On December 3-5, the Estonian Committee of the international expert organization for heritage conservation, ICOMOS, in cooperation with the ICOMOS Climate and Heritage Working Group, the ICOMOS European Energy Directive Working Group, the ICOMOS Energy Efficiency Scientific Committee, the Tallinn City Government, the Estonian Heritage Board, the Ministry of Culture, the Life HeritageHomes project team, heritage communities and several other partners, will organize a climate and heritage training program with open seminars. The training and seminars, which will take place in Tallinn and online, are aimed at heritage specialists and communities in Estonia and the European countries.
Link in Estonian
Inglisekeelne striim
This is a three-day program consisting of training and open seminar:
Climate Literacy Training for Cultural Heritage Experts on December 3rd from 9 am to 5 pm at the Statehood House and Zoom. In English
Open Seminar and Think Tank “European Heritage Homes in Climate Change” on December 4th from 10 am to 5 pm in the Tallinn Museum of Architecture and online. In English, simultaneous translation to Estonian.
Expert Study Tour in Tallinn Old Town and Kalamaja on December 5th
On December 3rd, ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals (CLTH) will take place in the Statehood Building of Tallinn and online. In English.
ICOMOS Climate Literacy Training for Heritage Professionals (CLTH) builds on a resource designed by the ICOMOS Climate Action Working Group (CAWG) through the Preserving Legacies project funded by the National Geographic Society and aims to develop place- and cultural heritage-based climate adaptation actions, transforming conservation practice as a field to meet the challenges of the climate crisis.
The content of the CLTH is in line with key international documents, including the UNESCO Policy Document on Climate Action for World Heritage, the Paris Agreement on the United Nations Framework Convention on Climate Change, and is an important step towards achieving the goals of the Global Adaptation Goal, which calls on Parties to develop “adaptive strategies to preserve cultural practices and heritage sites and to build climate-resilient infrastructure, guided by traditional knowledge, indigenous knowledge and local knowledge systems”.
The climate literacy training for heritage professionals addresses key topics identified as baseline competencies for heritage professionals in the ICOMOS Future of our Pasts Report (2019).
These are:
Climate Science and Impacts – This module will introduce participants to climate change and how it impacts both the world and heritage.
Carbon Footprints and Vulnerability – This module will encourage participants to understand the carbon footprint of the heritage sector and introduce vulnerability and how it is assessed.
Adaptation and Mitigation – This module will encourage participants to consider their own, and heritage’s, contributions to climate action through sustainable adaptation and mitigation pathways
Climate Justice and Equity – This theme will be addressed throughout other modules and discusses the important topics of climate justice and equity, focusing on how we can ensure respectful and equitable interactions and engagement in climate action.
Additional modules include:
Climate Action for World Heritage
Climate Vulnerability of North European Cities and Landscapes
Training is held by Will Megarry, Ave Paulus and Scott Heron. The training is targeted to Nordic-Baltic heritage experts and ICOMOS members from Europe. The training will be held in English. The training materials will be translated later into Estonian. Registration link https://forms.gle/viFxHiDFzRyKac9i8 Contact: Ave Paulus, ave.paulus@icomos.org
On December 4, an open seminar “European Heritage Homes in Climate Change” will be held in Tallinn Museum of Architecture and online. In English, simultaneous translation into Estonian
The importance of European historic buildings in achieving climate goals is a central topic in the world and in Europe in light of the Energy Directive, and this is also the main topic of the open seminar to be held on December 4. Speakers from Europe will present the experiences of different countries in achieving climate goals for historic buildings, including examples from Great Britain, Ireland, Belgium, and Estonia. We will present the results of the ICOMOS EPBD working group on European experience in implementing the Energy Efficiency Directive. Climate and heritage guidance material is being compiled within the framework of the Estonian Heritage Homes project. We will discuss the guidance materials for historic buildings prepared by this project and the preparation of a heritage charter. The seminar, which will be held with the participation of well-known European experts, is a good opportunity for international cooperation on heritage and climate issues in Estonia. We invite all those involved in historic buildings to participate and contribute to the discussion. The seminar will be held in a hybrid format. The working language of the seminar is English, with simultaneous interpretation in Estonian.
Programme/programm:
10 -13 Historic Buildings and Energy Efficency – European Policies and Cases
Moderated by Ave Paulus, President of ICOMOS Estonia and Focal Point of ICOMOS Climate Action Working Group
10.00-10.10 Introduction and Welcome Addresses
10.10 Ave Paulus, ICOMOS CAWG. World and European Policies in Climate Action and Cultural Heritage
10.40 Riin Alatalu, ICOMOS Vice President, ICOMOS EPBD WG Leader. Report on the Implementation of EPBD Directive Across Europe
11.00 David Hughes, ICOMOS ISCES, ICOMOS Ireland. Embodied Carbon and Energy Efficiency of Historic Buildings
11.20 Tor Bostrom, ICOMOS ISCES President, Uppsala University, Sweden. Energy Efficiency in Historic Buildings. Doing the Right Things in the Right Buildings – a District Perspective with Swedish Case Studies
11.40 Robert Woodside, ICOMOS UK, Europa Nostra. Climate Heritage Activities in the UK at present
12.00 Nathalie Vernimme, Vice President ISCES. Research based policy strategies towards future proof built heritage in Flanders
12.20-13.20 Lunch
13.30 Estonian Policies and Cases in International Comparison. Moderated by Tarmo Elvisto
13.20 Lori Ferriss, Architecture 2030. Decarbonizing the Built Environment through Heritage as one of the UNFCCC plans to accelerate solutions
13.40 Kadri Kallast, Estonian Ministry of Culture, and Üllar Alev, Heritage Board of Estonia. Project of Heritage Homes and Estonian Charter of Heritage Homes: Linkages between Cultural Heritage and Energy Efficiency
14.00 Scott Heron, UNESCO. Climate Vulnerability in North European Cities and Landscapes
14.20 Murel Truu, Tallinn Technical University. Climate Risks and Vulnerability of Heritage Buildings
14.40 Triinu Väikmeri, Estonian Academy of Arts. Sustainability of Valuable Built Environments: Findings from the Estonian EU-REPAIR study
15 -17 Roundtable on ICOMOS EPBD WG Report, Estonian Heritage Charter and on the Impact of the EPBD Recast on Historic Buildings across Europe. Moderated by Riin Alatalu and Ave Paulus
On December 5, an expert study tour will be held in Tallinn Old Town and Kalamaja for participants of the previous training days in cooperation with the Tallinn City Government, ICOMOS Estoniaand Center of the Sustainable Renovation
Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti kutsuvad kuulama vestlusringi pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemadest. vestlusring toimub veebiülekandena
Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseamet ja ICOMOS Eesti kutsuvad 2. oktoobril kell 14:00-16:00 kuulama vestlusringi, kus muinsuskaitsekorralduse, ruumilise planeerimise ja riigile kuuluva pärandi eest hoolt kandvate riigiasutuste juhid ja spetsialistid arutavad pärandi hetkeseisu ja tuleviku teemal, otsides vastuseid küsimustele:
Mida hakkame peale oma sajandipikkuse muinsuskaitsekorralduse kogemusega?
Kas pärand on argument regionaalse arengu kujundamisel?
Kas riik on pärandile hea omanik?
Kas riigil on ühtne pärandipoliitika?
Kas pärandihaldus on teadmispõhine või maitseküsimus?
Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja ja õppejõud
Riin Alatalu, rahvusvahelise ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresident, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Kaja Pae, Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja, Muinsuskaitse Nõukogu liige
Anna Semjonova, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik, üleriigilise planeeringu koordinaator
Ivika Maavere, Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse planeeringute osakonna juhataja
Tarmo Leppoja, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Karl Mänd, Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja
Vestlusringi juhib Indrek Treufeldt ning sellest toimub ka videoülekanne
Ürituse kaaskorraldajad:
Foto: Ülesvõte Valgjärve arheoloogilisest ekspeditsioonist 1958.a. Töömoment parvelt. Pildil vasakult paremale I. Maresk, P. Jegorov, E. Glazeri; vees M. Salve. 1958
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga kutsub teid 21. augustil Muhu saarele Hellamaa Külakeskusesse osalema ja kaasa mõtlema ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereerib Elo Lutsepp.
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Avasõnad seminarile “Kas taluarhitektuur vajab kaitsmist?”
ICOMOS Eesti koostöös Muhu Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldas 21. augustil Muhu saarel Hellamaa Külakeskuses seminari ajaloolise taluarhitektuuri väärtuste, kaitsmise ja hoidmise teemadel. Päeva modereeris arhitektuuriloolane Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Ürituse korraldamist toetas Kultuuriministeerium.
Sabina Kaukis. Millises suunas liigub kohalik pärandikaitse maapiirkondades?
Tarvi Sits. Taluarhitektuur riikliku kaitse all.
Ave Paulus. Taluarhitektuuri kaitse rahvusparkides.
Elo Lutsepp. Hoitud nn määratlemata pärandist ehk omaniku kaitse all olevast maaarhitektuurist.
Meelis Mereäär. Koguva katustest ja turistidest.
Heiki Pärdi. Muhu taluarhitektuuri eripäradest.
Seminaripäeva kokkuvõte, küsimused ja vastused.
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreeruda SIIN
ICOMOS Eesti jälgib tähelepanelikult Estonia ooperiteatri juurdeehitisega seonduvaid arenguid. Kultuuriministeerium sedastas oma 5. mai pressiteates plaani kutsuda kokku töörühm juurdeehitise arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks. Esimese sammuna on vaja koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ja arhitektuurivõistluse lähteülesanne.
Paraku on Kultuuriministeeriumi algatuse eesmärk rajada juurdeehitis ooperiteatri tagusele alale, millele on olnud tugevalt vastu Muinsuskaitseamet, eriala organisatsioonid, sh ICOMOS Eesti, pärandikogukond ja laiem avalikkus. Muinsuskaitseamet andis 2024. aastal Estonia teatrihoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks muinsuskaitse eritingimused, milles selgitati põhjaliku analüüsi tulemusel välja maksimaalsed võimalused teatri laiendamiseks – Estonia teatrihoonet saab laiendada kuni 33% olemasolevast mahust. Selle lahenduse on heaks kiitnud ka UNESCO, kes andis tänavu aprillis seisukoha Muinsuskaitseameti tellitud pärandimõju hinnangule, mille peamine järeldus oli, et ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks maailmapärandi objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt. UNESCO rõhutas, et kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, tuleb kaaluda teist asukohta.
Töörühma moodustamine detailplaneeringu eritingimuste lähteülesande koostamiseks on arusaamatu, sest muinsuskaitseamet pole lubanud hoonet laiendada rohkem kui kolmandiku võrra. Kultuuriministeeriumi võetud suund ooperiteatrile suuremahulise juurdeehitise rajamiseks on vastuolus Eestis kehtivate muinsuskaitseliste regulatsioonidega ja ka UNESCO maailmapärandi konventsiooniga.
On taunitav, et Kultuuriministeerium paneb suuremahulise juurdeehitise kavandamise protsessiga muinsuskaitseseaduse rakendusasutuse ehk Muinsuskaitseameti pretsedenditusse olukorda, kus viimaselt oodatakse panust tegevusse, mille eesmärk on vastuolus ameti senise seisukoha, õigusaktide ja ameti poolt tellitud pärandimõju hinnangu tulemustega.
Kutsume Kultuuriministeeriumi üles seadma vanalinna ülemaailmse ja riikliku väärtuse hoidmist prioriteediks ning oleme seisukohal, et kokku kutsutud töörühm saab olla tulemuslik ainult siis, kui selle raames otsitakse uusi, seni arutamata võimalusi ja asupaiku ooperiteatri uue saali rajamiseks.
Tallinna vanalinna unikaalsed väärtused on mitte ainult hästisäilinud keskaegne linnatuumik, vaid ka unikaalne roheline bastionaalvöönd ja linnaehituslik mitmekihilisus. Eesti riik, kogu meie ühiskond peab seisma selle eest, et UNESCO maailmapärandisse kuuluv Tallinna vanalinn oleks väärtustatud ja elujõuline.
ICOMOS Eesti koostöös muinsuskaitseameti, ajalooliste hoonete ümarlaua, Eesti Kunstiakadeemia, mõisakoolide ühenduse, Baltisaksa Kultuuri Seltsi, Hiiumaa ametikooli, MTÜ Suuremõisa Lossi ja Hiiumaa vallaga kutsub teid 16. ja 17. mail Hiiumaale Suuremõisa mõisakooli osalema ja mõtteid vahetama Eesti mõisapärandi hetkeseisust ning väljakutsetest.
16. mai seminaripäev toimub Suuremõisa lossis, seda modereerib Ave Paulus, ICOMOS Eesti president. 17.mai väljasõitu aitab läbi viia Muinsuskaitseamet.
10.00-10.30 hommikukohv ja registreerimine 10.30-13.00 Mõisapärandi väärtused
Avasõnad päeva moderaatorilt ja korraldajalt Ave Pauluselt, ICOMOS Eesti
Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem. Suuremõisa loss – Hiiumaa rahvuspärand
Tarvi Sits, Muinsuskaitseamet. Ülevaade ehituspärandi väärtuspõhise hindamise põhimõtetest ja metoodikast
Hanna Selvet, Muinsuskaitseamet. Mõisapärandi inventeerimise hetkeseis
Sulev Nurme, Artes Terrae. Mõisapargi kui kultuuripärandi lugemine, mõistmine ja väärtustamine.
Katrin Koit, muinsuskaitseamet. Varemetes mõisapärand, kuidas kaitsta?
Viljar Vissel, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, ICOMOS Eesti. Mõisate hiilgus ja viletsus.
ICOMOS Eesti tunnustab põhjaliku ja tasakaalustatud töö eest Estonia ooperiteatri juurdeehituse mõjude hindamisel kultuuripärandile ning nõustub dokumendis esitatud hinnangute ja järeldustega.
Siiski toob ICOMOS Eesti välja mõned täiendamist vajavad aspektid. Need puudutavad bastionivööndit kui tervikut, mida kavandatav tegevus oluliselt mõjutab.
Punkt 4.1 Mõjude tuvastamine
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“Kuna kavandatav tegevus puudutab konkreetset kohta Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, on tegevuse mõju kõige olulisem antud piirkonnas. Kogu vanalinna aspektist mõjutab see oluliselt nii bastionaalvööndit, asustusmustrit kui ka vanalinnale iseloomulikke üksikelemente. Kavandatud tegevusega muutub bastionivööndi ruumistruktuur, hävivad linnakindlustused, muutub ehitusjoon ja vaatelisus, hävib osaliselt arhitektuurimälestis.
Mõjud võivad olla visuaalsed, funktsionaalsed, materiaalsed või sotsiaal majanduslikud, samuti võib maailmapärandi paigale avalduda kumulatiivne mõju. Mõjude tuvastamisele järgneb nende ulatuse hindamine vastavalt UNESCO juhises välja toodud skaalale.”
Punkt 4.1.3 Otsene füüsiline mõju
Palume muuta sõnastust järgnevalt:
“- väärtusliku arhitektuuripärandi tippu kuuluva hoone autentsuse ja terviklikkuse osaline hävimine, mis vaesestab Tallinna vanalinna arhitektuurlist mitmekesisust;
linnakindlustuste maa-aluste osade osaline hävimine (olemasolev poolbastion);
bastionivööndi terviklikkuse kadumine;
bastionivööndi ruumistruktuuri muutumine;
väärtusliku haljasala hävimine;
ühe ajaloolise mälupaiga hävimine (Uue Turu plats).”
Pärandi mõjuhinnangus tuleks pöörata tähelepanu ka teistele bastionivööndisse ehitatud hoonetele ja rajatistele võrdluses kavandatava Estonia ooperiteatri juurdeehitusega.
Et seda oleks hõlpsam teha, lisame arheoloogide Ragnar Nurga, Ulla Kadaka, Erki Russowi ja Villu Kadaka koostatud ülevaate:
Selleks, et Estonia võimalik juurdeehitus oleks võrreldav teiste muinsuskaitseala kehtimise ajal bastionaalvööndisse kerkinud hoonete/rajatiste kontekstis, on otstarbekas mõju hinnangus need välja tuua.
Ülevaatliku pildi uusehitistest annab muinsuskaitseala seinakaart: https://www.tallinn.ee/et/media/308115. Seal on helesinise värviga välja toodud nõukogude-aegsed uusehitised ja tumesinisega uuemad. Toome välja varem bastionaalvööndisse ehitatuga mõned olulised erinevused võrreldes Estoniale soovitava juurdeehitusega:
Suuremad uusehitused, uued ja nõukogude-aegsed, on rajatud väljakujunenud hoonestuskvartalites (Wismari // Estonia pst // Aia tn), mis on uusehitistele võimalikuna määratletud ka uues vanalinna kaitsekorras. Enamasti on olnud samal kohal teise ilmasõja eelne või mõnikord ka hilisem hoone/hooneosa, nii et linnaruumi muutus pole olnud niivõrd radikaalne kui see oleks Estonia juurdeehituse puhul. Nt Kaarli pst 8 kohal oli ka varasem üsna suur nõukogude mereväe staabihoone ja Vabamu kohal sama sõjaväelinnaku pääsla; Kalevi ujula laienduse kohal oli varem vist mingi katlamaja maht, Taani saatkonna hoone kohal oli enne suur puumaja, WW passaži kohal endine ujula jne. Peaaegu ainus erand on Inglise Kolledži spordihoone (siiski ka põhiosas üsna olemasolevate hoonete vahele sobituv) ja nüüd Reaalkooli juurdeehitus. Kuid ikkagi need kõik on olemasolevates hoonestuskvartalites.
Seni rajatud uushoonestusega ei ole kaasnenud avaliku linnaruumi hõivamist ja vähendamist. Uue turu plats – see oli ikkagi turuplats (sh ajaloos väga valusa sündmusega seotud). Nii Estonia kui ka Draamateatri hooned arvestasid sealpool avaliku ruumiga – sinna pole kunagi kavandatud hoonestust (v.a varasemad nõukaaegsed Estonia juurdeehituse teostamata variandid). Haljasala, avalik (vabaõhu)ruum iseenesest markeerib muldkindlustuste ala. Ja Tammsaare park – see on hoopis hea näide, kuidas haljasalade ringi laiendamist ja võimalikult tervikuks sidumist, mida oli süstemaatiliselt alustatud Eesti Vabariigi ajal, jätkati ka pärast teist maailmasõda. Sama põhimõte – haljasalasid laiendada/mitte vähendada – on välja toodud uue kaitsekorra mustandis.
Seniste uute rajatistega ei ole kaasnenud mõju linnakindlustustest säilinud elementidele või pole võrreldav sellega, mida eeldaks Estonia juurdeehitus ooperi plaanide järgi (vt täpsemalt allpool).
Vabaduse väljaku parkla ja samba rajamisel pandi arheoloogid (Tallinna arheoloogia eksperdinõukogu) fakti ette, seal ei olnud enam midagi võimalik tagasi keerata. Hea et niigi läits, kui arvestada, millal projekteerijad müüride olemasolust (säilivusest) teada said, siis suudeti ümber projekteerimisega säilitada neist vähemalt 90%.
Muldkindlustused ei ole ainuüksi arheoloogiapärand (algse kasutuse minetanud inimtegevuse jälg), vaid täiel määral kasutusel olev ehituspärand – oma olemasoluga on bastionaalvöönd mõjutanud 19.-20. sajandil, st pärast kaitserajatise rolli lõppemist, linna planeerimist, nende alade ümber mõtestamist ja kasutusele võttu (avaliku ruumina, haljasvööndina linna ümber jne).
Pärast teist ilmasõda tehtud teatrimaja juurdeehitus, nagu kogu teatrihoone, paikneb muidugi muldkindlustuste alal, kuid piirdub eeskindlustuste ja vallikraavi osaga ega ulatu põhiehitise ehk poolbastioni peale – see ulatub täpselt Estonia praeguse Pärnu mnt poolse välisseinani.
Kindlustustega seotud müüride säilivust saab alati täiendavate uuringutega täpsustada, kuid poolbastioni eskarpmüüri osas ei jäta juba senised uuringud vähimatki kahtlust, et see on väga hästi säilinud (vt dokumendile lisatud RN plaan kõrgusmärkidega). Müüre on dokumenteeritud juba 1980. aastate trassitöödel vahetult Estonia hoone kõrval, vt K. Lange aruande joonised leht 13 ja 15:
Veelgi ulatuslikumalt tulid müürid välja äsjasel Tammsaare pargi rekonstrueerimisel, kuigi kaevetööde sügavus oli väike. Müür jääb maapinnast u 1 m sügavusele, vt aruande joonis leht 6, pealtvaade 3: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-18016_A-jlg&A-pk_20172018_HeinlooE_mka-2589_Tln-TammsaarePark.pdf.
Oluline on märkida, et kogu poolbastioni ehk kindlustuste selle lõigu põhiehitise eskarpmüür on maa sees säilinud ja paikneb praegu hoonestamata alal – terviklikult. Põhimõtteliselt ei saa välistada kunagi tulevikus selle markeerimist linnaruumis.
Kontreskarpmüüri kohta konkreetselt selle poolbastioni ees andmed säilivuse kohta puuduvad. Osaliselt jääb see müür Estonia alla, kuid väljaspool Estonia hoonet pole küll mingit põhjust, miks see müür ei võiks olla säilinud. Uueturu platsi kaevetööd ei ulatunud selle müürini ilmselt põhjusel, et see paikneb mõnevõrra sügavamal. Samas on kontreskarpmüüri varasemalt dokumenteeritud mõlemal pool, nii Reaalkooli krundil G. Otsa tn ääres kui ka Pärnu maanteel Viru hotelli poolse jalakäijate ülekäiguraja kohal. (Lisaks, nagu näha RN plaanilt, võib olla säilinud ka varasema vallikraavi müüri osa).
Kommenteerime arheoloogia vaatenurgast ka teisi ehitisi:
Reaalkooli juurdeehitus ulatub ühe nurgaga vähesel määral vallikraavi tugimüüri ehk kontreskarpmüüri peale. Müür suures osas säilitatakse ja eksponeeritakse hoones. Läbilõiked tehakse ristumisel hoone välisseintega. Eskarpmüüri ehitus üldse ei puuduta. Nii et see pole mingil määral võrreldav mõju.
Vabaduse väljaku maa-alust parklat võiks tuua – arvestades toonaseid asjaolusid – pigem heaks näiteks, kui palju õnnestus linnakindlustuste osi säilitada ja eksponeerida. Kindlasti oleksid võinud autode läbipääsuks tehtud lammutused olla väiksemad. Erinevus ooperiga on asjaolu, et maa-aluses parklas jäid müürid vaadeldavaks ühes suures ruumis + autode parkimiskohti oli võimalik ümber paigutada vastavalt müüride konfiguratsioonile. Ooper, seevastu, vajab, eriti lava(de?) all, teatud suurusega ja korrapärase kujuga ruume, kuhu müüre jääda ei saa, ja isegi kui mingis osas saaks, siis oleksid need müürid arusaamatult tükeldatud eri ruumide vahel. Vähese positiivsena saame välja tuua, et ooperi viimases versioonis (vt dokumendi lisa) on võrreldes riigikogus olnud variandist mõneti rohkem mõeldud müüride eksponeerimisele. Siiski jääks avalikus ruumis külastajale vaadeldavaks vaid paar arusaamatut fragmenti mingi ruumi eri nurkades.
Inglise Kolledži spordihoone ehitusel osa eskarpmüürist lammutati, kuna ei olnud osatud selle olemasolu projekteerimisel ette näha, aga osa müürist ka säilitati hoonest väljaspool ja eksponeeriti keldrikorruselt vaateakna kaudu.
WW passaaži ehitusel eskarpmüür suuremas osas säilitati, see on osalt hoone seinaks.
Aia tn uue maja all (WW passaažist üle ristmiku) tenaili müür säilitati hoone all. Kontreskarpmüüri kohta andmeid ei ole.
Ülejäänud uusehitiste puhul muldkindlustusvööndis ei tea, et nendega oleks kaasnenud olulist mõju säilinud kindlustuselementidele.
Eksperdid analüüsisid Tallinnas pärandkodude rolli rohepöördes
Eile lõppes Tallinnas ICOMOS Eesti korraldatud rahvusvaheline konverents, mis tõi kokku eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast, et arutleda ajalooliste hoonete renoveerimise ja energiatõhususe üle rohepöörde kontekstis.
„Kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamine tähendab rohkemat kui lihtsalt tehnoloogilisi lahendusi – see on arusaamine ajaloolisest väärtusest ja sellega sobivatest innovaatilistest meetoditest, tasakaalu leidmine vana ja uue vahel. Kui suudame maju targalt ja väärikalt kasutuses hoida, saavad ka järeltulevad põlved sellest ajaloost osa,“ ütles ICOMOS Eesti president Ave Paulus.
Konverentsil oli esinejaid Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Norrast, Soomest, Lätist, Tšehhist ja Eestist. Esimesel päeval, 28. oktoobril, keskenduti Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, tuues näiteid Põhja- ja Baltimaadest. Esinejate seas oli nii rahvusvahelise kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid. Teiste hulgas kõneles näiteks Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi ekspertgrupi esimees Johanna Leissner kultuuripärandist kliimamuutuste kontekstis, Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rohepöördest Tallinnas, Läti Arhitektide Liidu president Arturs Lapins jätkusuutlikust restaureerimisest ning ICOMOS Soome esindajad Marko Huttunen ja Juulia Mikkola loomuliku ventilatsiooni lahendustest hoonete taastamisel.
Konverents jätkus praktiliste aruteludega teisel päeval, mil keskenduti ajaloolistele hoonetele sobivate renoveerimislahenduste leidmisele. Räägiti koduomanike hoiakute kujundamisest kultuuriväärtuslike majade energiatõhustamisel, ajalooliste hoonete määratlusest eri riikides, toetusprogrammide mõjust ning Eesti perspektiivist nende pärandhoonete puhul, mis muinsuskaitse all ei ole. Toodi esile ka negatiivseid näiteid, kus hoonete lausaline rekonstrueerimine on tekitanud keskkonnakahju, samuti otsest kahju inimeste tervisele. Rõhutati, et hoonete tõhustamise kõrval on oluline pöörata tähelepanu mõistlikule energiakasutusele ehk otsida võimalusi lihtsate vahendite või harjumuste muutmisega energiakulu vähendada – leida tuleb säästvaid lahendusi, et vähendada lammutamist ja äraviskamist ning soodustada parendamist ja uuskasutust.
Konverents toimus teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames. LIFE heritageHOME projekti ehk „Muinsuskodu renoveerimise teejuhi“ fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine viisil, mis säilitab hoonete kultuuriväärtused. Lähemalt saab lugeda Kultuuriministeeriumi veebilehel.
Sündmust korraldas ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Konverentsi videosalvestust saab järele vaadata ICOMOS Eesti veebilehel. Pressiteatele on lisatud sündmuse foto autoriks Toomas Tuul. Fotogalerii asub ICOMOS Eesti komitee Facebooki lehel
28. ja 29. oktoobril korraldab ICOMOS Eesti teadusarendusprojektide LIFE heritageHOME ja BuildEST raames rahvusvahelise konverentsi, kuhu saabuvad kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe üle arutlema eksperdid Põhja- ja Baltimaadest ning mitmelt poolt Euroopast.
„Ehituspärand mängib olulist rolli kohaidentiteedi ning kogukonnatunde kujundaja, säilitaja ja arendajana. Ajaloolised traditsioonilised majad sisaldavad ühelt poolt ajaproovile vastu pidanud ehitustarkust, teiselt poolt väärivad erihoolt just neile sobivate nutikate energialahenduste leidmisel. Rahvusvahelisel konverentsil osalejad keskenduvad just neile küsimustele Euroopa pärandkodude ning neile sobivate energialahenduste leidmisel,“ rääkis ICOMOS Eesti president Ave Paulus.
28. oktoobril, konverentsi esimesel päeval keskendutakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Euroopa ehituspärandi strateegiatele rohepöördes, Põhja- ja Baltimaade näidetele, siseriiklikele ja rahvusvahelistele ajalooliste hoonete energiatõhustamise projektidele. Esinejate seas on nii Euroopa rohepöörde pärandipoliitika kujundajaid kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajaid, teadlasi ja praktikuid, arhitekte, insenere ja pärandikaitsjaid, uurimisprojektide vedajaid, planeerijaid ja ehitajaid, pärandkodude omanikke. Konverentsi teisel päeval, 29. oktoobril toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis ümarlaud ajaloolistele hoonetele sobilikest renoveerimislahendustest. Arutelu jätkub Eesti Vabaõhumuuseumis seminariga ajalooliste hoonete jätkusuutlikest energialahendustest ning kliimaeesmärkidest tingitud renoveerimislainest.
Konverentsil vahetatakse kogemusi kogu Euroopast. Esinejate seas on Johanna Leissner ja Philip Hesse Saksamaalt, Anne Grady Iirimaalt, Robyn Pender Suurbritanniast, Ulrika Mebus, Tina Wik ja Petra Eriksson Rootsist, Arnstein Brekke Norrast, Marko Huttunen ja Juulia Mikkola Soomest, Arturs Lapins Lätist ning Andro Mänd, Alois Andreas Põdra, Üllar Alev, Kadri Kallast, Riin Alatalu ja Ave Paulus Eestist. Konverentsi modereerivad Ülar Mark ja Henry Kuningas.
Programmi LIFE heritageHOME ehk muinsuskodu renoveerimise teejuhi, mida kaasrahastab Euroopa Liit, fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine. Eesmärk on leida võimalus kaasata ka need elamud renoveerimismaratoni viisil, mis tagab nii energiakulu kokkuhoiu kui ka hoonete eripära ja väärtused. Rohkem infot programmi kohta leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt. Rohkem infot LIFE IP BuildEST projekti ehk renoveerimismaratoni kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Konverentsil on võimalik osaleda kohapeal (kohtade arv piiratud) ning Zoomi või Facebooki ülekande vahendusel. Konverentsi töökeel on inglise keel, konverentsi esimesel päeval on olemas ka eestikeelne sünkroontõlge. Rohkem infot leiab ICOMOS Eesti kodulehelt ja Facebooki lehelt. Konverentsi korraldab ICOMOS Eesti koostöös ICOMOSe töögruppide, Kultuuriministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, TalTechi, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Kui olete huvitatud sündmusel osalemisest, palume end registreerida ICOMOS Eesti kodulehe kaudu või siin lingil.
Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.
ICOMOS Eestile saabus arvamuse avaldamiseks “Kliimakindla majanduse seaduse” eelnõu. Arvestades suvist puhkuste perioodi, teeb ICOMOS Eesti üldised ja esialgsed ettepanekud. Palume eelnõu sellisel kujul tagasi võtta ja sellega põhjalikult ja sisuliselt seotud osapooli kaasates edasi tegeleda.
ICOMOS Eesti arvamus:
Leiame, et seaduseelnõu ei saa sellisel kujul vastu võtta, kuna ta ei käsitle kultuuri ega kultuurikeskkonna, sealhulgas ehitatud keskkonna, olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
Toetame Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide kirjades väljatoodud üldiseid seisukohti ja konkreetseid ettepanekuid eelnõule.
ICOMOS Eesti leiab, et kultuur ja kultuurikeskkond peaks eelnõus olema läbivalt käsitletud. Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on Eesti kultuuri säilimise tagamine. Eestil on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised kohustused säilitada kultuuri, kultuurikeskkonda ning kultuuripärandit (nt Muinsuskaitseseadus, Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, Eesti poolt ratifitseeritud UNESCO pärandit käsitlevad konventsioonid). Viimastel aastatel on valjuhäälselt rõhutatud vajadust integreerida kultuuripärand Euroopa roheleppe kliimapoliitikasse ning seadusloomesse (nt „Euroopa kultuuripäraandi rohepaber“[1], Euroopa komisjoni avatud töögrupi suunised kultuuripärandi integreerimiseks rohepöördesse[2]). Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ asjakohased direktiivid toovad esile väärtuslike kultuurikeskkondade, kultuuripärandi ja ajalooliste hoonete säilitamisvajaduse. ÜRO Inimõiguste raport kliimamuutustest, kultuurist ja kultuurilistest õigustest toob välja, et kultuuride ja kultuurilise mitmekesisuse kadu on sama drastiline kui bioloogilise mitmekesisuse kadu ning rõhutab läbivalt, et kliimamuutustega võitlemisel ja kohanemisel tuleb arvestada inimeste ja kogukondade kultuurilisi õigusi[3]. COP 28 raames toimunud ministrite kõrgetasemelisel kohtumisel osapoolte poolt allkirjastatud kultuuri ja kliimamuutust käsitlev deklaratsioon[4] toob välja kultuuril ja kultuuripärandil põhinevate kliimastrateegiate hädavajaduse õiglasel kliimamuutustega toimetulekul.
ICOMOS Eesti teeb mõned esialgsed ettepanekud eelnõu sõnastuse osas:
Peatükk 3. Põhimõtted:
§ X Kultuuripärandiga arvestamise põhimõte
Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamisel arvestatakse kultuuripärandit ja kultuurikeskkonda. Kultuuripärand on võimalus ja võti rohepöörde väljakutsetes. Kultuuripärandi keskseks printsiibiks on olemasoleva maksimaalne säilitamine, korrastamine ja taaskasutamine, mis haakub üks-ühele ringmajanduse kesksete põhimõtetega.
§ 14. Õiglase ülemineku põhimõte
Käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud kliimaeesmärgid saavutatakse õiglaselt ja kaasavalt, arvestades sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnamõju, nii et ka haavatavatel kultuurikogukondadel ja ühiskonnarühmadel, sektoritel ja ettevõtjatel oleks võimalik oma tegevust vastavalt kliimaeesmärkidele kohandada.
§ 24. Süsinikuvaru hoidmist ja loodusesse kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate tegevuste ja praktikate soosimine
Soositakse tegevusi, praktikaid, kohalikke kultuuritraditsioone ja looduspõhiseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuvaru püsivat talletamist mullas ja ökosüsteemides, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või suurendavad kasvuhoonegaaside sidumist eri sektorites.
Peatükk 4. Eesmärgid:
§ 33. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid
(2) Täpsemad kliimamuutustega kohanemise eesmärgid seatakse valdkonna arengukavades ja tegevusprogrammides, et tagada:
X) kultuurikeskkonna hea seisund, kultuuripärandi kaitse ning parem valmisolek kliima muutumisega kaasnevate mõjudega toimetulekuks, leides kultuuripärandil põhinevaid kliimalahendusi;
7) looduspõhiste ning kultuuritraditsioone arvestavate kohanemislahenduste edendamine ja eelistamine, eriti tiheasustusaladel ning põllumajandusmaastikel, nii et need toetaksid elurikkust, looduse hüvede säilimist, kultuurikeskkonda ja inimeste heaolu.
Toetame Muinsuskaitseameti ja Eesti Arhitektide Liidu ettepanekut korraldada seaduseelnõu ettevalmistajatega kohtumine, et selgitada kultuurikeskkonna ja kultuuripärandi olulisust kliimaeesmärkide täitmisel.
ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu sellisel kujul ei täida oma eesmärki kohaneda õiglaselt kliimamuutustega. Ühineme ettepanekutega panustada põhjalikumalt seaduseelnõu teksti ja loodame konstruktiivsele koostööle.
Heritage Dialogues together with cooperaation partner ICOMOS Estoniaa warmly welcomes everybody to the Heritage Dialogues Festival week 28.07 – 4.08.2024 in coastal villages around Bodø, the cultural capital of Europe 2024. Heritage Dialogues is a series of international and interdisciplinary creative workshops dedicated to the resilience and beauty of the heritage of coastal landscapes and villages in Norway, Estonia, and North Europe. The programme includes subprogrammes on architecture and heritage conservation, music and arts, and local livelihoods and traditions.
Arnstein Brekke, leader of the Heritage Dialogues project and conservation officer in Bodø municipality, emphasizes the significance of coastal heritage: “The festival aims to highlight the resilience and fragility of coastal cultures and ecosystems in a changing world, fostering connections between places and people from across Europe. The festival is set in the unique heritage landscapes of Misværmarka, Ljønes village, Givær, and Fleinvær islands. In collaboration with local communities, participants will explore the coastal village’s heritage —its nature and culture, past and present, histories and people, buildings and lifestyles, handicrafts and arts, voices and music.”
Ave Paulus, international coordinator of Heritage Dialogues and heritage expert from the Estonian coast: „Among the 50 active participants of the festival are besides Norwegians heritage experts and architects from Estonia and Nordic countries, musicians and artists from up to Faroe islands. All share a deep appreciation for coastal culture and a love for the sea.“
Open festival days consist of several seminars, exhibitions, roundtables, walks, and concerts. „Pitesamiske stemmer“ on 28.07 resonates with Pite Sami heritage – stories, buildings, music, language, places and people. 31.07 festival in Ljønes is dedicated to coastal landscapes, fjords, buildings, and climate change. Heritage Dialogues open festival day on Givær on 2.08 and deals with coastal livelihoods, histories, heritage and communities. 3.08 roundtable and concerts in Fleinvær island conclude the festival week.
The open festival days are free of charge and open to all, both in-person and online. Due to the small size of the venues, prior registration is required. The events will be live-streamed on the festival homepage and Facebook. For more information and registration, visit https://heritagedialogues.com/
Heritage Dialogues is a collaborative project involving several organizations and institutions from Norway, Estonia, and other Nordic countries. It has received financial support from Nordic Culture Point, the Municipality of Bodø, the Sami Parliament, the Directorate for Cultural Heritage, the Estonian Ministry of Culture, the Eesti Kulturkapital, ICOMOS Estonia, and others.
