biosphere Reserve
12.10-12.40 Bente Mathisen, ICOMOS Norway. Bryggen Bergen: Facing the Sea
12.40 – 13.10 Elena Perez-Alvaros, ICOMOS UK. The effects of climate change in identity: the transformation of lives through underwater cultural heritage.
13.10-14.10 Lunch break /nearest places are in Baltic Station Market/
14.10 – 14.40 Aivar Ruukel. UNESCO Heritage – Estonian Expanded Dugout Boat
14.40 – 15.10 Hanne Seljesaeter. Kystlaget Salta, Norway. Coastal Heritage Societies are keeping UNESCO Nordic Klinker Boat tradition alive.
25.08. 9-19 Workshop and site visits on the North Coast of Estonia – Lahemaa. Communities as part of coastal and water heritage management – practice and challenges. Bus from Kalev Spa 9.00
26.08. International Conference in Viinistu “Chapel” “Facing the Sea – Connections of Heritage and Traditions” Presentations and discussions on water heritage and communities – coastal histories, livelihoods and climate change.
10.00 Welcome words. Leelo Kukk, Vice President of the Environmental Board of Estonia
Riin Alatalu, Vice President of ICOMOS International, moderator
10.10 Opening lecture. Nils Ahlberg, ICOMOS Committee on Water Heritage, ICOMOS Sweden. “Water Heritage in Sweden – Great Importance and Major Problems”
10.40 Opening lecture. Ave Paulus, ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia. The holistic concept of Coastal Heritage. Coastal Heritage of Estonia
11.10 Mykola Yakovyna, ICOMOS Ukraine. Ukraine Landscapes of Princely Halych
11.40 Tanja Røskar, Inger Nina Isaksen. Challenges in a changing climate for small heritage buildings on the water’s edge
12.40 Hele Kiimann, Uppsala University, Maritime Museum. The Research and Popularisation of Maritime Cultural Heritage: Collaboration between Museums, Schools, Local Communities and Universities
13.10-14.10 Buffet lunch
14.10-14.40 Elisabeth Shotton. ICOMOS Ireland. Harbourview: An Irish-Welsh networking initiative
14.40 – 15.10 Andris Sne. ICOMOS Latvia. Prehistoric and historic coastal heritage in Latvia: lost sites and living traditions
15.10 – 15.40 Aira Andriksone, ICOMOS Latvia. Heritage and its guardians at the North-West Coast of Latvia – preserving, adapting, developing
15.40-16.00 Jaan Vali, Estonian Lighthouse Society. Historical lighthouses and navigation aids of Lahemaa
16.00 – 21.00 Evening picnic in the Mohni island and lighthouse complex
27.08 7.30 Viinistu/9.00 Tallinn – 28.08.2022. 19.00 Tallinn. Post-tour to Muhumaa and Saaremaa: Anneli Randla, Kadri Tüür, Inga Raudvassar, Riin Alatalu and Tõnu Sepp
Muhu church and Koguva village community – Maasi Forthill, Valjala church, Kuressaare town (staying overnight), Salme Viking finds exhibition, Kudjape cemetery, Kaali, Pöide church.
The transport partner of the event is GoBus. Special thanks.
The accommodation partner for the workshop is Kalev Spa https://www.kalevspa.ee/en/hotel/spa-offers/ in Tallinn and Viinistu Art Hotel https://www.viinistu.ee/hotell
There is a special price for the accommodation of participants of the workshops, code ICOMOS. For the presenters, two nights 23.08-25.08 in Tallinn and two nights 25.05-27.08 in Viinistu, are at the organiser’s expense. For additional nights, please, use promo code “ICOMOS” on the official home pages (or contact directly), not other booking sites.
We welcome you to Estonia!
With special thanks to the Nordic Council of Ministers and the Environmental Board of Estonia
On behalf of the organisers and partners of the workshop,
Ave Paulus,
President of ICOMOS Estonia, Environmental Board of Estonia
ave.paulus@artun.ee
+3725239404
Partners of the Workshop, organising committee:
Ave Paulus ICOMOS Estonia, President, CCH, OCD-RBA, Water Heritage, Environmental Board of Estonia
Riin Alatalu ICOMOS Estonia, ICOMOS International Vice President, Estonian Academy of Arts
Nils Ahlberg, ICOMOS Sweden, Water and Heritage Vice President
Magnus Borgos ICOMOS Norway, President
Ulrika Mebus, ICOMOS Sweden, President
Kirsti Kovanen, ICOMOS Finland, President
Katrina Kukaine ICOMOS Latvia, President
Stsiapan Stureika, ICOMOS Belarus, President in exile
Mykola Haida, ICOMOS Ukraine, President
Laura Robinson, ICOMOS OCD-RBA Focal Point
Stener Ekern, ICOMOS OCD-RBA
Jana Jakobsone, ICOMOS Latvia
Käsmu lighthouse. Photo: Toomas TuulTallinn. Toomas TuulViinistu Art Haven and hotel. Toomas Tuul
Seoses intensiivse sõjategevusega Ukrainas ning pärandobjektide sihiliku ründamisega on rünnaku alla sattunud ka Ukrainas elavad pärandispetsialistid.
Et nad saaksid jätkata oma tööd Ukrainas ja hoida ning kaitsta Ukraina kultuuripärandit, on hädavajalik tagada spetsialistide tööks ja eluks vajalikud vahendid. Nende tegevuste võimaldamiseks on Ukraina muuseumitöötajad loonud mittetulundusühingu HERI (Heritage Emergency Response Initiative), mille üheks eesmärgiks on pärandiga seotud töö jätkamine ka keerulises olukorras.
HERI tegevust ja selle kaudu Ukraina pärandi säilimist on võimalik toetada ICOMOS Eesti kaudu (teostame makseid kord nädalas) või otse.
Mittetulundusühing Eesti ICOMOSpangakonto on EE254204278618753001 (Coop pank), palun märkige seletusse kindlasti märksõna “Ukraina HERI”
On ka võimalus teha rahvusvaheline ülekanne otse Ukrainale, kes on ka meie maksete saaja (Tustan NGO). Võtke meiega ühendust! Aitame koos! Слава Україні!
Lisainfo ICOMOS Eesti liikmetelt:
Linda Lainvoo – linda.lainvoo@gmail.com, 56 652 865
Ave Paulus – ave.paulus@artun.ee, 5239404
A direct hit by a Russian missile destroyed the Hryhoriy Skovoroda National Museum in Kharkiv Region, 7.05.2022. Photo by Oleh Synehubov and the Main Directorate of the State Emergency Service of Ukraine in Kharkiv Oblast (Фото Олег Синєгубов та Головне управління ДСНС України у Харківській області).
Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks
Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.
Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.[1] Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.3
Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
We fully support the Statement on Ukraine by ICOMOS on February 24. We continue to follow the ongoing invasion in Ukraine of Putin’s regime as well as arrests of peaceful protesters against the war in the Russian Federation and Belarus. We applaud actions already taken by governments, organizations and citizens in support of Ukraine, but more needs to be done.
It obliges us to request additional actions from ICOMOS:
1. to condemn the Russian Federation’s military invasion and war in Ukraine as crimes against humanity and war crimes 2. to condemn Putin`s regime violations against Human Rights in Ukraine and the Russian Federation. 3. to offer all help possible to Ukraine on behalf of ICOMOS International 4. to not to conduct or support any international events in the Russian Federation, to ask UNESCO not to have meetings in aggressors’ territory 5. to support any way possible the BlueShield International procedures regarding protected cultural properties in Ukraine We pray for Ukraine and for all the lives of the soldiers and civilians involved in the war.
Respectfully,
Ave Paulus, ICOMOS Estonia, President Katrina Kukaine, ICOMOS Latvia, President Dainius Elertas, ICOMOS Lithuania, President Stsiapan Stureika, ICOMOS Belarus, President Nato Tsintsabadze, ICOMOS Georgia, President
Baltikumi, Valgevene ja Gruusia ICOMOS rahvuskomiteede ühisavaldus ICOMOS Internationali juhatusele Ukraina küsimuses
Toetame täielikult ICOMOS International 24. veebruari avaldust Ukraina teemal. Jälgime murega jätkuvat Putini režiimi sissetungi Ukrainasse ning rahumeelsete sõjavastaste meeleavaldajate arreteerimist Vene Föderatsioonis ja Valgevenes.
Kiidame valitsuste, organisatsioonide ja kodanike poolt Ukraina toetuseks juba ette võetud meetmeid, kuid teha tuleb rohkem.
Palume ICOMOS Rahvusvahelisel komiteel:
1. mõista hukka Vene Föderatsiooni sõjaline invasioon ja sõda Ukrainas kui inimsusevastased ja sõjakuriteod
2. mõista hukka Putini režiimi poolsed inimõiguste rikkumised Ukrainas ja Vene Föderatsioonis
3. pakkuda Ukrainale igakülgset toetust ICOMOSI poolt;
4. mitte korraldada ega toetada rahvusvahelisi üritusi Vene Föderatsioonis, paluda ka UNESCO-l mitte pidada kohtumisi agressorite territooriumil;
5. toetada igal võimalikul viisil BlueShield International-i tegevusi seoses Ukraina kultuuriväärtustega.
Palvetame Ukraina ja kõigi sõjas osalevate sõdurite ja tsiviilisikute elude eest.
Lugupidamisega,
Ave Paulus, ICOMOS Eesti komitee president
Katrina Kukaine, ICOMOS Läti komitee president
Dainius Elertas, ICOMOS Leedu komitee president
Stsiapan Stureika, ICOMOS Valgevene komitee president
Nato Tsintsabadze, ICOMOS Gruusia komitee president
27.02.2022
Avalik pöördumine on avatud ICOMOS teiste komiteede toetusele
This Heritage Thursdays webinar organised by the ICOMOS Our Common Dignity Rights-Based Approaches Working Group is focusing on coastal heritage, communities and climate change. With this specific topic, we hope to get a deeper understanding of the variety of issues heritage is tackling in face of rapid climate change via very concrete coastal communities perspectives, their knowledge, practices and livelihoods. This webinar concentrates on holistic approaches to coastal heritage – tangible and intangible, movable and immovable heritage, landscapes and spaces, land and water. The webinar series has been dedicated to the ICOMOS Resolution on People-Centred Approaches to Heritage and this webinar resonates with the voices of heritage communities of European coasts.
Deirdre McDermott, Vice President, ICOMOS Advisory Committee, will discuss the “Living Heritage” Symposium and a coastal village in Ireland. Nils Ahlberg, ICOMOS Board member, discusses the new ISC on Water and Heritage and water heritage as a vital concern for everyone. Bente Mathisen, ICOMOS OCD-RBA Focal point, has a story on Bryggen, a sinking harbour site. Dmitrii Harakka-Zaitsev, Chair of the Consultative Committee of Finno-Ugric peoples concentrates on the preservation of the traditional environment in Finno-Ugric context. Ingrians and Votians: new historical stage. Arnstein Brekke, Board member of ICOMOS Norway, takes us north of the Arctic Circle and shows us climate resilience embedded in traditional coastal architecture and crafts. Nicole Franceschini (ICCROM ) and Francesco Marchese (UNESCO Site Office, consultant) showcase the opportunities of the Panorama platform and coastal heritage. Ave Paulus, ICOMOS Estonia president, chairs the event and tells a small story from her home shores at Finnish Gulf.
Agenda
12:00 Ave Paulus, ICOMOS Estonia President. Chair and introduction. Coasts of the Baltic Sea
12:15 Deirdre McDermott, Vice President, ICOMOS Advisory Committee. Symposium “Living Heritage” and a coastal village in Ireland.
12:30 Nils Ahlberg, ICOMOS Sweden Board member. Water Heritage – a Vital Concern for Everyone. On the new ISC on Water and Heritage
12:45 Bente Mathisen, ICOMOS OCD-RBA Focal point. Bryggen, a sinking harbour site
13:00 Dmitrii Harakka-Zaitsev, Chair of the Consultative Committee of Finno-Ugric peoples. Preservation of the traditional environment in Finno-Ugric context. Ingrians and Votians: new historical stage
13:15 Arnstein Brekke, Board member of ICOMOS Norway. North of the Arctic Circle – Climate resilience embedded in traditional coastal architecture and crafts.
13:30 Nicole Franceschini (ICCROM ) and Francesco Marchese (UNESCO Site Office, consultant) Panorama and coastal heritage.
ICOMOS Eesti toetab kahe käega kõikide Eestile oluliste kultuuriobjektide korrastamist ja ehitamist, aga peab vajalikuks rõhutada, et uued väärtused ei tohi tulla vanade väärtuste arvel. ICOMOS Eesti on üllatunud, et riiklikult tähtsate objektide valikus on mitmeid ettepanekuid, mis on avalikkuse, ekspertide ja kohalike kogukondadega läbi arutamata.
Kahetseme, et oleme olukorras, kus peame kritiseerima Estonia teatri ja Helioru kontserdimaja asukoha valikuid.
Estonia – maa ja rahva nime kandev teatri- ja kontserdisaal ehitati 1913. aastal Tallinna eestlaste seltsimajana. Estonia majasse on talletunud väga palju meie riigi ja iseolemisega seotud väärtusi, see on Eesti üks suurima sümbolväärtusega hooneid üldse. Hoone tellisid Tallinna eestlased Soome arhitektidelt Wivi Lönnilt ja Armas Lindgrenilt, selle arhitektuur kannab eneseteadvust kasvatava rahva ambitsioone ja unistusi. Rahva algatusel ja rahastusega ehitatud Estonia purustamine II maailmasõjas sümboliseeris rahvusriigi kaotust. Seda olulisem oli inimeste jaoks ka okupatsiooni püsimisel Estonia taastamine Alar Kotli tundliku projekti järgi.
Estonia ooperi- ja balletiteater on juba aastakümneid soovinud saada uut, suuremat ja parema akustikaga saali. Seoses rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valimisega on taas päevakorral Estonia teatri juurdeehituse kavandamine
Estonia teatri direktor Ott Maaten tutvustas ICOMOS Eesti komiteele Estonia juurdeehituse kavandit, selle visuaal on näha ka Riigikogu Kultuurikomisjoni lehel. Juurdeehitus on kavandatud hoone tagumisele, Pärnu maantee poolsele küljele. Kavandatud lisamaht on sisuliselt sama suur, kuid märgatavalt kõrgem kui olemasolev hoone. Juurdeehitus varjutaks peaaegu täielikult hoone ühe külje.
ICOMOS Eesti mõistab Eesti esindusteatri vajadust suure saali järele, kuid pakutud lahendust ei ole võimalik sellisel kujul ellu viia. Mõned olulisemad põhjused:
· Estonia asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja UNESCO maailmapärandi alal, kus tuleb sälitada ajaloolise linnatuumiku ja seda ümbritseva muldkindlustuste vööndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elemente.
· uusehitise alla jääks 16. kuni 19. sajandini pärineva muldkindlustuste vööndi põhilise ehitisena kirdepoolne uus poolbastion, aga ka seda ümbritsev keskaegse vanalinna kaitseehitiste täies ulatuses järgutatud muldkindlustuste vöönd ise.
· Estonia on juba praegu Tallinna vanalinna muinsuskaitseala suurim hoone, juurdeehitus muudab selle kaks korda suuremaks.
· Soome arhitektide Wivi Lönni ja Armas Lindgreni projekteeritud ja Alar Kotli projekti järgi taastatud hoone arhitektuur on suure sümbolväärtusega, hoone on projekteeritud igast küljest vaadeldavana.
· Mastaapse juurdeehitusega väheneks oluliselt alles hiljuti rekonstrueeritud Tammsaare park, hoone rajamisel tuleb maha raiuda suur hulk elujõuliseid puid.
ICOMOS Eesti kahetseb, et Eesti Vabariik ja Tallinna Linnavalitsus ei ole suutnud aastakümnete jooksul prioritiseerida Estonia ruumivajaduse rahuldamist ja käsitleda ka selle asukoha küsimust riiklikult tähtsa küsimusena. Nii näiteks oleks võinud uus saal kerkida praeguse Solarise kaubanduskeskuse asemele. Tallinnas, sh südalinna piirkonnas, on jätkuvalt tühje krunte, sh selliseid, mida on ka ooperiteatri jaoks varem välja pakutud. ICOMOS Eesti on seisukohal, et niivõrd tähtsa riikliku ehitise jaoks on oluline leida hea asukoht, soovitavalt linna südames ning leiab, et vajadusel tuleb riigil ja linnal jõuda kokkuleppele eraomanikega, juhul kui see on uue sümbolhoone ehitamiseks vajalik.
Helioru kontserdimaja rajamise esialgne ettepanek oli teha see Ingeri bastioni kõrvale, nüüd on tekkinud plaan rajada kontserdimaja Skoone bastioni sisse ja peale. Ajalooline muldkindlustuste vöönd ja selle põhiehitised – bastionid – ei ole jäätmaa ega lihtsalt muldkehand või pinnavorm, neid ei saa ajaloolises linnas, saati UNESCO maailmapärandiks tunnistatud linnas totaalselt ümber kujundada. Muldkindlustused on tunnismärgid linna ja selle kindlustuste ajaloolisest kujunemisest, mille sisse, ümber ja peale ebamastaapselt suure uusehitise rajamine võtab võimaluse muldkindlustuste vööndi säilinud kindlustuste eksponeerimiseks, mis on seadustatud vanalinna muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandi ala ühe eesmärgina.
ICOMOS Eesti loodab, et mõlemale Eesti kultuurile olulisele ehitisele leitakse parem asukoht.
ICOMOS seisab hea ja väärtusliku linnaruumi eest ja tunnustab hea arhitektuurse lahendusega uute hoonete – meie kaasaja pärandi – ehitamist, kuid rõhutab, et tänases kliimaprobleemide käes vaevleva ja ressursside mõistlikku kasutamist rõhutavas maailmas tuleb eelistada olemasolevate hoonete korrastamist. Eriti uute rajatiste osas, näiteks Louis Kahni keskus, tuleb kriitiliselt hinnata, kas kavandatud funktsioonid on realistlikud, kas neid saab mahutada teistesse rajatistesse ja kas võimalikud uued ehitised leiavad piisavalt kasutust. Uute hoonete puhul on oluline nende ehitamise ja asukoha valikusse kaasata läbi avalike arutelude või planeeringute kohalikku kogukonda ja Eesti rahvast laiemalt, eriti kui tegemist on üldrahvalikku huvi teenivate objektidega.
