On December 3-5, the Estonian Committee of the international expert organization for heritage conservation, ICOMOS, in cooperation with the ICOMOS Climate and Heritage Working Group, the ICOMOS European Energy Directive Working Group, the ICOMOS Energy Efficiency Scientific Committee, the Tallinn City Government, the Estonian Heritage Board, the Ministry of Culture, the Life HeritageHomes project team, heritage communities and several other partners, will organize a climate and heritage training program with open seminars. The training and seminars, which will take place in Tallinn and online, are aimed at heritage specialists and communities in Estonia and the European countries.
This is a three-day program consisting of training and open seminar:
Climate Literacy Training for Cultural Heritage Experts on December 3rd from 10 am to 4 pm at the Statehood House and Zoom. In English
Open Seminar and Think Tank “European Heritage Homes in Climate Change” on December 4th from 10 am to 3 pm in Tallinn and web. In English and Estonian, simultaneous translation.
Expert Study Tour in Tallinn Old Town and Kalamaja on December 5th
On December 3rd, ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Specialists (CLTH) will take place in the Statehood Building and online. In English.
The ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Specialists (CLTH) has grown out of the “Preserving Legacies” project developed by the ICOMOS Climate Action Working Group (CAWG) and funded by the National Geographic Society. It is suitable for all people working in the cultural heritage sector and does not require prior knowledge of climate change. The content of the CLTH is in line with key international documents, including the UNESCO Policy Document on Climate Action for World Heritage, the Paris Agreement on the United Nations Framework Convention on Climate Change, and is an important step towards achieving the goals of the Global Adaptation Goal, which calls on Parties to develop “adaptive strategies to preserve cultural practices and heritage sites and to build climate-resilient infrastructure, guided by traditional knowledge, indigenous knowledge and local knowledge systems”. The training modules are (1) climate science and its impacts; (2) carbon footprint and vulnerability; (3) adaptation and mitigation; (4) climate justice and equity; (5) implementation of the World Heritage Climate Policy Guidelines; (6) global initiatives for heritage adaptation. The training will be held in English. The training materials will be translated into Estonian.
On December 4, an open seminar “European Heritage Homes in Climate Change” will be held in Tallinn and hybrid format. In English and Estonian, simultaneous translation.
The importance of European historic buildings in achieving climate goals is a central topic in the world and in Europe in light of the Energy Directive, and this is also the main topic of the open seminar to be held on December 4. Speakers from Europe will present the experiences of different countries in achieving climate goals for historic buildings, including examples from Great Britain, Ireland, Belgium, and Estonia. We will present the results of the ICOMOS EPBD working group on European experience in implementing the Energy Efficiency Directive. Climate and heritage guidance material is being compiled within the framework of the Estonian Heritage Homes project. We will discuss the guidance materials for historic buildings prepared by this project and the preparation of a heritage charter. The seminar, which will be held with the participation of well-known European experts, is a good opportunity for international cooperation on heritage and climate issues in Estonia. We invite all those involved in historic buildings to participate and contribute to the discussion. The seminar will be held in a hybrid format. The working language of the seminar is English, with simultaneous interpretation in Estonian.
Programme/programm:
10 -13 Historic Buildings and Energy Efficency – European Policies and Cases
Moderated by Ave Paulus, president of ICOMOS Estonia and Focal Point of ICOMOS Climate Action Working Group
10.00-10.10 Introduction and Welcome addresses
10.15 Andrew Potts, Climate Heritage Network- World and European Policies in Climate Action and Cultural Heritage
10.45 David Hughes, ICOMOS ISCES President, Ireland. Embodied Carbon and Energy Efficiency of Historic Buildings
11.15 Robert Woodside ICOMOS UK, Europa Nostra. Climate heritage activities in the UK at present
11.45 Tor Bostrom, Uppsala University, Sweden. Energy efficiency in historic buildings. Doing the right things in the right buildings – a district perspective with Swedish case studies
12.15 Riin Alatalu, ICOMOS Vice President, ICOMOS EPBD WG Leader. Report on the Implementation of EPBD Directive Across Europe
12.45-13.30 Lunch
13.30 Historic Homes of Estonia – Policies and Cases. Moderated by Tarmo Elvisto
13.30 Setting the scene – Lori Ferriss, Architecture 2030 Decarbonizing the Built Environment through Heritage
14.00 Kadri Kallast and Üllar Alev. Project of Heritage Homes and Estonian Charter of Heritage Homes: linkages between cultural heritage and energy efficiency
14.300 Murel Truu. Climate risks and vulnerability of heritage buildings
15 -17 Roundtable on ICOMOS EPBD WG report, Estonian Heritage Charter and on the impact of the EPBD recast on historic buildings across Europe moderated by Riin Alatalu and Ave Paulus
On December 5, an expert study tour will be held in Tallinn Old Town and Kalamaja for participants of the previous training days in cooperation with the Tallinn City Government, ICOMOS Estoniaand Center of the Sustainable Renovation
For more information and registration for the full training program, please contact ave.paulus@icomos.org.
Capacity: Up to 30 participants per session, open seminar for 100 persons
Format: 3. day intensive programme (consists of separate modules that can be taken separately)
Partners and workshop participants: ICOMOS Climate Action Working Group and ICOMOS Estonia in collaboration with ICOMOS Europe EPBD WG and ISCES; Ministry of Culture, Heritage Board of Estonia, Tallinn City Government, Estonian Academy of Arts
Previous registration – ave.paulus@icomos.org for the workshop, registration link for the full programme and seminar will open on 15.11
More about Climate Literacy training:
ICOMOS Climate Literacy Foundational Training Module targeted for North Europe
ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals (CLTH) builds on a resource designed by the ICOMOS Climate Action Working Group (CAWG) through the Preserving Legacies project funded by the National Geographic Society and aims to develop place- and cultural heritage-based climate adaptation actions, transforming conservation practice as a field to meet the challenges of the climate crisis.
The climate literacy training for heritage professionals addresses key topics identified as baseline competencies for heritage professionals in the ICOMOS Future of our Pasts Report(2019). These, in turn, reflect the key pillars of climate action outlined in the UNFCCC Paris Agreement (UNFCCC 2015). It is built around four cross-cutting themes. These are:
Climate Science and Impacts – This module will introduce participants to climate change and how it impacts both the world and heritage.
Carbon Footprints and Vulnerability – This module will encourage participantsto understand the carbon footprint of the heritage sector and introduce vulnerability and how it is assessed.
Adaptation and Mitigation – This module will encourage participants to consider their own, and heritage’s, contributions to climate action through sustainable adaptation and mitigation pathways
Climate Justice and Equity – This theme will is addressed throughout other modules and discusses the important topics of climate justice and equity, focusing on how we can ensure respectful and equitable interactions and engagement in climate action.
In addition, there will be special module on Climate Action for World Heritage
Trainer: William Megarry. Hybrid format. Please, register in advance ave.paulus@icomos.org. Maximum number of places 30.
Eesti Ajaloomuuseumis avati ICOMOS Eesti liikmete Ulla Kadaka ja Riin Alatalu kureeritud näitus „Sulle on pärandus“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi esimese muinsuskaitseseaduse 100. aastapäevale ja jutustab Eesti pärandi märkamise ja väärtustamise lugu.
Näitus avati Ajaloomuuseumi, Muinsuskaitseameti ja ICOMOS Eesti korraldatud vestlusringiga pärandi hetkeseisust ja tulevikust.
ICOMOS Eesti tähistas 2016. aastal Eesti territooriumil varaseima kehtinud muinsuskaitseseaduse – Rootsi kuninga Karl XI Plakati – 350. aastapäeva konverentsiga „Muinsuskaitse seadused omas ajas. Õiguse ja väärtuse vahekord“. Koostöös ICOMOSi Põhja- ja Baltikomiteede ning rahvusvahelise muinsuskaitse seadusandluse, administreerimise ja rahastamise teaduskomitee ICLAFIga korraldatud konverents keskendus muinsuskaitse õigusruumi ajaloole ja kujunemisele Eestis ja mujal maailmas.
The Estonian History Museum opened an exhibition “You Have an Inheritance!,” curated by ICOMOS Estonia members Ulla Kadakas and Riin Alatalu, dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Estonia’s first heritage protection law . The exhibition tells the story of how Estonian heritage has been recognized and valued.
The exhibition opened with a discussion organized by the History Museum, the National Heritage Board, and ICOMOS Estonia on the current state and future of heritage.
In 2016, ICOMOS Estonia celebrated the 350th anniversary of the earliest heritage protection law in force on Estonian territory – the Placat of King Charles XI of Sweden – with a conference „Historical Perspective of Heritage Legislation. Balance Between Laws and Values” organized in cooperation with the ICOMOS Nordic and Baltic Committees and the International Committee on Legislation, Administration and Financing of Cultural Heritage (ICLAFI). Conference proceedings
3.-5. detsembril korraldab rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS Eesti komitee koostöös ICOMOS kliima ja pärandi töögrupi, ICOMOS Euroopa energiadirektiivi töögrupi, ICOMOS energiatõhususe teaduskomitee, Tallinna linnavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumiga, projekti Life HeritageHomes meeskonna ning mitmete teiste partneritega kliima ja pärandi koolitusprogrammi koos avatud seminariga. Tallinnas ja veebis toimuv koolitus ja seminar on suunatud Eesti ja Põhjamaade pärandispetsialistidele ja -kogukondadele.
Tegemist on kolmepäevase programmiga, mis koosneb koolitusest ja avalikust seminarist:
Kliimakirjaoskuse koolitus kultuuripärandiekspertidele 3.detsembril kell 10-16 Rüütelkonna hoones ja veebis. Inglise keeles.
Avatud seminar ja mõttekoda “Euroopa pärandkodud kliimamuutustes” 4. detsembril kell 10-17 Tallinnas ja veebis. Inglise ja eesti keeles, sünkroontõlge.
Õppekäik ekspertidele Tallinna vanalinnas ja Kalamajas 5.detsembril
3. detsembril toimub Rüütelkonna hoones ja veebis ICOMOS kliimakirjaoskuse koolitus.
ICOMOSi kliimakirjaoskuse koolitus pärandispetsialistidele (CLTH) on välja kasvanud ICOMOSi kliimameetmete töörühma (CAWG, ICOMOS Climate Action Working Group) väljatöötatud ja National Geographic Society rahastatud „Preserving Legacies“ projektist. See sobib kõigile kultuuripärandi sektoris töötavatele inimestele ega eelda eelnevaid kliimamuutuste alaseid teadmisi. CLTH sisu on kooskõlas oluliste rahvusvaheliste dokumentidega, sealhulgas UNESCO poliitikadokumendiga maailmapärandi kliimameetmete kohta , ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkulepet ja on oluline samm ülemaailmse kohanemise eesmärgi eesmärkide saavutamisel , mis kutsub osapooli üles töötama välja „kohanduvaid strateegiaid kultuuritavade ja pärandpaikade säilitamiseks ning kliimamuutustele vastupidava infrastruktuuri kujundamiseks, juhindudes traditsioonilistest teadmistest, põlisrahvaste teadmistest ja kohalikest teadmiste süsteemidest“. 3. detsembril toimuva koolituse mooduliteks on (1) kliimateadus ja selle mõjud; (2)süsiniku jalajälg ja haavatavus; (3)kohanemine ja leevendamine; (4)kliimaõiglus ja võrdsus; (5) Maiilmapärandi kliimapoliitika juhiste rakendamine; (6) pärandi kohanemise globaalsed initsiatiivid. Koolitus on suunatud Euroopa Põhja-Balti regioonile ning toimub inglise keeles. Koolitusmaterjalid tõlgitakse eesti keelde. Koolitaja: William Megarry. Hübriidformaat. Eelnev registreerimine, kohtade arv piiratud.
4. detsembril toimub Tallinnas avatud seminar “Euroopa pärandkodud kliimamuutustes”
Euroopa ajalooliste hoonete tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel on maailmas ja energiadirektiivi valguses Euroopas keskne teema ja see on ka 4. detsembril toimuva avatud seminari peateema. Esinejad Euroopast tutvustavad erinevate riikide kogemusi ajalooliste hoonete kliimaeesmärkide saavutamisel, sealhulgas Suurbritannia, Iirimaa, Belgia, Eesti näiteid. Tutvustame ICOMOS EPBD töögrupi tulemusi Euroopa kogemusest energiatõhususe direktiivi rakendamisel. Eesti Muinsuskodude projekti raames on koostamisel kliima ja pärandi juhendmaterjal. Käsitleme selle projekti koostatud juhendmaterjale ajaloolistele hoonetele ning pärandiharta koostamist. Tuntud Euroopa eksperdite osalusel toimuv seminar on hea võimalus rahvusvaheliseks pärandi ja kliimateema koostööks Eestis. Kutsume kõiki ajalooliste hoonetega tegelejaid osalema ja panustama arutellu. Seminar toimub hübriidvormis, osalejate arv koha peal maksimaalselt 80. Seminari töökeel on inglise keel, eestikeelne sünkroontõlge.
Programme/programm:
10 -13 Historic Buildings and Energy Efficency – European Policies and Cases
Ajaloolised hooned aja energiatõhusus – Euroopa poliitikad ja juhtumid
Moderated by Ave Paulus, president of ICOMOS Estonia and Focal Point of ICOMOS Climate Action Working Group
Modereerib Ave Paulus, ,ICOMOS kliima ja pärandi töögrupp, ICOMOS Eesti president
10.00-10.10 Introduction and Welcome addresses Sissejuhatus ja tervitused
10.15 Andrew Potts, Climate Heritage Network. Policies of Climate Action and Cultural Heritage in the World and Europe
Andrew Potts, Kliima ja pärandi töögrupi juht. Kliima ja pärandi poliitikast maailmas ja Euroopas.
10.45 David Hughes, ICOMOS ISCES President, Ireland. Embodied Carbon and Energy Efficiency of Historic Buildings
David Hughes, ICOMOS ISCES president, Iirimaa. Ajalooliste hoonete energiatõhusus.
11.15 Robert Woodside ICOMOS UK, Europa Nostra. Climate Heritage Activities in the UK at Present. Robert Woodside, ICOMOS UK, Europa Nostra. Ajaloolistele hoonetele pühendatud kliimapoliitikad Suurbritannias.
11.45 Tor Bostrom, Uppsala University, Sweden. Energy efficiency in historic buildings. Doing the right things in the right buildings – a district perspective with Swedish case studies
Tor Bostrom, Uppsala ülikool, Rootsi. Ajalooliste hoonete energitõhusus Rootsi näidetel.
12.15 Riin Alatalu, ICOMOS Vice President, ICOMOS EPBD WG Leader. Report on the Implementation of EPBD Directive Across Europe
Riin Alaatlu, ICOMOS asepresident, ICOMOS EPBD töögruoi juht. EPBD diretiivi kohandamine ajaloolistele hoonetele – Euroopa raport.
12.45-13.30 Lunch
13.30 Historic Homes of Estonia – Policies and Cases. Moderated by Tarmo Elvisto
Eesti ajalooliste hoonete poliitikast. Modereerib Tarmo Elvisto
13.30 Setting the scene –Lori Ferriss, Architecture 2030. Decarbonizing the Built Environment through Heritage
14.00 Kadri Kallast and Üllar Alev. Project of Heritage Homes and Estonian Charter of Heritage Homes: linkages between cultural heritage and energy efficiency
14.300 Murel Truu. Climate risks and vulnerability of heritage buildings
15 -17 Roundtable on ICOMOS EPBD WG report, Estonian Heritage Charter and on the impact of the EPBD recast on historic buildings across Europe moderated by Riin Alatalu and Ave Paulus
5. detsembril toimub eelnenud koolituspäevadel osalejatele ekspertide õppekäik Tallinna vanalinnas ja Kalamajas koostöös Tallinna linnavalitsuse, Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja ICOMOS Eestiga
Lisainfo ja registreerimine kogu koolitusprogrammile ja avatud seminarile avaneb 15. novembril.
Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti kutsuvad kuulama vestlusringi pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemadest. vestlusring toimub veebiülekandena
Eesti Ajaloomuuseumis avatava näituse „Sulle on pärandus“ raames kutsuvad Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti 2. oktoobril kell 14:00-16:00 kuulama vestlusringi, kus muinsuskaitsekorralduse, ruumilise planeerimise ja riigile kuuluva pärandi eest hoolt kandvate riigiasutuste juhid ja spetsialistid arutavad pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemal, otsides vastuseid küsimustele:
Mida hakkame peale oma sajandipikkuse muinsuskaitsekorralduse kogemusega?
Kas pärand on argument regionaalse arengu kujundamisel?
Kas riik on pärandile hea omanik?
Kas riigil on ühtne pärandipoliitika?
Kas pärandihaldus on teadmispõhine või maitseküsimus?
Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja ja õppejõud
Riin Alatalu, rahvusvahelise ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresident, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Kaja Pae, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Anna Semjonova, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik, üleriigilise planeeringu koordinaator
Ivika Maavere, Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse planeeringute osakonna juhataja
Tarmo Leppoja, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Karl Mänd, Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja
Vestlusringi juhib Indrek Treufeldt ning sellest toimub ka videoülekanne
Ürituse kaaskorraldajad:
Foto: Ülesvõte Valgjärve arheoloogilisest ekspeditsioonist 1958.a. Töömoment parvelt. Pildil vasakult paremale I. Maresk, P. Jegorov, E. Glazeri; vees M. Salve. 1958
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga kutsub teid 21. augustil Muhu saarele Hellamaa Külakeskusesse osalema ja kaasa mõtlema ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereerib Elo Lutsepp.
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Avasõnad seminarile “Kas taluarhitektuur vajab kaitsmist?”
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Sabina Kaukis. Millises suunas liigub kohalik pärandikaitse maapiirkondades?
Tarvi Sits. Taluarhitektuur riikliku kaitse all.
Ave Paulus. Taluarhitektuuri kaitse rahvusparkides.
Elo Lutsepp. Hoitud nn määratlemata pärandist ehk omaniku kaitse all olevast maaarhitektuurist.
Meelis Mereäär. Koguva katustest ja turistidest.
Heiki Pärdi. Muhu taluarhitektuuri eripäradest.
Seminaripäeva kokkuvõte, küsimused ja vastused.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreeruda SIIN
ICOMOS Eesti jälgib tähelepanelikult Estonia ooperiteatri juurdeehitisega seonduvaid arenguid. Kultuuriministeerium sedastas oma 5. mai pressiteates plaani kutsuda kokku töörühm juurdeehitise arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks. Esimese sammuna on vaja koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ja arhitektuurivõistluse lähteülesanne.
Paraku on Kultuuriministeeriumi algatuse eesmärk rajada juurdeehitis ooperiteatri tagusele alale, millele on olnud tugevalt vastu Muinsuskaitseamet, eriala organisatsioonid, sh ICOMOS Eesti, pärandikogukond ja laiem avalikkus. Muinsuskaitseamet andis 2024. aastal Estonia teatrihoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks muinsuskaitse eritingimused, milles selgitati põhjaliku analüüsi tulemusel välja maksimaalsed võimalused teatri laiendamiseks – Estonia teatrihoonet saab laiendada kuni 33% olemasolevast mahust. Selle lahenduse on heaks kiitnud ka UNESCO, kes andis tänavu aprillis seisukoha Muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnangule, mille peamine järeldus oli, et ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks maailmapärandi objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt. UNESCO rõhutas, et kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, tuleb kaaluda teist asukohta.
Töörühma moodustamine detailplaneeringu eritingimuste lähteülesande koostamiseks on arusaamatu, sest muinsuskaitseamet pole lubanud hoonet laiendada rohkem kui kolmandiku võrra. Kultuuriministeeriumi võetud suund ooperiteatrile suuremahulise juurdeehitise rajamiseks on vastuolus Eestis kehtivate muinsuskaitseliste regulatsioonidega ja ka UNESCO maailmapärandi konventsiooniga.
On taunitav, et Kultuuriministeerium paneb suuremahulise juurdeehitise kavandamise protsessiga muinsuskaitseseaduse rakendusasutuse ehk Muinsuskaitseameti pretsedenditusse olukorda, kus viimaselt oodatakse panust tegevusse, mille eesmärk on vastuolus ameti senise seisukoha, õigusaktide ja ameti poolt tellitud pärandimõju hinnangu tulemustega.
Kutsume Kultuuriministeeriumi üles seadma vanalinna ülemaailmse ja riikliku väärtuse hoidmist prioriteediks ning oleme seisukohal, et kokku kutsutud töörühm saab olla tulemuslik ainult siis, kui selle raames otsitakse uusi, seni arutamata võimalusi ja asupaiku ooperiteatri uue saali rajamiseks.
Tallinna vanalinna unikaalsed väärtused on mitte ainult hästisäilinud keskaegne linnatuumik, vaid ka unikaalne roheline bastionaalvöönd ja linnaehituslik mitmekihilisus. Eesti riik, kogu meie ühiskond peab seisma selle eest, et UNESCO maailmapärandisse kuuluv Tallinna vanalinn oleks väärtustatud ja elujõuline.
ICOMOS Eesti koostöös muinsuskaitseameti, ajalooliste hoonete ümarlaua, Eesti Kunstiakadeemia, mõisakoolide ühenduse, Baltisaksa Kultuuri Seltsi, Hiiumaa ametikooli, MTÜ Suuremõisa Lossi ja Hiiumaa vallaga kutsub teid Hiiumaale Suuremõisa mõisakooli osalema ja mõtteid vahetama Eesti mõisapärandi hetkeseisust ning väljakutsetest.
Päeva modereerib Ave Paulus, ICOMOS Eesti president
10.00-10.30 hommikukohv ja registreerimine 10.30-13.00 Mõisapärandi väärtused
Avasõnad päeva moderaatorilt ja korraldajalt Ave Pauluselt, ICOMOS Eesti
Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem. Suuremõisa loss – Hiiumaa rahvuspärand
Tarvi Sits, Muinsuskaitseamet. Ülevaade ehituspärandi väärtuspõhise hindamise põhimõtetest ja metoodikast
Hanna Selvet, Muinsuskaitseamet. Mõisapärandi inventeerimise hetkeseis
Sulev Nurme, Artes Terrae. Mõisapargi kui kultuuripärandi lugemine, mõistmine ja väärtustamine.
Katrin Koit, muinsuskaitseamet. Varemetes mõisapärand, kuidas kaitsta?
Viljar Vissel, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, ICOMOS Eesti. Mõisate hiilgus ja viletsus.
ICOMOS Eesti tunnustab põhjaliku ja tasakaalustatud töö eest Estonia ooperiteatri juurdeehituse mõjude hindamisel kultuuripärandile ning nõustub dokumendis esitatud hinnangute ja järeldustega.
Siiski toob ICOMOS Eesti välja mõned täiendamist vajavad aspektid. Need puudutavad bastionivööndit kui tervikut, mida kavandatav tegevus oluliselt mõjutab.
Punkt 4.1 Mõjude tuvastamine
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“Kuna kavandatav tegevus puudutab konkreetset kohta Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, on tegevuse mõju kõige olulisem antud piirkonnas. Kogu vanalinna aspektist mõjutab see oluliselt nii bastionaalvööndit, asustusmustrit kui ka vanalinnale iseloomulikke üksikelemente. Kavandatud tegevusega muutub bastionivööndi ruumistruktuur, hävivad linnakindlustused, muutub ehitusjoon ja vaatelisus, hävib osaliselt arhitektuurimälestis.
Mõjud võivad olla visuaalsed, funktsionaalsed, materiaalsed või sotsiaal majanduslikud, samuti võib maailmapärandi paigale avalduda kumulatiivne mõju. Mõjude tuvastamisele järgneb nende ulatuse hindamine vastavalt UNESCO juhises välja toodud skaalale.”
Punkt 4.1.3 Otsene füüsiline mõju
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“- väärtusliku arhitektuuripärandi tippu kuuluva hoone autentsuse ja terviklikkuse osaline hävimine, mis vaesestab Tallinna vanalinna arhitektuurlist mitmekesisust;
linnakindlustuste maa-aluste osade osaline hävimine (olemasolev poolbastion);
bastionivööndi terviklikkuse kadumine;
bastionivööndi ruumistruktuuri muutumine;
väärtusliku haljasala hävimine;
ühe ajaloolise mälupaiga hävimine (Uue Turu plats).”
Pärandi mõjuhinnangus tuleks pöörata tähelepanu ka teistele bastionivööndisse ehitatud hoonetele ja rajatistele võrdluses kavandatava Estonia ooperiteatri juurdeehitusega.
Et seda oleks hõlpsam teha, lisame arheoloogide Ragnar Nurga, Ulla Kadaka, Erki Russowi ja Villu Kadaka koostatud ülevaate:
Selleks, et Estonia võimalik juurdeehitus oleks võrreldav teiste muinsuskaitseala kehtimise ajal bastionaalvööndisse kerkinud hoonete/rajatiste kontekstis, on otstarbekas mõju hinnangus need välja tuua.
Ülevaatliku pildi uusehitistest annab muinsuskaitseala seinakaart: https://www.tallinn.ee/et/media/308115. Seal on helesinise värviga välja toodud nõukogude-aegsed uusehitised ja tumesinisega uuemad. Toome välja varem bastionaalvööndisse ehitatuga mõned olulised erinevused võrreldes Estoniale soovitava juurdeehitusega:
Suuremad uusehitused, uued ja nõukogude-aegsed, on rajatud väljakujunenud hoonestuskvartalites (Wismari // Estonia pst // Aia tn), mis on uusehitistele võimalikuna määratletud ka uues vanalinna kaitsekorras. Enamasti on olnud samal kohal teise ilmasõja eelne või mõnikord ka hilisem hoone/hooneosa, nii et linnaruumi muutus pole olnud niivõrd radikaalne kui see oleks Estonia juurdeehituse puhul. Nt Kaarli pst 8 kohal oli ka varasem üsna suur nõukogude mereväe staabihoone ja Vabamu kohal sama sõjaväelinnaku pääsla; Kalevi ujula laienduse kohal oli varem vist mingi katlamaja maht, Taani saatkonna hoone kohal oli enne suur puumaja, WW passaži kohal endine ujula jne. Peaaegu ainus erand on Inglise Kolledži spordihoone (siiski ka põhiosas üsna olemasolevate hoonete vahele sobituv) ja nüüd Reaalkooli juurdeehitus. Kuid ikkagi need kõik on olemasolevates hoonestuskvartalites.
Seni rajatud uushoonestusega ei ole kaasnenud avaliku linnaruumi hõivamist ja vähendamist. Uue turu plats – see oli ikkagi turuplats (sh ajaloos väga valusa sündmusega seotud). Nii Estonia kui ka Draamateatri hooned arvestasid sealpool avaliku ruumiga – sinna pole kunagi kavandatud hoonestust (v.a varasemad nõukaaegsed Estonia juurdeehituse teostamata variandid). Haljasala, avalik (vabaõhu)ruum iseenesest markeerib muldkindlustuste ala. Ja Tammsaare park – see on hoopis hea näide, kuidas haljasalade ringi laiendamist ja võimalikult tervikuks sidumist, mida oli süstemaatiliselt alustatud Eesti Vabariigi ajal, jätkati ka pärast teist maailmasõda. Sama põhimõte – haljasalasid laiendada/mitte vähendada – on välja toodud uue kaitsekorra mustandis.
Seniste uute rajatistega ei ole kaasnenud mõju linnakindlustustest säilinud elementidele või pole võrreldav sellega, mida eeldaks Estonia juurdeehitus ooperi plaanide järgi (vt täpsemalt allpool).
Vabaduse väljaku parkla ja samba rajamisel pandi arheoloogid (Tallinna arheoloogia eksperdinõukogu) fakti ette, seal ei olnud enam midagi võimalik tagasi keerata. Hea et niigi läits, kui arvestada, millal projekteerijad müüride olemasolust (säilivusest) teada said, siis suudeti ümber projekteerimisega säilitada neist vähemalt 90%.
Muldkindlustused ei ole ainuüksi arheoloogiapärand (algse kasutuse minetanud inimtegevuse jälg), vaid täiel määral kasutusel olev ehituspärand – oma olemasoluga on bastionaalvöönd mõjutanud 19.-20. sajandil, st pärast kaitserajatise rolli lõppemist, linna planeerimist, nende alade ümber mõtestamist ja kasutusele võttu (avaliku ruumina, haljasvööndina linna ümber jne).
Pärast teist ilmasõda tehtud teatrimaja juurdeehitus, nagu kogu teatrihoone, paikneb muidugi muldkindlustuste alal, kuid piirdub eeskindlustuste ja vallikraavi osaga ega ulatu põhiehitise ehk poolbastioni peale – see ulatub täpselt Estonia praeguse Pärnu mnt poolse välisseinani.
Kindlustustega seotud müüride säilivust saab alati täiendavate uuringutega täpsustada, kuid poolbastioni eskarpmüüri osas ei jäta juba senised uuringud vähimatki kahtlust, et see on väga hästi säilinud (vt dokumendile lisatud RN plaan kõrgusmärkidega). Müüre on dokumenteeritud juba 1980. aastate trassitöödel vahetult Estonia hoone kõrval, vt K. Lange aruande joonised leht 13 ja 15:
Veelgi ulatuslikumalt tulid müürid välja äsjasel Tammsaare pargi rekonstrueerimisel, kuigi kaevetööde sügavus oli väike. Müür jääb maapinnast u 1 m sügavusele, vt aruande joonis leht 6, pealtvaade 3: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-18016_A-jlg&A-pk_20172018_HeinlooE_mka-2589_Tln-TammsaarePark.pdf.
Oluline on märkida, et kogu poolbastioni ehk kindlustuste selle lõigu põhiehitise eskarpmüür on maa sees säilinud ja paikneb praegu hoonestamata alal – terviklikult. Põhimõtteliselt ei saa välistada kunagi tulevikus selle markeerimist linnaruumis.
Kontreskarpmüüri kohta konkreetselt selle poolbastioni ees andmed säilivuse kohta puuduvad. Osaliselt jääb see müür Estonia alla, kuid väljaspool Estonia hoonet pole küll mingit põhjust, miks see müür ei võiks olla säilinud. Uueturu platsi kaevetööd ei ulatunud selle müürini ilmselt põhjusel, et see paikneb mõnevõrra sügavamal. Samas on kontreskarpmüüri varasemalt dokumenteeritud mõlemal pool, nii Reaalkooli krundil G. Otsa tn ääres kui ka Pärnu maanteel Viru hotelli poolse jalakäijate ülekäiguraja kohal. (Lisaks, nagu näha RN plaanilt, võib olla säilinud ka varasema vallikraavi müüri osa).
Kommenteerime arheoloogia vaatenurgast ka teisi ehitisi:
Reaalkooli juurdeehitus ulatub ühe nurgaga vähesel määral vallikraavi tugimüüri ehk kontreskarpmüüri peale. Müür suures osas säilitatakse ja eksponeeritakse hoones. Läbilõiked tehakse ristumisel hoone välisseintega. Eskarpmüüri ehitus üldse ei puuduta. Nii et see pole mingil määral võrreldav mõju.
Vabaduse väljaku maa-alust parklat võiks tuua – arvestades toonaseid asjaolusid – pigem heaks näiteks, kui palju õnnestus linnakindlustuste osi säilitada ja eksponeerida. Kindlasti oleksid võinud autode läbipääsuks tehtud lammutused olla väiksemad. Erinevus ooperiga on asjaolu, et maa-aluses parklas jäid müürid vaadeldavaks ühes suures ruumis + autode parkimiskohti oli võimalik ümber paigutada vastavalt müüride konfiguratsioonile. Ooper, seevastu, vajab, eriti lava(de?) all, teatud suurusega ja korrapärase kujuga ruume, kuhu müüre jääda ei saa, ja isegi kui mingis osas saaks, siis oleksid need müürid arusaamatult tükeldatud eri ruumide vahel. Vähese positiivsena saame välja tuua, et ooperi viimases versioonis (vt dokumendi lisa) on võrreldes riigikogus olnud variandist mõneti rohkem mõeldud müüride eksponeerimisele. Siiski jääks avalikus ruumis külastajale vaadeldavaks vaid paar arusaamatut fragmenti mingi ruumi eri nurkades.
Inglise Kolledži spordihoone ehitusel osa eskarpmüürist lammutati, kuna ei olnud osatud selle olemasolu projekteerimisel ette näha, aga osa müürist ka säilitati hoonest väljaspool ja eksponeeriti keldrikorruselt vaateakna kaudu.
WW passaaži ehitusel eskarpmüür suuremas osas säilitati, see on osalt hoone seinaks.
Aia tn uue maja all (WW passaažist üle ristmiku) tenaili müür säilitati hoone all. Kontreskarpmüüri kohta andmeid ei ole.
Ülejäänud uusehitiste puhul muldkindlustusvööndis ei tea, et nendega oleks kaasnenud olulist mõju säilinud kindlustuselementidele.
Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes
Eile lõppes Tallinnas ICOMOS Eesti korraldatud rahvusvaheline konverents, mis tõi kokku eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast, et arutleda ajalooliste hoonete renoveerimise ja energiatõhususe üle rohepöörde kontekstis.
„Kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamine tähendab rohkemat kui lihtsalt tehnoloogilisi lahendusi – see on arusaamine ajaloolisest väärtusest ja sellega sobivatest innovaatilistest meetoditest, tasakaalu leidmine vana ja uue vahel. Kui suudame maju targalt ja väärikalt kasutuses hoida, saavad ka järeltulevad põlved sellest ajaloost osa,“ ütles ICOMOS Eesti president Ave Paulus.
Konverentsil oli esinejaid Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Norrast, Soomest, Lätist, Tšehhist ja Eestist. Esimesel päeval, 28. oktoobril, keskenduti Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, tuues näiteid Põhja- ja Baltimaadest. Esinejate seas oli nii rahvusvahelise kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid. Teiste hulgas kõneles näiteks Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi ekspertgrupi esimees Johanna Leissner kultuuripärandist kliimamuutuste kontekstis, Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rohepöördest Tallinnas, Läti Arhitektide Liidu president Arturs Lapins jätkusuutlikust restaureerimisest ning ICOMOS Soome esindajad Marko Huttunen ja Juulia Mikkola loomuliku ventilatsiooni lahendustest hoonete taastamisel.
Konverents jätkus praktiliste aruteludega teisel päeval, mil keskenduti ajaloolistele hoonetele sobivate renoveerimislahenduste leidmisele. Räägiti koduomanike hoiakute kujundamisest kultuuriväärtuslike majade energiatõhustamisel, ajalooliste hoonete määratlusest eri riikides, toetusprogrammide mõjust ning Eesti perspektiivist nende pärandhoonete puhul, mis muinsuskaitse all ei ole. Toodi esile ka negatiivseid näiteid, kus hoonete lausaline rekonstrueerimine on tekitanud keskkonnakahju, samuti otsest kahju inimeste tervisele. Rõhutati, et hoonete tõhustamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu mõistlikule energiakasutusele ehk otsida võimalusi lihtsate vahendite või harjumuste muutmisega energiakulu vähendada – leida tuleb säästvaid lahendusi, et vähendada lammutamist ja äraviskamist ning soodustada parendamist ja uuskasutust.
Konverents toimus teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames. LIFE heritageHOME projekti ehk „Muinsuskodu renoveerimise teejuhi“ fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine viisil, mis säilitab hoonete kultuuriväärtused. Lähemalt saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel.
Sündmust korraldas ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Konverentsi videosalvestust saab järele vaadata ICOMOS Eesti veebilehel. Pressiteatele on lisatud sündmuse foto autoriks Toomas Tuul. Fotogalerii asub ICOMOS Eesti komitee Facebooki lehel
28. ja 29. oktoobril korraldab ICOMOS Eesti teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames rahvusvahelise konverentsi, kuhu saabuvad kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe üle arutlema eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast.
„Ehituspärand mängib olulist rolli kohaidentiteedi ning kogukonnatunde kujundaja, säilitaja ja arendajana. Ajaloolised traditsioonilised majad sisaldavad ühelt poolt ajaproovile vastu pidanud ehitustarkust, teiselt poolt väärivad erihoolt just neile sobivate nutikate energialahenduste leidmisel. Rahvusvahelisel konverentsil osalejad keskenduvad just neile küsimustele Euroopa pärandkodude ning neile sobivate energialahenduste leidmisel,“ rääkis ICOMOS Eesti president Ave Paulus.
28. oktoobril, konverentsi esimesel päeval keskendutakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, Põhja- ja Baltimaade näidetele, siseriiklikele ja rahvusvahelistele ajalooliste hoonete energiatõhustamise projektidele. Esinejate seas on nii Euroopa rohepöörde pärandipoliitika kujundajaid kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi ja praktikuid, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid, uurimisprojektide vedajaid, planeerijaid ja ehitajaid, pärandkodude omanikke. Konverentsi teisel päeval, 29. oktoobril toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis ümarlaud ajaloolistele hoonetele sobilikest renoveerimislahendustest. Arutelu jätkub Eesti Vabaõhumuuseumis seminariga ajalooliste hoonete jätkusuutlikest energialahendustest ning kliimaeesmärkidest tingitud renoveerimislainest.
Konverentsil vahetatakse kogemusi kogu Euroopast. Esinejate seas on Johanna Leissner ja Philip Hesse Saksamaalt, Anne Grady Iirimaalt, Robyn Pender Suurbritanniast, Ulrika Mebus, Tina Wik ja Petra Eriksson Rootsist, Arnstein Brekke Norrast, Marko Huttunen ja Juulia Mikkola Soomest, Arturs Lapins Lätist ning Andro Mänd, Alois Andreas Põdra, Üllar Alev, Kadri Kallast, Riin Alatalu ja Ave Paulus Eestist. Konverentsi modereerivad Ülar Mark ja Henry Kuningas.
Programmi LIFE heritageHOME ehk muinsuskodu renoveerimise teejuhi, mida kaasrahastab Euroopa Liit, fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine. Eesmärk on leida võimalus kaasata ka need elamud renoveerimismaratoni viisil, mis tagab nii energiakulu kokkuhoiu kui ka hoonete eripära ja väärtused. Rohkem infot programmi kohta leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt. Rohkem infot LIFE IP BuildEST projekti ehk renoveerimismaratoni kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Konverentsil on võimalik osaleda kohapeal (kohtade arv piiratud) ning Zoomi või Facebooki ülekande vahendusel. Konverentsi töökeel on inglise keel, konverentsi esimesel päeval on olemas ka eestikeelne sünkroontõlge. Rohkem infot leiab ICOMOS Eesti kodulehelt ja Facebooki lehelt. Konverentsi korraldab ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Kui olete huvitatud sündmusel osalemisest, palume end registreerida ICOMOS Eesti kodulehe kaudu või siin lingil.
Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.
